lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 09.02.2004 saatis kostja KVL Ehitus OÜ-le tähtkirja, milles teatas, et alandab töövõtulepingu alusel tehtud tööde hinda 385 554, 20 kroonini ning palus tagastada kostja poolt töövõtulepingu alusel tasutud summa, mis ületab alandatud lepingu hinda, s.o 70 264, 46 krooni. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 70 000 krooni. 03.10.2005 esitas kostja kohtule avalduse vastuhagis esitatud nõude suurendamiseks. Lepingu p 1.6 kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale tähtajaks tegemata tööde eest viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest tähtajaks tegemata tööde maksumusest. Vastavalt lepingu p-le 5.1.2 pidid kõik tööd olema lõpetatud hiljemalt 01.07.
lg-test 1 ja 3, § 637 lg-test 3 ja 4, §-st 638 ning §-st 649.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Asjas esitatud töövõtulepingu nr 04 p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks X 12 ehitus- ja viimistlustööd vastavalt töövõtja kalkulatsioonile. Lepingu tähtajad olid sätestatud lepingu p-s 5.1, töid alustati 27.05.2003, tööde lõpetamise tähtajaks oli 27.06.
lg 2 alusel, sest avaldus on esitatud alles peale hagiavalduse kohtu kaudu saamist. Pealegi on kostja oma avalduses määranud kindlaks rahasumma suuruse, mille võrra ta lepinguhinda alandada soovib, kuid ei ole seda arvestuslikult põhjendanud. Kas summa on vastavuses väidetava kohustuse mittetäitmise väärtuse suhtega kohase täitmise väärtusesse, ei ole teada. Tulenevalt
lg-st 1, kui 5 lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (kohustuse täitmise aja seisuga).
lg 5 kohaselt ei või üks lepingupool hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Vaatamata sellele, et kostja esitas 07.08.2003 avalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtajaga 11.08.2003, ei esitanud ta seejärel mõistliku aja jooksul hagejale avaldust lepinguhinna alandamiseks. Seega, kuna kostja tööde täitmise aja seisuga ei tõstatanud lepingust tulenevate kohustuste mittekohase täitmise küsimust, puudub tal õiguslik alus esitada sellekohast avaldust alles kohtumenetluse kestel. Kostja esitatud tõendeid väidetavate lepinguliste suhete kohta juriidiliste isikute vahel ei pidanud kohus kohasteks, sest nende põhjal ei saanud teha järeldust, et kostja on kandnud täiendavaid kulutusi hageja poolt täitmata jäetud kohustuste täitmisega seonduvalt. Seda ei võimaldanud ka kostja esitatud arved (tl 145-153). Apellatsioonkaebuse põhjendus Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning tuvastanud ebaõigesti asjaolusid ja jätnud osa asjas olulisi asjaolusid üldse tuvastamata. Asja menetlemisel rikkus maakohus menetlusnorme alljärgnevalt. Maakohus rikkus TsMS § 5 lg 1 ja 2 ning § 231 lg 2 ja 4, lugedes kostja poolt tõendamatuks 11.09.2003 pretensiooni saatmise, mille hageja võttis omaks ning mille suhtes poolte vahel puudus vaidlus; leides, et OÜ-ga Alpha Marketing seonduvad dokumendid ei oma puutumust käesoleva asjaga, kuna hinnapakkumine ja arve on esitatud AS-le Feenoks, mitte kostjale; jättes tähelepanuta OÜ Baltehitus poolt lepingu nr 003 tähtaja edasilükkamist puudutavad kooskõlastusaktid; lugedes tõendamatuks hageja poolt lepingulise tähtaja ületamise, hoolimata sellest, et hageja võttis nimetatud asjaolu omaks. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 3 ja 4, leides, et AS TVS Partnerid 17.09.2003 kooskõlastusest ei nähtu, millist objekti see puudutab ning asudes seisukohale, et AS TVS Partnerid poolt tööde tegemist ja nende eest tasumist tõendavad dokumendid ei ole veenvad tõendid selle kohta, et kostja on kandnud täiendavaid kulutusi seoses hageja poolt kohustuste täitmata jätmisega. Kohus ei pidanud tõendatuks, et kostja poolt esitatud fotod on tehtud 19.08.2003 X 12 ehitusobjektil. Neile tõenditele on hageja vastu vaielnud esmakordselt alles kohtukõne teesides. Maakohus rikkus TsMS § 231 lg 1, lugedes väidetavalt üldtuntud asjaolu põhjal (et ettevõtjale väljastatakse kauplemisluba kaupluseruumide kasutamiseks kauplusena peale erinevate linnaametite vastavate kooskõlastuste saamist) tuvastatuks asjaolusid, mis ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Seda rikkumist kinnitab veenvalt ka Riigikohtu seisukoht, et kohus peab protsessi käigus teatama pooltele võimalusest lugeda mingi asjaolu üldiselt teadaolevaks ning juhul, kui üks pooltest leiab, et seda asjaolu ei saa lugeda üldiselt teadaolevaks, peab kohus otsuses selle poole väidetele vastama ja nendega mittenõustumist põhjendama (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-44-04). Maakohus rikkus TsMS § 229 lg 1 ja 2, tuginedes asjas olulist tähendust omava asjaolu tuvastamisel hageja seadusliku esindaja seletusele. Tuginedes Erkki Viitkari seletustele leidis kohus, et hageja ei ole teostanud kostja objektil lisatöid 61 173, 56 krooni ulatuses omal algatusel, vaid kostja tellimusel ja teadmisel. Kohus rikkus ka TsMS § 272 lg 1 ja 3, § 329 lg 1 ja 2 ning § 392 lg 1 p 3: kuni põhiistungini ei esitanud hageja mitte ühtegi vastuväidet kostja poolt esitatud tõendite usaldusväärsusele ja veenvusele, s.o ei vaidlustanud nende õigsust. Ka kohtuistungil esitas hageja (kaebuses ekslikult „kostja“) üksnes paar ebamäärast ja motiveerimata vihjet tõendite ebaveenvuse kohta, kusjuures kostja esitas koheselt vastuväite, et tal ei ole võimalik alles kohtuistungil esitatud uutele väidetele vastuväiteid esitada. Seega oleks kohus pidanud vastavad väited tähelepanuta jätma. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1 ja 2, § 436 lg 1 ning TsMS 442 lg 8, jättes osa tõendeid üldse 6 tähelepanuta. Otsuse põhjendavas osas ei ole isegi mitte mainitud mõnede kostja esitatud tõendite olemasolu. Enamik kostja poolt esitatud tõendeid on jäetud igakülgselt uurimata ja põhjendamata, miks kohus nendega ei arvesta. Tuvastamata on jäetud asjas olulist tähendust omavad asjaolud. Otsuses on jäetud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Otsuses puudub hinnang mitme kostja faktiväite osas. Poolte vahel puudus vaidlus selles, milline oli töövõtulepingu algne hind (502 445 krooni) ja kui palju kostja on hagejale tasunud (455 818, 66 krooni). Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 78 lg 3, eirates pooltevahelises lepingus ühemõtteliselt ette nähtud lisatöödes kokkuleppimise vormi. Kohus oleks pidanud õiguslikult põhjendama, kuidas kokkuleppe olemasolu tuvastatuks lugemine on kooskõlas TsÜS § 78 lg-ga 3. Kohus kohaldas ebaõigesti
lg 1 ja 2, leides, et 09.02.2004 avaldust hinna alandamiseks ei saa arvestada, kuna kostja ei esitatud seda mõistliku aja jooksul peale lepingu rikkumist: kostja esitas avalduse alles pärast tema vastu hagiavalduse esitamist. Kohatu on kohtu etteheide, et kostja hinna alandamise avaldusest ei nähtu, millise aja seisuga on arvestus tehtud. Asjaolude ebaõige tuvastamine, mis on tingitud menetlusõiguse normide rikkumisest ja materiaalõiguse normide ebaõigest kohaldamisest, viis ebaõige lahendini. Maakohus tuvastas vääralt, et poolte vahel oli kokkuleppe lisatööde tegemiseks; jättis tuvastamata, et hageja ei ole tegelikult lisatöid teostanud; jättis tuvastamata, et hageja rikkus pooltevahelises töövõtulepingus sätestatud tööde teostamise tähtaega ja oli kohustatud maksma viivist ning et hageja tehtud töödes oli puudusi ja tööd olid osaliselt lõpetamata; tuvastas vääralt, et kostja ei kandnud kulutusi seoses puudustega hageja tehtud töödes ning et kostja esitatud hinna alandamise avaldus ei olnud põhjendatud. Apellant ei nõustu kohtu poolt sellekohastele tõenditele antud hinnanguga. Samuti oli 12.09.2006 istungi protokollis viga, mille parandamist kostja taotles, kuid millise taotluse jättis kohus rahuldamata. Protokolli kohaselt ütles kostja esindaja „Tööde tegemist saab ainult oletada“, kuid tegelikult ütles esindaja „Tööde tegemise aega saan ainult oletada“. Kostja vastas hageja küsimusele selle kohta, millal Alpha Marketing oma töid teostas. Vastupidiselt kohtu arvamusele oli antud juhul tähtis ka tööde teostamise aeg. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaevatava kohtuotsuse lõppjäreldus on õige, mistõttu tuleb see kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Küll vajavad otsuse põhjendused osaliselt täpsustamist. 23.05.2003 sõlmitud töövõtulepinguga võttis hageja endale kohustuse teha X 12 objektil ehitus- ja viimistlustöid vastavalt kalkulatsioonile, kostja aga kohustuse tööde teostamise eest täies ulatuses ja lepinguga ettenähtud korras tasuma. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et lepingu maksumuseks oli 502 445 krooni, kuid pooled vaidlesid selle üle, kas akti nr 38 alusel 22.07.2003 esitatud arve nr 50 summas 107 799, 90 krooni on kostja pool tervikuna tasumata või on arves nr 51 märgitud summa tasumisega osa nimetatud summast tasutud. Seega tuli vaidluses eelkõige tuvastada, kas hagejal oli õigus saada teostatud lisatööde eest tasu, samuti see, kas hageja on lepingut rikkunud, mis annaks kostjale õiguse nõuda hinna alandamist
Lepingu p 11.3 kohaselt tuli tööde üleandmise - vastuvõtmise kohta vormistada kirjalik akt, millele kirjutavad alla tellija ja töövõtja esindajad. Tellija võttis endale 7 kohustuse kirjutada teostatud tööde aktidele alla 3 tööpäeva jooksul alates aktide saamisest ja need töövõtjale tagastada või esitada kirjalikult motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Vastasel korral loeti tööd vastuvõetuks. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ehitustööde akt nr 38 ja vastav arve nr 50 koos taotlusega arve tasuda on kostjale saadetud tähitud kirjaga 29.08.2003. Kirja kohaselt on nii akt kui arve kostja esindajale üle antud 22.07.2003, kuid tööde eest ei ole tasutud. Kuigi kostja ei kinnitanud akti ja arve saamist, võis asjas esitatud tõendite põhjal teha järelduse, et arved nr 50 ja 51 koos vastavate aktidega olid kostjale üle antud (arve nr 51 saamist on kostja esindaja menetluses ka kinnitanud, kuigi väitnud, et sai selle pärast tasumist 12.08.2003). Aktide-arvete üleandmise kohta ei osanud midagi täpsemat öelda ka tunnistaja Jaan Mäekivi, kes väitis, et akte üle ei antud, lisades samas, et aktid esitati kostjale raha saamiseks (tl 218). Asja materjalist nähtuvalt esitas kostja hagejale puuduste kõrvaldamise kohta kirja (hageja väitel sai ta selle faksi teel 08.08.2003), milles nimetatud puudusi hageja oma väite kohaselt osaliselt aktsepteeris ja kõrvaldas (hageja 24.11.2004 vastus vastuhagile – tl 109). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks keeldunud puuduste kõrvaldamisest või et pärast kirjas määratud tähtaega 11.08.2003 oleks poolte vahel esinenud selles osas erimeelsusi. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et 12.08.2003 kandis kostja arve nr 51 järgi rahasumma hagejale üle. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pärast kõnealust kuupäeva oleks kostja esitanud hagejale põhjendusi töö eest tasumata jätmise kohta ja nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kostja esindaja väide, mille kohaselt ta arvas, et hageja on hinna alandamist aktsepteerinud, ei ole seetõttu asjakohane. Antud juhul võib lugeda märgitud kuupäevast tähtaega, mille jooksul oli kostja kohustatud töö vastu võtma või esitama oma vastuväited. Kuigi kohus on ekslikult märkinud, et 11.09.2003 kirja saamist hageja ei kinnitanud, ei oma see asjaolu vaidluse lõppjärelduste osa tähendust.
kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Lepingu p-st 11.3 tulenevalt oli hagejal kui töövõtjal õigus lugeda tööd vastuvõetuks. Maakohus hindas tõendeid õigesti. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega tsiviilprotsessi võistlevusest ning sellele tugineva viitega menetlusnormide rikkumisele. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited; § 95 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Samad põhimõtted tulenevad ka alates 01.01.2006 kehtiva TsMS §-dest 230 ja 232. Seega lasus kohtul kohustus kujundada tõendite kogumile antud hinnangu põhjal oma seisukohad ning teha neile tuginevalt asjas otsustus. Hageja ei pidanud eraldi igat tõendit vaidlustama, vaid piisas sellest, kui ta esitas oma positsiooni ning seda kinnitavad tõendid. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et kohtul ei olnud alust hageja seadusliku esindaja seletust kui tõendit arvestada. Antud juhul ei ole kumbki pool pidanud vajalikuks esitada tõendina poole (seadusliku esindaja) seletust (mis alates 01.01.2006 kehtinud protsessiseaduse kohaselt pidi olema antud vande all). Seetõttu ei saanud maakohus hageja seletusele ka tugineda. See aga ei muuda ebaõigeks kohtu järeldust lisatööde tegemise kohta. Asjas esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et tegemist oli pooltevahelise kokkuleppe alusel teostatud lisatöödega (töödega, mida lepinguline maht ei hõlmanud). Kostja on nimetatud tööde eest tasumisega seda ka kinnitanud (arve nr 51 summas 61 173, 56 krooni). Kostja lepingulise esindaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et tegemist ei olnud lisatööde eest tasumisega, vaid lepinguliste tööde eest tasutud ettemaksuga, jäi paljasõnaliseks ega olnud kooskõlas teiste tõenditega. Lisatööde kohta koostatud akti nr 39 ja vastava arve summas 61 173, 56 krooni kättesaamist kinnitab arve sendise täpsusega tasumine. Lisatööde tegemist kostja sisuliselt ka ei eitanud, kuigi vaidles vastu sellekohase kokkuleppe 8 olemasolule (12.02.2004 vastus hagile – tl 36-41). Kohus märkis õigesti, et kuigi lepingust tulenevalt oleksid pooled pidanud vastava kokkuleppe vormistama kirjalikult, ei tulene selle puudumisest kostja õigus jätta tehtud töö eest tasumata (või arvestada selle eest tasutud summa teise arve järgi tasutuks). Kohtul ei olnud alust teha järeldust, nagu oleks hageja omaalgatuslikult tööde mahtu suurendanud. Pealegi viitasid ka muud asjaolud sellele, et pooled ei pidanud lepingu kokkulepetest rangelt kinni (lepingu p 8.3 kohast finantseerimisgraafikut kohtule ei esitatud). Eeltoodust tulenevalt ei olnud alust arvestada arve nr 51 järgi tasutud summat arve nr 50 osalise tasumisena. Vastuhagi lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas kostjal oli õigus nõuda tasu vähendamist ning lepingus kokkulepitud sanktsiooni kohaldamist. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingulised tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, siis jättis ta vastuhagi rahuldamata põhjendatult. Kohus märkis siinkohal õigesti, et kostja ei käitunud töövõtulepingu täitmisel tellijana heas usus. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada töövõtja poolset tähtaja rikkumist. Kui kohus leidis, et kostjal ei olnud alust nõuda hinna alandamist, ei pidanud ta kostja ja kolmandate isikute vahelisi suhteid tõendavaid dokumente hindama. Asjaolu, et kohus ei ole eraldi kõiki neid tõendeid käsitanud, ei ole hinnatav menetlusõiguse normide rikkumisena. Eeltoodud põhjusel ei vajanud eraldi hinnangut ka kostja poolt esitatud fotod. Pealegi nähtub asja materjalist, et X 12 ehitusobjekt oli oma mahult oluliselt suurem, kui seda kajastab pooltevaheline leping, ning et töid teostasid seal mitmed töövõtjad. Kohtu hinnang kauplemisloale kui ehitustööde lõpetamist tõendavale asjaolule ei ole käsitav viitena üldteada asjaolule, vaid kohus on seda hinnanud kogumis teiste tõenditega. Kuigi ka see tõend ei oma varemmärgitud põhjendustel asjas tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 8 kohaselt jaotatakse sama viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlust apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks esitanud. Ü. Jänes G. Kivinurm U. Loonurm 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.