← Eesti

2-05-3307/12

2-05-3307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3307 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Julia Genno vastu 13 403,74 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi 2007.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse Julia Genno apellatsioonkaebus liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad ja
  3. juuni 2007.a nende Apellant (kostja) Julia Genno (isikukood xxxxxxxxxxx; x), esindaja Jüri Koger Vastustaja (hageja) OÜ Aktiva Finants (reg k 10746479; Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Külliki Tammik RESOLUTSIOON
  4. Jätta muutmata Harju Maakohtu
  5. märtsi 2007.a otsuse lõppjäreldus – rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Julia Genno vastu osaliselt, mõistes välja põhivõla summas 10 000 krooni ja jättes rahuldamata viivise nõude – arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
  6. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus Apellatsiooniastmes kantud kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hageja nõue ja põhjendused
  7. AS Eesti Ühispank sõlmis kostjaga 19.01.1998 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas pank kostjale salajase tunnuskoodiga (PIN kood) pangakaardi, mis asendab tehingutes kostja allkirja. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist võttis kostja sularahaautomaadist välja raha ja teostas tehinguid, ületades 10 000 krooni ulatuses arvelduskonto jääki.
  8. Lepingu p-ga 8.1 võttis kostja endale kohustuse tasuda pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Lepingu p 3.4 järgi ei vastuta pank kostjale pangast olenematutel asjaoludel tekitatud kahju eest. Lepingu p 7.4 järgi kohustus kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda.
  9. Kostja poolt õigusliku aluseta tema kontojääki ületava 10 000 krooni saamine sai võimalikuks pangasüsteemi tehnilise iseärasuse tõttu - samaaegselt kahe erineva autoriseerimiskeskuse töötamine seoses infotehnoloogiliste töödega pangakaartide protsessori Inpass Eesti AS automaadiserverilt oma majasisese automaadiserverile üleminek, kuid see ei anna kostjale alust raha endale jätta ja ta peab selle tagastama.
  10. Arvelduskonto väljavõte tõendab, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga (PIN) pangakaarti kasutades raha välja võetud kostja arvelduskonto vabade vahendite jääki ületavas summas.
  11. Kostja ei reageerinud panga nõudele võla tasumiseks ja pank loovutas nõude hagejale 10 000 krooni suuruses. Hagejal on õigus nõuda ka viiviseid, mille suurus 10.06.2005 seisuga on 3 403,74 krooni (01.01.1999-01.07.2002 1277 päeva eest 3%; 01.07.2002-01.05.2004 670 päeva eest 7% ja 01.05.2004-10.06.2005 404 päeva eest 6 kuu EURIBOR+7% aastas).
  12. Juhindudes TsK § 477 lg 1, § 191, § 192, § 231 lg 1, VÕS § 164 lg 1,2, § 167 lg 3 palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 10 000 krooni ja viivised 3403,74 krooni ning kohtukulud. Kostja vastuväited
  13. Kostja hagi ei tunnistanud. Pangakaardi väljavõte on koostatud kreeditori enda poolt ja tema huvides. Pangakaardi väljavõte ei ole õige, tegemist on eksitusega. Kostja kasutas vaid temale kuuluvaid rahalisi vahendeid. Panga väidete ebaõigsusele viitab asjaolu, et väidetavad tehingud tehti 1998.a, hagi esitati alles 2005.a. 1998 pank kostja poole ei pöördunud. Tõenditest ei nähtu, et sularaha võeti hagis märgitud ulatuses ja et seda tehti PIN koodi kasutades. Pank jättis täitmata lepingu p-s 6.3 sätestatud kohustuse – sooritada õigesti kaardi valdaja poolt teostatud makseoperatsioonid ja likvideerida võimalikud vead. Kostja sai hagejalt vaid ühe kirja, millele ka vastas. Kostja ei võtnud raha välja hagis näidatud ulatuses. Kostjal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada. Maakohtu otsuse põhjendused
  14. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Julia Gennolt välja põhivõla 10 000 krooni ja kohtukulu 1200 krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohus jättis viivisenõude rahuldamata.
  15. Puudub vaidlus, et kostja sõlmis AS-iga Eesti Ühispank 19.01.1998 Visa Elektron pangakaardi lepingu.
  16. Konto liikumise aruandest (tl 14-15) nähtub, et kostja kasutas vahendeid 10 000 krooni võrra suuremas summas, kui tema kontol vahendeid oli. Tehingud tehti pangaautomaate kasutades, pangaautomaadist sularaha väljavõtmiseks oli vajalik pangakaardi ja PIN koodi olemasolu. Lepingu p-de 7.1 ja 7.2 järgi oli kostja kohustatud hoidma kaarti hoolikalt ning seda mitte üle andma teistele isikutele ning hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN-koodi. 2

(6)
  1. Maksekaardi kasutamise lepingu üldtingimuste, mis on poolte vahel sõlmitud lepingu osaks, p-ga 8 võttis kostja kohustuse tasuma pangale koheselt kõik kaardiga tehtud kulutused ja korvama pangale kõik oma kohustuste mittetäitmisest tulenevad kahjud.
  2. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Kuni VÕS-i jõustumiseni 01.07.2002 oli hagi aegumise tähtaeg 10 aastat ja hagejale ei saa ette heita hagi esitamist alles
  3. Arvestades, et hagi aluseks olevad asjaolud tekkisid 1998.a ja hageja esitas nõude alles 2005, jättis kohus viivisenõude rahuldamata VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja ega pank nõudnud kostjalt võla tasumist ega teatanud talle võla olemasolust enne detsembrit 2004 (tl 16, 17). Apellatsioonkaebuse põhjendused
  4. Julia Genno palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada vaidlustatud ulatuses ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
  5. Kohtunik ei olnud erapooletu. Kohtunik teatas asja arutamise alguses, hindamata tõendeid, samuti viimasel kohtuistungil, et kõigile on teada asjaolu, et vaadeldaval perioodil oli võimalik sularaha võtta pangaautomaadist rohkem, kui pangaarvel raha oli, kostja peab hagejale maksma, teistsugust otsust teha ei saa. Kostja ei nõustu, et tegemist on üldteada oleva asjaoluga. Kostja taotles kohtult nõuda hagejalt välja Visa International Ltd kehtestatud määrusi, kuna SEB Ühispangaga sõlmitud lepingu p 10 kohaselt vaidluste tekkimisel pooled on kohustatud nendest lähtuma. Kostja ei teadnud, millele konkreetselt ta nimetatud määrustest tahtis tugineda ning kohus jättis taotluse rahuldamata. Kostjal ei olnud võimalik arutleda dokumendi sisu üle, mida ta ei ole lugenud ja mille väljanõudmiseks ta taotles tõendite kogumist kohtu kaudu.
  6. Hageja nõue on tõendamata. Kuna poolte vahel on vaidlus, tuleb lepingu p 10 (11.1) kohaselt lähtuda Visa Internationali määrustest. Hageja Visa International Ltd määruseid kohtule ei esitanud, mistõttu ei ole vaidlusele võimalik õiguslikku hinnangut anda ega hageja nõuet rahuldada. Tutvumata nimetatud määrustega, ei olnud kostjal võimalik esitada kõiki vastuväiteid. Hageja esindaja tunnistas istungil, et Visa International Ltd määruste näol on tegemist mahukate ingliskeelsete dokumentidega, mistõttu hageja otsustas, et ei ole otstarbekas nendest dokumentidest lähtuda nende tõlkimise kulukuse tõttu. Hageja seisukoht ei tugine seadusele.
  7. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes pidas kohus tõendatuks, et raha võeti kostja pangakaardiga just sularahaautomaadist kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga (PIN kood) pangakaarti kasutades. Arvelduskonto väljatrükiga seda tõendada võimalik ei ole. Nimetatud osas esitasid hageja esindajad paljasõnalisi selgitusi, mis ei ole TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks ja tuleb jätta tähelepanuta. Tõendamata on väidetav tegu, kahju olemasolu, kahju suurus ning puudub põhjuslik seos.
  8. Ka juhul, kui oleks tõendatud, kostja või kolmanda isiku poolt kahju tekitamine, tuleb hinnata hageja enda käitumist, mis soodustas kahju tekkimist. Et tuvastada süü olemasolu ja hageja süü ulatus, tuleb lähtuda Visa International Ltd määrustest. Hageja poolt kahju soodustava käitumise tuvastamisel tuleb kohtul vähendada kostja vastutuse ulatust või vabastada kostja kahju hüvitamisest TsK § 462 lg 1 ja § 229 alusel. AS-i SEB Ühispank süü kahju tekitamises võis seisneda deebetkaadiga klientidel miinusesse minemisele piirangu sätestamata jätmises; panga süsteemide korraliku töötamise tagamata jätmises, mis seisnes konto väljatrükile ebakorrektsete andmete trükkimises ja/või tõrgetes mida väitis hageja lepinguline esindaja; video/audio salvestustega väidetava kahju tekitaja väljaselgitamata jätmises ja politseile vastava isiku suhtes avalduse tegemata jätmises, video/audio salvestuste ehk tõendite hävitamises; konto omanikule arusaamatusest teavitamata jätmises jne. On tõenäoline, et Visa International Ltd määrustes on sätestatud kostja vastutust välistavad või 3
(6)vähendavad asjaolud.
  1. Kohus ei selgitanud, milliste tõendite alusel on välistatud konto väljatrüki ebakorrektsuse võimalikkus. Ei ole tõendatud, et raha võtjaks oli kostja. Kohus ei analüüsinud kostja vastuväiteid.
  2. Kostjal on võimatu 7-9 aastat pärast sündmusi tõendeid koguda. Kostjal ei olnud varem võimalik tõendeid koguda, kuna kostja ei teadnud nõudest. Tõendite kogumise võimalus ning kohustus oli AS-il SEB Ühispank. AS SEB Ühispank pidi tuvastama, kes kahju tekitamise eest vastutab - kas tegemist võis olla pangakaardi kopeerijaga, kas põhjus võis olla pangasüsteemide tehniku veas või muu isiku veas ja kelle süül võis toimuda konto väljatrükil valede andmete kajastumine. Hageja ei tõendanud, et AS SEB Ühispank tegi toiminguid põhjuste tuvastamiseks. AS-il SEB Ühispank oli kohustus tagada konto omanikule kontol asuvate rahaliste vahendite puutumatus ja võtta tarvitusele abinõud, mis teeks kindlaks, kas tegemist on eksliku andmete väljatrükiga või kellegi ebaseaduslike toimingutega. AS SEB Ühispank jättis nimetatud toimingud tegemata ega teavitanud kostjat avastatud arusaamatusest. AS SEB Ühispank käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Konto väljavõttel nimetatud aegadel pangaautomaadi ees tegelikult kedagi ei seisnud ja videosalvestus tõendaks, et tegemist on panga süsteemi rikkega. Käesoleval ajal ei ole seda võimalik tõendada, kuna SEB Ühispank on tõendid ise hävitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. OÜ Aktiva Finants ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  4. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsuse lõppjäreldust, mille kohaselt hagi kuulus põhivõla osas rahuldamisele. Põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  5. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude summas 3403,74 krooni, kuna selles osas ei ole kumbki pooltest maakohtu otsust vaidlustanud.
  6. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel kehtis 19.01.1998.a sõlmitud leping Visa Electron deebetkaardi kasutamiseks. Deebetkaart annab juba oma olemusest tulenevalt kaardivaldajale õiguse kasutada kaardiga seotud arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid üksnes kontol olemasoleva rahasumma (kontojäägi) piires. Lepingust tulenev võimalus kasutada rahalisi vahendeid suuremas ulatuses kui isikule arvelduskonto vahendusel kuulub on omane krediidisuhtele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel puudus krediidisuhe (laenuleping), kuivõrd kumbki pool ei ole tuginenud sellele, nagu kohustunuks hageja õiguseelneja andma kostja käsutusse rahalisi vahendeid lisaks neile, mis olid paigutatud kostja arveldusarvele. Seega ei olnud pooltevahelise lepingu sisuks reguleerida suhteid, mis tulenenuksid hageja õiguseelneja (panga) poolt kostjale krediidi andmisest, sh eeskätt kostja kohustust krediidina saadud summad tagasi maksta. Lepingusuhte olemasolu ei välista samaaegselt lepinguvälise võlasuhte esinemist samade poolte vahel.
  7. Analüüsinud hageja nõude võimalikke õiguslikke aluseid (s.o kas nõue on a) lepingu täitmisele suunatud nõue ehk kostja tagasimaksekohustus lepingu p 8.1 alusel, b) lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitise nõue TsK § 222 alusel või c) alusetust rikastumisest tulenev väljaandmisnõue TsK § 477 alusel) leiab kolleegium, et asjakohane on juhinduda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätetest (TsK § 222 jj). Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus konto omanik (kostja) tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja 4
(6)muud kaardiga seonduvad summad, sh ka summad, mis selguvad lepingu lõppemisest ühe kuu jooksul. Kuna lepingu sõlmimisel ei pidanud pooled silmas krediidisuhte loomist, ei ole lepingu p 8.1 tõlgendatav selliselt, et selles sisalduks ka poolte tahe luua alus saadud laenu (krediidi) tagasimaksmise kohustusele. Nõue on esitatud summa tagasisaamiseks, mille kostja sai hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt pangalt (hageja õiguseelnejalt) ilma, et pooltevaheline leping oleks niisuguse summa kostja käsutusse andmist ette näinud. Samas puudub vaidlus, et kostjale oli lepingu alusel väljastatud pangakaart ning viimase vahendusel oli kostjal ligipääs pangas olevatele rahalistele vahenditele. Kolleegium leiab, et pangakaardi vahendusel pangaautomaadist sularaha väljavõtmisel on tegemist pangakaardi kasutaja initsiatiivil põhineva käitumisega ning mitte panga algatusel tehtud alusetu sooritusega. Maakohtu poolt alusetu rikastumise sätete (TsK § 477) kohaldamine ei ole siiski viinud lõppjärelduse osas ebaõige kohtulahendi tegemiseni, kuna ka lepingulise vastutuse sätete alusel kuulub hagi rahuldamisele.
  1. Lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja TsK §-st 222 tulenevalt tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti ja põhjendatult lugenud toimikus olevate tõendite põhjal tuvastatuks, et kostja on kasutanud rahalisi vahendeid 10 000 krooni võrra suuremas ulatuses, kui tema arvelduskontol raha oli. Apellandi (kostja) väited ei veena hageja esitatud tõendite ebausaldusväärsuses ega ebaõigsuses. Kuivõrd hageja õiguseelneja näol oli tegemist krediidiasutusega, on ootuspärane, et kostja arvelduskontol toimunud rahaliste vahendite liikumist tõendatakse panga enda andmekogudest pärinevate tõenditega. Konto liikumise aruandest (t lk 14-15) nähtuvalt on kostja pangakontole 28.01.1998.a laekunud 10 000 krooni. 29.01.1998.a on kontot debiteeritud kahel korral 5000 krooni ulatuses, s.o kokku 10 000 krooni. 30.01.1998.a on kontot debiteeritud täiendavalt neljal korral samuti kokku summas 10 000 krooni, kusjuures kõik 30.01.1998.a tehingud on tehtud ATM ehk pangaautomaadi kaudu. Üldteada on asjaolu, et pangaautomaat ei väljasta sularaha ilma salajast tunnuskoodi (PIN) sisestamata. Pangakaart on ette nähtud kasutamiseks üksnes pangaga sellekohase lepingu sõlminud isikule ning kaardiga tehingute tegemisel tuvastatakse kaardi valdaja isik kas individuaalse PIN-koodi või kasutaja allkirja abil.
  2. Kostja ei ole menetluses tuginenud asjaolule ega tõendanud, nagu võinuks tema pangakaart koos selle kasutamist võimaldava PIN-koodiga vaidlusalusel ajavahemikul sattuda kolmandate isikute valdusse ning nagu toimunuks pangakaardi kasutamine kostja tahte vastaselt ilma, et kostja oleks rikkunud oma hoolsuskohustust pangakaardi ja PIN-koodi hoidmisel. Muuhulgas lasus kostjal pooltevahelise lepingu järgi kohustus teha endast mõistlikult olenev kaardi ja PIN koodi teiste isikute kätte sattumise vältimiseks. Seega ei ole kostja põhistanud, nagu võinuks vaidlusalused tehingud 30.01.1998.a teha keegi teine peale tema enda ning pangakonto jääki ületavate rahaliste vahendite kasutamine tuleb omistada kostjale. Eelduse, mille kohaselt sularahaautomaadi kaudu on võimalik tehinguid teha ja sularaha välja võtta üksnes pangaga sellekohase lepingu sõlminud isikul, pidanuks TsMS § 230 lg 1 kohaselt ümber lükkama kostja.
  3. Vastavalt eelpoolmärgitule oli kostjal pooltevahelise lepingu alusel õigus kasutada pangakontol olevaid rahalisi vahendeid üksnes ulatuses, millises need olid eelnevalt kontole laekunud. Ringkonnakohus leiab, et lepingu rikkumisena on käsitatav kostja poolt kontojääki ületavate tehingute tegemine, kasutades ära selleks avanenud tehnilist võimalust. Seega tulenes pooltevahelisest lepingust muuhulgas kohustus hoiduda kasutamast arvelduskonto ja pangakaardi kaudu kostjale kättesaadavaid vahendeid kontojääki ületavas ulatuses.
  4. Hagejal kahju tekkimine tuleneb kindlakstehtud asjaolust, et kostja kasutas rahalisi vahendeid 10 000 krooni võrra suuremas ulatuses, kui tema arvelduskontol raha oli. Kahjuna on käsitatav hageja varalise seisundi halvenemine. Kostja poolt kontojääki ületavate tehingute tegemisega kaotas hageja nimetatud tehingute ulatuses rahalisi vahendeid. Ringkonnakohtu arvates esineb ka põhjuslik seos lepingulise kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel, kuivõrd hageja ei oleks 10 000 krooni ulatuses rahalisi vahendeid kaotanud, kui kostja ei oleks vastavas ulatuses kontojääki ületavaid tehinguid teinud. 5
(6)
  1. Kostjal tulnuks TsK § 227 järgi vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei olnud lepingu rikkumises süüdi. Oma süü puudumist kostja asjas tõendanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja ebaveenvad. Lepingulises suhtes tuli ka kostjal jälgida oma pangakonto seisu, et jääda sooritatavate tehingutega kontol olevate vahendite raamidesse. Tehingud on toimunud väga lühikese aja vältel (kui 28.01.1998.a on kontole laekunud 10 000 krooni, siis 20 000 krooni on kontolt osade kaupa välja võetud kahe järgneva päeva jooksul), mistõttu ei ole usutav kostjal oma kontojäägist ülevaate puudumine. Ei esine asjaolusid, mis välistaksid kostja süü (tahtluse või ettevaatamatuse) kontojääki ületavate tehingute tegemisel.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjakohased apellandi väited hageja õiguseelneja kahju tekkimist soodustava käitumise kohta. Faktilise ligipääsu olemasolust teise isiku varale ei tulenenud kostjale õigust niisugust ligipääsu enda huvides ära kasutada. Lepingulises suhtes on kummalgi lepingupoolel õigus mõistlikult eeldada, et teine lepingupool teostab oma lepingust tulenevaid õigusi ja teostab lepingust tulenevaid kohustusi heas usus. Kohustuse käituda tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus sätestas ka lepingu sõlmimise ja vaidlusaluste tehingute toimumise ajal kehtinud TsÜS §
  3. Kolleegiumi arvates ei rikkunud hageja õiguseelneja oma lepingulisi kohustusi kostja ees sellega, et jättis kasutamata mõeldavad tehnilised võimalused takistada kliendil mistahes ligipääs kontojääki ületavatele rahalistele vahenditele. Küll omanuks niisuguste abinõude tarvituselevõtt tähtsust juhul, kui kahju tekkinuks kolmanda (lepingupooleks mitteoleva) isiku käitumise tagajärjel.
  4. Asjakohased ei ole apellandi väited, nagu ei oleks maakohus asja arutades käitunud erapooletult. TsMS § 351 lg 1 kohaselt on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama sätte teine lõige sätestab kohtule kohustuse võimaldada pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoht. Eeltoodust tulenevalt ei või kohus kvalifitseerida vaidlusalust õigussuhet ega kohaldada õigusnormi menetlusosaliste jaoks üllatuslikult. TsMS § 400 lg 5 kohaselt võib kohus arutada menetlusosalistega poolte seletustes esitatud asjaoludele võimaliku hinnangu andmist. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asja arutamisel väljunud seaduses sätestatud menetluslikest raamidest.
  5. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus menetlusnormi ka sellega, et jättis rahuldamata kostja taotluse nõuda hagejalt välja Visa International Ltd kehtestatud määrused, millele viidatakse pooltevahelise lepingu p-s 11.
  6. Nimetatud punktis sätestatakse, et „käesoleva lepingu täitmisel lähtuvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja VISA International Ltd. Poolt kehtestatud määrustest.“ Kolleegiumi arvates ei saanud pooltevahelise lepingusuhte osaks muutuda tingimused, mida ühele lepingupoolele (kostjale) ei tutvustatud ning mis ei ole talle kättesaadavad olnud. Seetõttu ei saanud nimetatud määrused mõjutada ka kostja õigusi ega kohustusi ega olla asja lahendamisel asjassepuutuvad.
  7. Pooled palusid jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni
  8. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral apellandi kohtukulud tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei esitanud sellekohast taotlust ega kulunimekirja, puudub TsMS § 60 lg 3 kohaselt alus mõista apellandilt vastustaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud kohtukulusid. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.