lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕSRakS § 11, TsK § 173 lg1, § 174, § 190 lg 1, § 191, § 222 lg 1 ja lg 2 ning § 231 lg 1.
MS § 142 lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 4,§ 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 755 krooni – kokku 1005 krooni. Hageja menetluskulud kuuluvad kostja kanda jätmisele. Helgi Vinni Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.