Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete järgi riigi poolt kostjale makstud lapsetoetust. Kostja ei saanud lapsetoetust hagejalt vaid riigilt. Hageja viidatud VÕS § 1035 käsitleb saaja vastutust üleandja ees, mis ei seondu hageja nõudega. Apellatsioonkaebuse põhjendused H.T palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista H.Tlt M.T kasuks A-M. T ülalpidamiseks elatusraha 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Otsus ei ole põhjendatud elatise suuruse osas. Kohus rikkus materiaalõigusnorme ja kohaldas ebaõigesti protsessiõigusnorme. Arvestades tõendeid kogumis, tuli elatise suuruseks määrata 2000 krooni kuus. Kostja ei nõustunud kohtu järeldusega, et lähtuvalt poolte varalisest seisundist on mõistlik kulutus lapsele 6 310 krooni kuus.
Otsusest ei nähtu, kuidas kohus jõudis järeldusele, et lapsele vajalikud kulutused peaksid olema viidatud suuruses. Lapse vajadused on suuremas osas tõendamata. Kohus rajas otsuse väitele, et nimetatud kulutusi pidas mõistlikuks kostja 2003.a, kui ta esitas hagi M.T vastu lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kohtul tuli arvestada lapse käesoleva aja vajaduste ja vanemate varandusliku olukorraga. Arvestades, et asjas on avalik huvi, ei saa kohus rajada otsust vanema paljasõnalistele väidetele. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1. Vastus apellatsioonkaebusele M.T ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja peab poolte alaealise tütre ülalpidamiseks andma elatist, kuid väljamõistetava elatusraha summa on maakohus määranud ebaõigesti, mistõttu tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi ringkonnakohtu otsusega välja mõista elatusraha 2 500 krooni kuus. Kuna apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõuded elatusraha väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 29 800 krooni ja alusetult omandatud 10 500 krooni väljamõistmiseks, siis tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on 3 teisel vanemal
Apellant ei ole vaidlustanud, et ta on kohustatud oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist maksma, kuid leiab, et elatis on väljamõistetud ülemäära suures summas.
lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja väidete kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks kuus 9 572 krooni. Maakohus pidas hageja väidetut ülemäära suureks ja võttis lapse vajaduste rahuldamiseks kuluva hindamisel aluseks 6 310 krooni, see on summa, mille oli kostja välja toonud hageja vastu 2003. a esitatud hagiavalduses. Poolte vahel oli vaidlus kulude suuruse osas ja kostja väitis, et hageja poolt esitatud tegelikud kulutused lapsele ei ole kõik vajalikud. Kolleegium leiab, et lapse vajaduste hindamisel ei saa lähtuda mitte ainult vanema poolt tehtud kulutustest, vaid tuleb hinnata ka kulutuste põhjendatust ja vajalikkust. Kulutuste suurus oleneb tavaliselt last kasvatava vanema võimalustest ja majanduslikult paremal järjel olev vanem saab lapsele teha rohkem kulutusi. Kolleegiumi arvates tuleb lapsele tehtud kulutuste osas lähtuda tavapäraselt lapse vajaduste katteks kuluvast. Hageja poolt toodud arvestuses on ilmselt ebamõistlik kulutada 2 700 krooni huviala- ja spordiringidele ja 1 400 krooni riietele ja jalatsitele kuus. Samuti vabaajaüritustele, mänguasjadele ja raamatutele kuus kuluv 700 krooni ei ole tavapärane. Neile summadele on vastu vaielnud kostja. Arvestades lapse vanust ja tavapäraselt 8-aastase lapse vajaduste katteks kuluvat, peab kolleegium lapse vajadustele vastavaks summas 5 000 krooni kuus ja sellest lähtudes tuleb välja mõista elatis. Toimiku materjalide kohaselt oli hageja sissetulek 10 000 krooni kuus ja kostja sissetulek 5 100 krooni kuus. Lisaks sellele kuulub kostjale mitu kinnistut Harjumaal.
Apellant ei ole kaebuses vaidlustanud vanemate poolt ülalpidamiskohustuse täitmist võrdsetes osades. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks tütar A-M. T ülalpidamiseks välja mõista elatis 2 500 krooni kuus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pärast maakohtu poolt otsuse tegemist on kostjaga tööleping seoses pikaajalise töövõimetusega lõpetatud ja kostja väidete kohaselt puudub tal hetkel sissetulek, millest elatist tasuda. Kolleegium leiab, et kostja töötuks jäämise tõttu võib suuremas määras elatise väljamõistmine olla kostjale ülejõu käiv ja tekitada elatisevõla. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta menetluskulud poolte endi kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.