(6)sõidukorras. Maakohus leidis, et varal rikete olemasolu tõendamist ei leidnud. Kolleegium ei näe apellatsioonkaebuse väidetest lähtudes alust hinnata tõendeid teisiti kui seda tegi maakohus ega teha kogutud tõendite pinnalt teistsuguseid järeldusi. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt (t lk 20) oli vara tehnilise rikkega, kuid asja materjalidest nähtuvalt oli tegemist tehnilisi eriteadmisi mitteomava isiku hinnanguga, mis rikke esinemist ei tõenda. Hageja esitatud OÜ Balti Realiseerimiskeskus sõiduki hindamisakt (t lk 21) ei keskendu vara tehnilise seisukorra hindamisele. Aktis on üksnes märkuste lahtris nenditud, et sõidukil on mootor koos, kuid puuduvad hindaja poolsed põhjendused või lähemad andmed rikke iseloomu kohta. Hageja loobus tunnistaja ülekuulamisest, kes teadis hageja väitel anda ütlusi selle kohta, milline oli vara seisukord selle üleandmise hetkel (t lk 77). Hageja poolt esitatud kahe aktiga ei ole kummutatud tunnistaja R. C ütlused, mille kohaselt tunnistaja sõitis kaubikuga iseseisvalt treilerile ning millest järelduvalt kaubik oli üleandmise ajal sõidukorras. Kohtul ei tulnud anda selgitust sellele, mil viisil pidanuks vara vastuvõtnud isik tuvastama vara väidetava rikke põhjuse.

1. Apellatsioonkaebuses möönab apellant (hageja), et vaidlusaluse sõiduki mittekäivitumise põhjuseks treilerilt mahasõidul võis olla vajaliku koodi puudumine. Vara üleandmisevastuvõtuaktist (t lk 20) nähtuvalt on kaubiku lisadena mh märgitud immobilaiser, mis on üldteadaolevalt kaasaegsete sõidukite puhul harilik turvaseade ning mille olemasolul saab sõidukit käivitada üksnes vastava koodi või lisaseadme abil. Asjaolu, et sõiduki käivitamist võimaldavat koodi hagejale ei edastatud, ei tõenda sõidukil tehnilise rikke olemasolu. Ka vara kasutaja poolt hageja esindajale sõiduki käivitamiseks vajaliku informatsiooni andmata jätmine ei anna alust tuvastada sõiduki väärtus madalamana võrreldes keskmise sarnase sõiduki turuväärtusega.
2. Muid tõendeid hageja sõidukil tehnilise rikke olemasolu kohta (mootori kokkujooks) ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kaubiku mootor oli kokku jooksnud, mis tinginuks vara realiseerimise alla samaväärse sõidukorras kaubiku turuhinna. Nagu oma otsuses märkis ka maakohus, oli vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi autohindade andmebaasi väljavõttele (t lk 45) vaidlusaluse sõiduki hind 2004.a esimeses kvartalis 92 200 krooni. Konjunktuuriinstituudi väljavõttes väljendatud sõidukõlbliku kaubiku keskmist hinda hageja menetluses ei vaidlustanud. Seega luges maakohus põhjendatult liisingueseme tegelikuks tõendatud väärtuseks selle tagastamise hetkel 92 200 krooni.
3. Sõiduki mootorile kapitaalremondi tegemise kohta on tõendina esitatud tunnistaja ütlused ning puudub alus tunnistaja ütluste mittearvestamiseks. Remondi teostamine 2003.a mais ei oma siiski asja lahendamisel määravat tähtsust, kuivõrd vara võeti hageja poolt üle 2004.a märtsis. Ka remondiga seotud väiteid arvestamata ei ole sõidukil rikete olemasolu tõendatud.
4. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse seisukohaga, et asjakohane ei olnud maakohtu poolt üldtingimuste XII osa p 12.2.4 kohaldamine. Nimetatud lepingusätte kohaselt kontrollib müüja vara tagastamisele järgneva päeva jooksul vara tehnilise seisukorra ja ekspluatatsiooniomaduste vastavust lepingu p-le 12.2.
5. Säte on kohaldatav lepingu korralise lõppemise korral, kuna üldtingimuste XII osa reguleerib vara tagastamist ja lepingu lõppemist tähtaja möödumisel, vara hävimisel, kasutamiskõlbmatuks muutmisel või vara väljaostmisel, samal ajal kui lepingu ennetähtaegse lõpetamise tagajärgi käsitletakse XI osas. Samas tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejal tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, tuginemaks vara realiseerimisele alla turuhinna seetõttu, et kaubik ei olnud tehniliselt korras, tulnuks hagejal tõendada, et kaubik ei olnud tehniliselt korras.
6. Kuivõrd pärast lepingu ülesütlemist jäi liisinguese liisinguandjale, tuli VÕS § 367 lg 3 kohaselt liisinguandja kulutuste kindlaksmääramisel arvestada ka tagastatava vara väärtust (

(6)poolt vara tegelikust võõrandamisest saadud summast. Kohus asus eelpool seisukohale, et hagejal oli kohustus võõrandada vara võimalikult kõrge hinnaga, milleks üldjuhul saab pidada vara turuhinda. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt võõrandas hageja tagastatud kaubiku alla selle turuväärtuse, kuivõrd tõendamist ei leidnud varal tehniliste rikete olemasolu (mootori kokkujooks). Tuvastatud turuväärtuse (92 200

1. kr)ja hageja poolt valitud realiseerimishinna (22 033,90
2. kr)vahe ei ole omistatav kostjale. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et liisingueseme tegeliku väärtusega olid kaetud kõik hageja võimalikud vaidlusalusest liisingusuhtest tulenevad nõuded kostja vastu. Liisingusuhte kui krediteerimislepingu olemusest ega asjassepuutuvatest sätetest ei tulene, nagu peaks liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka niisugused kulud, mis on tekkinud liisinguandja enda tegevuse tõttu. 29. Pooled palusid jätta menetluskulud vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab hageja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 mõtte kohaselt jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest vastavalt TsMS §-le 174. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 6