Obsah (10)

§ 24§ 21§ 37§ 23§ 217§ 218§ 12§ 11§ 48§ 25

1 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-6323 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2007 Kuressaares Menetlus milles määrus tehakse OÜ PMV kaebus Pärnu tööpiirko

§ 24lg.

3 kohaselt peab täitmisteatele olema lisatud täitedokument, antud juhul Pärnu Maakohtu jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-06-

1. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab vastavalt TsMS § 458 lõikele 1 menetlusosalise avalduse alusel asja lahendanud maakohtu kantselei ning see on otsuse täitmise eelduseks ja õiguskindluse tagatiseks kõigile menetlusosalistele. Täiteasjas nr. 181/2007/107 ei olnud täitmisteatele lisatud täitedokumenti ja seega oli täitmata täitemenetluse alustamise oluline tingimus. 3 Kaebuse esitaja on seisukohal, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine tuleks lugeda lõpuleviiduks ning täitemenetluse alustamine õiguspäraseks alles peale võlgniku poolt kohtutäituri
3. 2007.a. posti teel saadetud täitedokumendi kättesaamist.
4. Enne osaühingule PMV täitedokumendi kättetoimetamist selgus, et sissenõudja J S enda kui võlgniku suhtes oli 2006.a. kohtutäitur Enno Kermiku poolt algatatud täiteasi nr. 180/2006/514 ja
6. 2007.a. arestis kohtutäitur J S nõude OÜ PMV vastu ja kohustas võlgnikku võlgnetava summa üle kandma oma arveldusarvele, mida OÜ PMV ka
8. 2007 tegi ning sellega rahuldas sisuliselt sissenõudja nõude täiteasjas nr. 181/2007/
9. Sissenõude pööramine J S nõudele OÜ PMV vastu oli õiguspärane ning OÜ-l ei olnud alust rahalise nõude arestimise akti täitmata jätmiseks. Kohtutäituri väidet, et OÜ PMV ei oleks tohtinud arestimise akti täita VÕS tasaarvestamise sätetele tuginedes, ei pea kaebuse esitaja põhjendatuks.
10. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur on oma otsuses ekslikult järeldanud, et OÜ PMV on oma
12. 2007.a. kaebuses viidatud menetlusosaliste kohustuste samaaegse vastastikuse täitmise käsitlemisel (

§ 21lg.

1) silmas pidanud J S kohustust täiteasjas nr. 180/2006/

1. Sissenõudja kohustusena pidas kaebuse esitaja silmas täitedokumendi resolutsiooni punktist 7 tulenevat sissenõudja kohustust esitada võlgnikule oma tööraamat sellesse töötamise kohta kande tegemiseks. Seoses täitemenetluse tingimuste täitmata jätmisega selle alustamisel ning võttes arvesse, et sissenõudja nõue on rahuldatud ja puudub vajadus sundtäitmise järele palub kaebuse esitaja:
2. Tühistada Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri Svetlana Põld otsus nr. K-107/2007 OÜ PMV
4. 2007.a. täiteasjas nr. 181/2007/107 esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
5. Lugeda täitemenetluse alustamine mitte õiguspäraseks ja määrata sundtäitmise lõpetamine.
6. Tühistada kohtutäituri
8. 2007.a. otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta täiteasjas nr. 181/2007/107 Asjast puudutatud isik kohtutäitur Svetlana Põld vastuväited ja põhjendused Kohtutäitur on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Võlgnik oli alates Pärnu Maakohtu
9. oktoobri 2006.a. otsuse nr. 2-06-5702 jõustumisest teadlik oma kohustusest tasuda sissenõudjale 16476 krooni. Võlgnikule on täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu otsusega kätte toimetatud allkirja vastu
11. 2007.a. Isegi kui täitedokumenti ei oleks lisatud, nähtus täitmisteatest millist otsust täidetakse.

§ 37ja 38 sätestavad, et täitekulud, s.t.

kohtutäituri tasu ja kohtutäituri, sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused kannab võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 22 lg. 1 kohaselt kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes kindlas summas. KTS § 22 1 sätete kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik(võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud täitedokument. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt KTS § 23 lõikele 1 rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, lõike 2 kohaselt 4 nõutakse tasu pooles ulatuses, kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. KTS § 23 lõike 3 järgi kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Toodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust, et kohtutäitur lepiks kohustatud isikuga kokku tasu maksmises KTS-s sätestatud korrast ja tasumääradest erinevalt, s.h. loobuks tasu sissenõudmisest. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur seisukohal, et täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu on muutunud sissenõutavaks

2. 2007 ja täitur omab õiguslikku alust viidatud summade sissenõudmiseks kohustatud isikult- võlgnikult, kuna täitedokument oli täitmata enne täitemenetluse alustamist. Täitemenetluse ajal rahalise kohustuse täitmise kohustuse täitmine muul viisil, kui kohtutäituri ametialase konto vahendusel, ei lõpeta võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri tasu. KTS § 28 järgi on kohustatud isikul õigus esitada kaebust kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse peale selle tähtaja möödumist ja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Kohtutäituri hinnangul on kaebuse esitaja väited, et rahaline kohustus (töötasu) ja sissenõudja kohustus, esitada võlgnikule tööraamat, on käsitletavad samaaegse vastastikuse täitmisena, põhjendamata ega tulene seadusest. Täitedokumendis fikseeritud sissenõudja ja võlgniku kohustused on oma olemuselt eriliigilised kohustused, millede täitmine ei ole omavahel seotud. Kuna on täidetud kohtutäituri jaoks olulised eeltingimused täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetluse läbiviimiseks (

§ 23) ning edaspidiste täitetoimingute tegemiseks (s.h.

täitekulu ja täituri tasu otsuste koostamiseks) ning puuduvad õiguslikud alused viidatud toimingute tühistamiseks. Kuna täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt, siis puudub alus tühistada kohtutäituri tasu otsus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seletused, leidis, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel

§ 217

lõige 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 218

järgi võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. OÜ PMV on

1. veebruaril 2007 esitanud Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Svetlana Põld
2. veebruari 2007 .a. otsusele, millega jäeti rahuldamata OÜ PMV kaebus kohtutäituri 5 tegevusele täitemenetluse algatamise mitteõiguspäraseks tunnistamiseks ja kohtutäituri
4. 2007.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Nagu selgub kohtule esitatud materjalidest, esitas sissenõudja J S
5. jaanuaril 2007 kohtutäitur Svetlana Põllule täitmisavalduse võlgniku PMV OÜ suhtes Pärnu Maakohtu
6. oktoobri 2006.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-06-5702 täitmiseks. Täitetoimikus puudub jõustumismärkega kohtuotsus, kuid kohtule teadaolevalt oli nimetatud otsus avalduse esitamise ajaks jõustunud ja avalikustatud. Seega oli täituril olemas

§ 23märgitud eeldused täitemenetluse alustamiseks.

Vaid jõustumismärke puudumine täitedokumendil ei muuda täitemenetluse alustamist ebaseaduslikuks. Seda enam, et

§ 12lg.

3 lubab täitedokumendi võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Kohtuotsuse puhul on seda võimalik kontrollida kohtute infosüsteemist. See tähendab, et täitemenetluse alustamine kohtutäituri poolt oli antud juhul õiguspärane.

§ 24

alusel edastas täitur võlgnikule täitmisteate, märkides selles täitedokumendi numbri, kuid ei lisanud täitmisteatele täitedokumenti. Kohtutäitur andis võlgnikule 10 päevase tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteade väljastati võlgnikule

1. jaanuaril
2. S.t. et vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus
3. jaanuaril 2007.a. Selleks ajaks tuli kohtutäituri arvele maksta võlg summas 16476 krooni, pool täituri tasust ja täitemenetluse alustamise tasu.
4. jaanuaril 2007 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse, taotledes täitemenetluse algatamise mitteõiguspäraseks tunnistamiseks ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kaebusele lisas võlgnik Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri Enno Kermik’u
5. jaanuari 2007.a. rahalise nõude arestimise akti, millega OÜ-d PMV kohustati kohtutäitur E. Kermiku menetluses olevas täiteasjas võlgnikule, J Sle, võlgu oleva summa kandma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kaebusele lisati ka pangakonto väljatrükk, millest nähtub, et võlg summas 16476.- krooni on kantud Enno Kermik’u pangakontole
8. See tähendab, et tegelikult oli võlgnik kohtutäituri poolt antud tähtajaks nõude täitnud, kuigi seda ei täidetud võlasumma kandmisega kohtutäituri pangakontole. Õige on kohtu hinnangul täituri seisukoht, et vastastikku samaaegselt täidetavate kohustustena ei saa käsitleda võlgniku kohustust raha maksmiseks ja sissenõudja kohtutust tööraamatu esitamiseks võlgnikule. Pigem on sellisteks vastastiku täidetavateks kohustusteks ühelt poolt kohustus esitada tööraamat ja teiselt poolt teha tööraamatusse kanne. Kohtutäitur on eksinud seisukohaga, et puudusid vastastikused kohustused ja arusaamatu on, mis põhjusel täitis OÜ PMV J S kohustuse AS Salva Kindlustuse ees, kelle kasuks oli J Slt Pärnu Maakohtu
9. märtsi 2006.a. otsusega välja mõistetud kindlustushüvis seoses liiklusõnnetuste põhjustamisega.

§ 11

järgi sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kohtutäitur E. Kermiku poolt koostatud rahalise nõude arestimise akt sisaldas võlgniku jaoks korraldust täita kohustus võlgniku J S asemel teise sissenõudja nõuet menetlevale kohtutäiturile ja seda võlgnik ka tegi. 6 Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et täitemenetluse alustamiseks oli kohtutäituril olemas alus, kuid peale võlgniku kaebuse esitamist oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama

§ 48

p.5 alusel, mille järgi kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine. Antud juhul oli võlgniku nõue teise täituri poolt arestitud ja nõutava summa täituri kontole ülekandmist tõendas esitatud pangakonto väljavõte. See välistas sissenõudja nõude täitmise ja oli aluseks täitemenetluse lõpetamisele. See omakorda tähendab, et kohtutäituri otsus selles osa millega kohtutäitur, lähtudes sõnasõnalt kaebaja taotlusest, keeldus täitemenetluse tühistamisest ja jättis täitemenetluse lõpetamata, on ebaõige ja tuleb seetõttu tühistada. Samuti on täituri edasised toimingud peale vaidlustatud otsuse tegemist seadusega vastuolus, sest täitemenetluse jätkamiseks puudus igasugune vajadus. Kohtutäituril oli võlgnikult õigus nõuda küll täituritasu, kuid mitte täies ulatuses.

§ 37

järgi täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas:1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud; 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) võlgniku sundtoomise kulud; 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab Justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Mis puutub täitekuludesse, siis puudub poolte vahel vaidlus täitemenetluse alustamise kulu suhtes ja kuna kohus on asunud seisukohale, et täitemenetluse alustamine oli seaduslik, siis oli võlgnik kohustatud tasuma täiturile täitemenetluse alustamise tasu summas 118.- krooni, mille võlgnik on enda sõnul ka tasunud. Poolte vahel puudub vaidlus kohtutäituri tasu suuruse üle. Küll aga on vaidlus selle üle millises ulatuses peaks võlgnik selle tasuma. Kohtutäitur on veendunud, et täitemenetluse alustamisest alates on tal õigus sisse nõuda täituritasu.

§ 25

lõige 2 järgi täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Kuna võlgnik on nõude sisuliselt täitmiseks antud 10 päevalise tähtaja jooksul täitnud, on tal õigus tasuda vaid pool täituritasust, e. 2372.- krooni. Siinjuures ei saa lugeda oluliseks seda, et täitmine ei toimunud raha ülekandmisega kõnealust nõuet täitva kohtutäituri arvele, sest võlgnikul antud juhul sellist valikuvõimalust lihtsalt ei antud, vaid ta oli kohustatud nõude summa kandma teise täituri koostatud nõude arestimise akti alusel tema kontole. Samas puudus täituril vajadus nõude sundtäitmiseks ja seetõttu ka alus kogu täituritasu sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kohtutäituri otsus kogu täituri tasu väljamõistmise kohta võlgnikult on põhjendamata ja tuleb seetõttu tühistada. 7 TsMS § 172 lg. 1 järgi, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seoses kaebuse rahuldamisega, jätab kohus kohtukulud poolte enda kanda. Kohtunik /allkiri/