2-06-12684/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2006.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-12684 Tsiviilasi Lapse põlvnemise tuvastamise ja elatusraha maksmise nõue Menetlusosalised ja nende Hageja: J V (isikukood xxxxxxx, elukohtxxxxxxx) esindajad Kostja: M.S. (isikukood xxxxxxxx ) Kohtuistungi toimumise aeg
2. novembri 2006.a kohtuistung RESOLUTSIOON Hagi avaldus rahuldada osaliselt. Välja mõista M S elatis J.V.i kasuks tütre K, sünd xxxxxxx, ülalpidamiseks 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni 3.10.2023.a alates
3. oktoobrist 2005.a, kuid mitte alla poole (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Otsus elatise väljanõudmise kohta kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtukulud elatise nõudes jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Pooltel on sündinud ühine laps K, kes elab hageja juures. Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamisel ning ei toeta materiaalselt ega muul viisil. Perekonnaseaduse kohaselt on mõlema vanema kohustus last kasvatada ja hoolitseda tema eest. Lapse elatusraha tuleb välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Tulenevalt lapsele tehtud ja tehtavatest rahalistest kuludest, mis on hagiavalduses märgitud, peab igakuise elatise summa olema 4000 krooni. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. 1 Elatisnõude hagile lisas hageja juurde lapse Kxxxxx põlvnemise tuvastamise nõude kostjast, kes ei ole hagejaga abielus. Kostja esitas kohtule oma seisukohad nõuete kohta. Kostja tunnistas isadust ja elatusraha maksmise kohustust. Kostja pakkus elatise maksmise kohta kokkuleppe sõlmimist, mida hageja kohtuistungitel vastu ei võtnud. Kohtuistungi vaheajal vormistati lapse sünnitunnistus perekonnaseisuosakonnas ning hageja loobus lapse põlvnemise nõudest. Kohus on rahuldanud loobumise määrusega. Kohus jätkas elatise nõude läbivaatamist teisel kohtuistungil. Viimasel kohtuistungil, vaatamata sellele, et hageja vähendas oma nõuet, pooled ei saavutanud elatise suuruse osas kokkulepet. Kohtuistungil jääb hageja elatusraha nõude juurde. Rahaline suurus peab olema 3000 krooni. Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja selletõttu on hageja panus olnud suurem ja jääb suuremaks. Vanemad ei kasvata last võrdselt. Kostja ei ole nõus 3000 krooniga. Temal on võimalus ja tahe maksta igas kuus 2000 krooni. Hagejal on samasugune kohustus kindlustada laps sama suure rahaga. Kui mõlemad teevad seda 2000 krooni ulatuses, siis kokku 4000 krooni kuus on piisav summa väikelapse ülapidamiseks. Välja üüritud korteri pealt ta tulu ei saa. Arvele laekub ainult kommunaalteenuste tasu. Vigastuse tõttu puudub võimalus edasi töötada senisel töökohal. Äriühing on alles asunud tegutsema, ühe osanikuna tulu pole saanud, tegevuse käivitamine jätkub. Äriühinguga on tal tekkimas töösuhe, mis võimaldab senise töötasu äralangemise järel asuda täitma oma rahalisi kohustusi. Kohtu otsuse põhjendused PkS § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele, kusjuures
4. lõike alusel igakuine elatusraha ei või olla ühele lapsele väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusest tulenevalt on igal vanemal kohustus last ülal pidada rahaliselt ühetaoliselt, mis perekonnaseaduse
5. peatükki tähenduses on elatise maksmine mitte võrdne kasvatamine. Hageja nõudeks on jäänud elatusraha väljamõistmine kostjalt, mida peab kohus lahendama, jättes kõrvale erimeelsused kasvatamise küsimuses. Kostja omapoolset panust ei ole andnud lapse ülalpidamiseks. Samas ei ole ta sellest keeldunud ja on avaldanud nõusoleku tasuda tagasiulatuvalt elatusraha, jätkuvalt rohkem kui ettenähtud miinimummäär. Hageja sissetulekuks on senini olnud emapalk ja riiklikud peretoetused. Tema sissetulekuks otsuse tegemise ajast edasi jäävad ainult riiklikud toetused, sest emapalk langeb ära. Seda asjaolu arvestades väheneb hagejapoolne panus lapsele võrreldes kostja lubatuga. Rahalist olukorda leevendab kostja poolt lubatud miinimummäärast suurem elatusraha. Kindlust saab hageja veel sellega, et miinimumpalga kasvuga ei pea ta niipea taotlema kohtus elatist kohustusliku miinimummääras juhul kui kostja ei nõustu vabatahtlikult igakuist makset suurendama sõltuvalt miinimumpalga tõusust. Samas on hagejal igal ajal seaduslik alus nõuda elatusraha suuruse tõstmist, kui ta tõendab, et kostja varanduslik seis ja töötasu on oluliselt suurenenud. Elatusraha suuruse kindlakstegemisel ei saa arvesse võtta, et kostjal on vara, töötasu ja äriühing. Kostja on selgitanud oma varalist seisu ja kas ta saab tulu nagu äriühingugi puhul. Hageja ei lükanud kostja selgitusi ümber. Kohus nõustub, et äriühing on alles sellel aastal 2 loodud, mis on kohtu poolt äriregistrist üle kontrollitud, käivitamine aeglustunud ja korter ei anna talle tulu. Kommunaalmaksete maksmine omanikule seda ei tõenda. Võetud pangalaen eluaseme soetamiseks ja elamiskõlblikuks tegemine ning makstav laen näitab, et kostja ei kavatse jääda tööta, nagu vigastuse tagajärjel on toimunud, vaid teeb kõik, et jätkata oma kohustuste täitmist, sealhulgas anda rahaline panus lapse heaks. Kuna põhjendatud on elatusraha tagasiulatuv nõue, siis on see suureks abiks hagejale tema vähenenud rahaliste sissetulekute leevenduseks. Kohtu arvates on võimalik hageja märgitud kulutusi aasta ja kahe kuu vanusele lapsele vähendada. Samas on võimalik selles osas saada täiendav kokkulepe kostjaga, et saada ühekordset rahalist abi või koos neid kulutusi planeerida. Kui ikka rahalisi vahendeid ei jätku, siis ei saa neid planeerida ega ellu viia ühepoolselt. Maja ühekolmandiku omanikuna ei pea hageja kõiki kulusid kandma. Teised kaasomanikud peavad samuti kandma või hagejale hüvitama. Kohtuotsusega ei ole hagejalt ära võetud õigust uuesti pöörduda kohtusse nõudega suurendada lapse elatusraha, kui kostja varaline seisund on suurenenud ja hageja panus kasvanud ning on olulisi vajadusi lapse kohta kulude kasvus. Kohus, olles läbi vaadanud toimikusolevad dokumendid elatusraha nõude kohta ning ära kuulanud poolte seletused ning lähtunud kirjeldatud põhjendustest, leiab, et elatusraha nõue lapsele on põhjendatud. Kohus leiab, et elatusraha suurus saab olla 2000 krooni kuus. Elatise väljamõistmine tuleb otsustada PkS § 70 lg 1 kohaselt elatishagi esitamise päevast või tagasiulatuvalt. Põhjendatud on elatusraha väljamõistmine tagasiulatuvalt. Kohus juhindus PkS §-dest 60; 61 lg 1, 2, 4; 70 ning TsMS §-dest 434, 435 lg 3, 436, 438, 441, 442, 452, 632 otsuse tegemisel. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3