lg 1 alusel on hagejal õigus alusetult makstu tagasi saada kostjale raha maksmise kohustuse puudumise tõttu. Peale selle on hagejal
Kahjuks on OÜ-le Rüütli Advokaadibüroo makstud 2360 krooni nõude kohtuvälise menetlemise eest. Hageja palus kostjalt välja mõista 9403 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja pidas õigeks menetlus lõpetada. Kostja pangakontole laekus 01.03.2005 OÜ Elamu Haldus poolt makstuna 12 595,25 krooni seoses töölepingu lõpetamisega ning 09.04.2005 samalt isikult 7043 krooni selgitusega „8 märts 2005 märtsi lõplik arvestus”. Sellisest selgitusest ei olnud võimalik välja lugeda, et makse on ekslik. Selgitusest järeldus, et osa lõpparvest oli jäänud välja maksmata ja üle kandmata. Eelnevatel kuudel ülekantud summadel oli selgituseks „töötasu”. PalS § 37 lg 2 järgi ekslikult ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohaldamisele ei kuulu
S alusel.
lg 1 alusel kohaldatakse
-i üldosas sätestatut kõikidele
-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muuhulgas töölepingule.
S VI peatükk. PalS § 37 lg 1 sätestab, et kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja palgakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei kuulu muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Arvutiprogrammi vea tõttu kostjale liigselt makstud summat ei saa vaadelda aritmeetilise vea tõttu rohkem makstud summana ja seda ei saa töötajalt tagasi nõuda. Seoses 7043 krooni väljamõistmise nõude rahuldamata jätmisega ei kuulu rahuldamisele ka kahju hüvitamise nõue. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, kuna hagejal puudus seaduslik alus 7043 krooni väljamõistmise nõude esitamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on otsuses asutud väärale seisukohale, et antud õigussuhet reguleerib PalS. Pooltevahelise töösuhte lõppemisel 01.03.2005 maksis hageja kostjale välja ka kõik seadusejärgsed tasud. See, et hageja maksis kostjale arvutiprogrammi vea tõttu aprillis põhipalga suuruse summa, ei ole enam seotud töösuhtega. Pärast töösuhte lõppemist saab PalS-st kohaldada niivõrd, kuivõrd see on seotud töösuhte lõpetamisega ettenähtud hüvitiste väljamaksmisega – see kohustus oli aga hagejal täidetud. Pärast töösuhte lõppemist hageja poolt ekslikult oma endisele töötajale veel mingisuguste rahasummade väljamaksmisega tekkinud õigussuhe allub 2
Hagejal ei olnud raha väljamaksmise hetkel enam mingisugust kohustust kostjale raha maksta. Kostja oli jäänud ekslikult arvuti vastavast programmist kustutamata ning sellepärast kanti temale ka raha üle. Hageja arvates ei seisne PalS mõte selles, et endine töötaja võiks endise tööandja arvel põhjendamatult rikastuda. Sellist seisukohta kinnitab ka PalS § 1 lg 1 sõnastus, millest nähtub, et PalS kohaldumiseks peavad pooled vaidluse ajal, või vähemalt selle tekkimise hetkel, olema omavahelistes töösuhetes. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi õigusliku alusena ei ole
Hageja tugineb asjaolule, et ta arvestas ja maksis ekslikult kostjale töötasu kuu eest, mil kostja oli juba töölt lahkunud, ehk siis kostja sai talle ülekantud summad õigusliku aluseta. Tööleping oli selleks ajaks kostjaga lõppenud ja talle oli välja makstud ka lõpparve.
Kolleegium nõustub kaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole PalS § 37 sätestatud palga puutumatuse põhimõte kohaldatav summade tagasinõudmisel, mis on töötajale välja makstud pärast töösuhte lõppemist. Lisaks sellele märgib kolleegium, et PalS § 37 lg.1 ja 2 tulenevalt on tööandjal õigus tagasi nõuda töötajale alusetult välja makstud summasid, kui need on makstud arvutusvea tõttu. Kolleegiumi hinnangul kuulub arvutusvea alla ka juhtum, kus arvutiprogrammi vea või selle ebaõige administreerimise tõttu töölt lahkunud töötaja on jäänud töötajate nimekirja, mis tingis temale alusetu palga arvestamise ja ülekandmise aja eest, mil töösuhe oli juba lõppenud. Hageja esitatud tõenditega on kinnitust leidnud, et hageja arvutas ja kandis 09.04.2005 kostja pangaarvele üle 7043 kr. töötasuna märtsikuu 2005 eest, kuigi kostjaga oli tööleping 01.03.2005 lõpetatud ja talle lõpparve üle kantud. Maksekorraldusele tehtud selgitus „8 märtsi lõplik arvestus“ ei kummuta hageja tõendid selle kohta, et kostjale arvestati ja maksti nimetatud summa ekslikult töötasuna märtsikuu eest, mil kostjaga oli töösuhe lõppenud ja ta hagejale tööd ei teinud. Seega on tegemist alusetu rikastumisega ja hagejal on õigus nimetatud summa kostjalt
lg.1 alusel välja nõuda, mistõttu kolleegium tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega hageja selle nõude. Hageja nõuab kostjalt ka õigusabikulu 2360 kr. väljamõistmist kahjuna
Kolleegiumi arvates ei ole antud juhul õigusabikulu käsitatav kahjuna; tegemist ei ole kahju hüvitamise, vaid alusetult saadu tagastamise nõudega, ehk siis ei ole tegemist
128 lg.3 sätestatud kuludega „seoses kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks“. Hagi on esitatud 2005.a. detsembris ja õigusabikulude osas tuleb kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg.1 p.1 sätteid, mille kohaselt poolele hüvitatakse õigusabikulu kuni 5% ulatuses hagi rahuldatud osast, s.o. 352 kr. Seega selles osas kolleegium kaebust ei rahulda, kuid mõistab tähendatud ulatuses kostjalt välja hageja õigusabikulu. Arvestades, et hagi rahuldatakse 7043 kr. ulatuses ja lähtudes varem kehtinud TsMS §-st 60 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.