ppik Kostja Salva Kindlustuse AS (reg kood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16 Tallinnas), esindajad Elar Simmo ja adv Kenno Vilippus RESOLUTSIOON
) §-s 235 sätestatut. Kostja keeldus eeltoodud põhjendusel mootorratta omanikule liikluskahju hüvitamast. Pärnu Politseiprefektuuri 25.11.2003 kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses asuti seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas Ford Sierra juht, kes rikkus
Samale järeldusele jõudis ka liiklusõnnetuse kohta arvamuse andnud ekspert-käsitleja E. E. 2. 07.12.2004 otsusega nr 1 luges hageja liiklusõnnetuse liikluskahjuks ja selle põhjustajaks sõiduauto juhi. Hageja hüvitas 10.12.2004 otsuse alusel mootorratta omanikule tekkinud kahju 12 210 krooni. Hageja esitas kostja vastu 14 920 krooni suuruse regressinõude, millest 2710 krooni on käsitluskulud. Kostja
idis, et liikluskahju eest vastutavad mõlemad juhid 50% ulatuses, ja nõustus hüvitama poole nõutud summast. Kindlustuse vahekohus jättis 05.05.2005 otsusega rahuldamata hageja kaebuse, milles hageja
idis, et liikluskahju põhjustas sõiduauto juht. Kindlustuse vahekohus
idis, et vastutus liikluskahju põhjustamise eest jaguneb poolte vahel võrdselt. 3. Hageja esitas 16.05.2005 hagi kohtusse, milles palus kostjalt välja mõista 7460 krooni. Hageja
idis, et vaidlusaluse liiklusõnnetusega põhjustas liikluskahju
nõudeid rikkunud sõiduauto juht, kes liikus teega külgneva ala juurdesõiduteel ja ei andnud teed ristuval jalgrattateel liikuvale mootorratturile. Mootorratta juhi poolt
Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 43 lg 4 alusel nõude hüvitamise ja käsitlemise kulusid. 4. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema arvates oli 50% ulatuses liikluskahju tekkimises vastutav mootorratta juht, kes jalgrattateel sõites ei andnud vastavalt
§-
235 teed sõidukile, mis sõitis teega külgneva ala juurde viival juurdesõiduteel, mis on
Sõiduauto liikus teega külgnevalt alalt teele viival juurdesõiduteel enne seda, kui põrkas kokku jalgrattateel liikunud mootorrattaga. Esimese astme kohtu otsus 5. Maakohus jättis hagi rahuldamata. 6. Maakohus
idis, et sõiduauto liikus teeseaduse (TeeS) § 2 ja
lg 48 järgi teel ning
sätestab, et kui teel on omaette jalgrattatee ja reguleerimata tee ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. Seega oleks mootorrattur pidanud andma teed sõiduautole. Eeltoodud kohustuse rikkumine mootorratturi poolt oli kohtu arvates samuti põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Mootorratta juhi poolt
Teeandmise kohustus teele ja teelt ära sõites ning liiklemise eesõigus ristmikel on määratud
§-dega 92, 159 ja 160.
sätestab, et rööbasteta sõiduki juht peab – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile.
sätestab, et kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liiklusmärkidega seatud teisiti. Hageja on seisukohal, et
on erinorm
suhtes ja kehtib üksnes reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul, jättes jalgratturi ilma parema käe eesõigusest. Vastupidine tõlgendus teeks jalgrattateel jalgrattaga liikumise praktiliselt võimatuks ja jalgrattur peaks andma teed igale hoovist, põllult, metsast ja mujalt väljujale. Vastustaja seisukoht 9. Vastustaja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 10. Kolleegium
iab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
p 1 alusel, mille kohaselt peab juht andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale teel liiklejale. Teeandmiskohustus ei sõltu sellest, millisele liiklemiseks mõeldud teele nimetatud aladelt ja juurdepääsuteelt välja sõidetakse. 13. Ebaõige on aga kostja ja kohtu seisukoht, et juurdesõidutee ja jalgrattatee ristumiskohta saab käsitleda samaliigiliste teede ristmikuna, kus teeandmise kohustust reguleerivad
§-d 160 ja 235, mille alusel oleks jalgrattateel liikunud mootorratta juht pidanud andma teed sõiduautole. 14.
järgi peab reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul rööbasteta sõiduki juht kui eesõigusmärgid ei näita teisiti - andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Eesõigusmärkide puudumisel sätestab
samaliigiliste teede ristmikel nn parema käe reegli, mille järgi peab sõidukijuht andma teed sõidukile, mis läheneb paremalt poolt. Eelnevast järeldub, et
järgi peab sõidukijuht teed andma samaliigiliste teede ristmikel kõigile sõidukitele, muu hulgas ka jalgrattale või mootorrattale, mis lähenevad paremalt poolt. 15.
järgi, kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed ristuval teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. 16.
ei ole erinorm
suhtes, sest nende kahe normi reguleerimisala on erinev, kuna
reguleerib sõidujärjekorda samaliigiliste teede ristmikel, aga
17.
p 1 sätestab teeandmiskohustuse tingimusteta igale teel liiklejale, samal ajal kui
§-s 235 on mõeldud jalgrattateega ristuva tee all sõiduteed, mitte aga teega külgnevat ala ja selle juurde viivat juurdesõiduteed. Samuti tuleks sõidueesõiguse osas eelistada sõiduteel, muu hulgas ka omaette jalgrattateel liiklejaid juurdesõiduteel liiklejatele seetõttu, et sõidukiirus parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõitjatel on tavapäraselt oluliselt väiksem kui sõiduteel liiklejatel ja sellest tulenevalt on esimestel oluliselt kergem ja ohutum vajadusel pidurdada, et läbi lasta sõiduteel liiklejaid. 18. Eeltoodust tulenevalt
iab kohtukolleegium, et liikluskahju põhjustas sõiduki Ford Sierra juht G. S, kes eiras
Seega on vaidlusaluse kindlustusjuhtumi kohustatud kindlustusandjaks 100%-liselt kostja ning Salva Kindlustuse AS-lt tuleb MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks välja mõista 7460 krooni tasutud hüvitise ja käsitluskulude katteks. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kannab kohtukulud kostja. Hageja kohtukulu nõuet ei esitanud, kuid oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. RLS § 37 lg-te 1 ja 15 ning lisa 2 kohaselt on riigilõivu suuruseks kokku 1100 krooni, mis tuleb kostjal maksta riigituludesse. G. Kivinurm T. Kollom M. Seppik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.