Obsah (5)

§ 143§ 146§ 162§ 69§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15003 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 04.

§-le 162 peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Kogu võlgnevuse sissenõutavaks olemise perioodil on hageja nõudnud võlgnevuse tasumist. Kuni 2005 juunini nõudis hageja võlgnevuse tasumist kostjalt suuliselt. Oma nõudmistele sai hageja vastuseks alati erinevaid vastuseid seoses raske olukorraga. 01.06.2005 loovutas hageja oma nõude kostja vastu Julianuse Inkasso Agentuur AS-le (nõue loovutati hagejale tagasi 01.07.2005), kes asus võlgnevust sisse nõudma kohtuväliselt ning saatis 02.06.2005 kostjale võlateatise nr 056700, milles nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 09.06.

1. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis Julianuse Inaksso Agentuur AS 09.06.2005 pankrotihoiatuse nr 60469, milles nõudis võla tasumist hiljemalt 19.06.
2. Seega on nõude võlausaldaja andnud kostjale vähemalt kahel korral täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, mistõttu hageja leiab, et ta on andnud kostjale täiendavalt aega võlgnevuse tasumiseks 17 päeva ning leiab, et nõue ei ole aegunud. Esimese astme kohtu otsus
3. Kohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulud hageja kanda.
4. Hagis märgitud leping on sõlmitud tähtajaga 16.07.1996 ning selle kuupäevaga seob hageja ka oma viivise arvutamise algusaja. Seega tunnistab hageja, et väidetav võlg muutus sissenõutavaks alates pärast seda kuupäeva. Seega algas ka hagi aegumistähtaeg 17.07.
5. VÕSRakS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele, sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui

või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestades

-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaeg alates 01.07.

1. Seega aegus kõnealune nõue 01.07.
2. Kuna hagi esitati 04.07.2005, s.o pärast nõude aegumist, palus kostja

§ 143alusel kohaldada aegumist ja jätta hagi sellel alusel täies ulatuses rahuldamata. 2

§ 146

lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele

§ 146lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

9. Kohus asus seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda võlgnevuse tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada sellele kümneaastast aegumistähtaega. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama.

§ 146

lg 1 järgi on üldine aegumistähtaeg 3 aastat ja

§ 146

lg 4 toodud 10 aastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Vaidlust ei ole selles, et Ülle Kari lepingust tulenevat kohustust rikkus, jättes täitmata temaga 15.06.1996 sõlmitud lepingust (võlakohustusest) tulenevad kohustused. Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kümne aasta jooksul, peab kostja olema kohustust rikkunud tahtlikult.

1. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
2. Anti Sõrmus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
3. Hageja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et hageja ja kostja on aegumistähtaja jooksul kokku leppinud võla hilisemas tasumises ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg pikenenud. 13.

§ 162

mõtte kohaselt peatub aegumine ajal, mil kohustatud isik võib õigustatult keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige kui talle on antud täiendav täitmise tähtaeg. Sellise tähtaja andis hageja kostjale 09.06.2005 pankrotihoiatuses, milles nõudis võla tasumist hiljemalt 19.06.2005, s.o kümme päeva hiljem. Osutatud pankrotihoiatuses on väljendatud hageja tahteavaldus maksetähtaja pikendamiseks. Kostja on osundatud pankrotihoiatuse kätte saanud, kuid peale aegumistähtaja lõppu. 14. Hageja leiab, et maakohus jättis analüüsimata ja hindamata hageja poolt 09.06.2005 kostjale saadetud pankrotihoiatuse ning seejuures kohaldamata

§ 69lg 4.

Hageja edastas oma tahteavalduse täiendava tähtaja andmise osas kostjale pankrotihoiatuses õigeaegselt, kostja aga ei läinud osundatud pankrotihoiatusele koheselt järele. Selliste asjaolude esinemise riisiko lasub kostjal. 3

§ 146

lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning kolmeaastane tähtaeg lõppes 30.06.

2. Ebaõige on apellandi seisukoht, et kohus oleks pidanud arvestama sellega, et aegumistähtaja jooksul leppisid pooled kokku võla hilisemas tasumises, mis

§ 162kohaselt peatas hagi aegumise.

Sellist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Selliseks kokkuleppeks ei saa pidada Julianuse Inkasso Agentuur AS poolt kostjale saadetud pankrotihoiatust, milles kohustati võlg tasuma hiljemalt 19.06.2005 ja mille kostja sai kätte peale aegumistähtaja lõppu. Tegemist ei ole

§-s 162 sätestatud õigustatud ja kohustatud isiku kokkuleppega, millega anti kostjale õigus keelduda ajutiselt oma kohustuse täitmisest. Julianuse Inkasso Agentuur AS nõudis hoopis kohustuse täitmist ja hoiatas, et esitab kostja suhtes pankrotiavalduse, kui teatud kuupäevaks raha makstud ei ole. 20. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, millal kostja eelpoolnimetatud pankrotihoiatuse kätte sai, seetõttu ei ole apellandi poolt viidatud

§ 69lg 4 asjassepuutuv säte.

Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et puudub vaidlus laenu saamise üle. Kostja kasutas talle seadusega antud õigust esitada nõudele aegumise vastuväide.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda Kostja kohtukulude hüvitamise nõuet ei ole esitanud. M. Seppik G. Kivinurm T. Kollom 4