Obsah (4)

§ 378§ 663§ 377§ 30

Tsiviilasi nr 2-07-10950 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2007 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10950 Tsiviilasi T.V

§ 378

lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määrusest ei selgu, et kohus oleks hagi tagamist

§ 378lõikes 4 sätestatut silmas pidades kaalunud.

Antud kontekstis tekitab filiaali sulgemise peatamine palju segadust ja täiendavaid kulutusi AS-A tegevuse jätkamine 2007/2008 õppeaastal on sisuliselt võimatu. Ükski vanem ei pane oma last kooli, millest on teada, et see kuulub peatselt sulgemisele. Juhul, kui kohtuotsus 3 käesolevas tsiviilasjas ei jõustu enne 2006/2007 õppeaasta lõppu, peab AS A. tagama filiaali tegevuse jätkumise, teadmata, kas filiaalis jätkab õpinguid ainult F.V. või ka mõned teised õpilased. Allesjäänud paari õpilase pärast peab AS A. pidama õppekavale vastava õppe andmiseks vajalikke ruume, kandma suure (ja tühja) koolihoonega seonduvaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt toob filiaali tegevuse jätkamine AS-ile A. kaasa olulise kahju. Näiteks juhul, kui filiaalis jätkab põhikoolis õpinguid 2007/2008 õppeaastal 5 õpilast, tähendaks see tulusid ca 156 500 krooni, kulusid aga kokku vähemalt ca 2,2 miljonit krooni. Seega oleks AS A. kahju ca 2 miljonit krooni aastas. On küsitav, kas sellised kulud on põhjendatud eesmärgiga tagada F.V. võimaluse õppida filiaalis kuni koostöölepingu nr 33-A/03 tähtaja lõpuni, s.o

1. augustini 2008, samas kui sarnast õpet annavad (tasuta) paljud Tartu koolid. Filiaali tegevuse sunnitud jätkamine võib kaasa tuua kogu A. tegevuse lõppemise ja AS A. pankroti. Muu hulgas on määruskaebuse esitaja viidanud veel sellele, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud on ebaselged, s.t hagi tagamise abinõu on liiga lai ja ebaselge, ning hagi tagamise on otsustanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik Donald Kiidjärve lapsele Aleksandra Kiidjärvele osutab AS A. käesoleval hetkel õpet A. Laste Koolituskeskuses Tartus Puiestee 78 asuvas õppehoones ja samuti on kohtuniku poeg Ralf Kiidjärv õppinud filiaalis. Eeltoodu annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses, kuna filiaali tegevuse lõpetamine võib ka otseselt rikkuda kohtuniku ja tema pereliikmete huve. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
2. Vaatamata sellele, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingutes nr 39-A/04 ja nr 33A/03 on sätestatud lepingu tähtajana vastavalt 2006/2007 õppeaasta lõpp ja
3. august 2008, sõlmisid hagejad koostöölepingud teadmisega, et F ja K.V. saavad A. Tartu filiaalis õppida põhikooli lõpetamiseni. Hagejad leiavad, et sellisena käsitasid neid lepinguid mõlemad pooled, mistõttu peaks poolte tahtest tulenevalt lugema lepingute tähtajaks K ja F.V. poolt põhikooli lõpetamist. Nimetatud asjaolu tõendab kostja enda tegevus lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel. Vaatamata sellele, et K.V. koolitamiseks sõlmitud koostöölepingus on lepingu tähtajana nimetatud 2006/2007 õppeaasta lõpp, saatis kostja hagejatele ka selle lepingu ennetähtaegse lõpetamise teate. Juhul, kui kostja oleks lugenud lepingu lõppenuks 2006/2007 õppeaasta lõpuga, ei oleks lepingut olnud vaja ennetähtaegselt lõpetada. Kostja väide, mille kohaselt tal oleks õigus täita koostöölepingut nr 33-A/03 Tallinnas on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingu p 3.2 on ilmselgelt viga. Kui lepingu täitmise kohaks oleks olnud Tallinn, siis ei oleks kostja pidanud ka koostöölepingut nr 33-A/03 A. Tartu filiaali sulgemise tõttu üles ütlema. Kostja on aga seda teinud.
4. Hagejad ei nõustu, et kohtu 23.03.2007 määrusega on asi sisuliselt lahendatud. Pooltevaheliste suhete ajutine reguleerimine on mõneti sarnane asja sisulise lahendamisega, kuid vaidlusaluse suhte hagi tagamise korras esialgne reguleerimine ja kohtuotsuse tegemine ei ole samastatavad. Hagi rahuldamine või mitterahuldamine saab selguda üksnes kohtuotsusega. Õigus haridusele on üks põhiõigusi. Kuigi kostja ei ole otseselt põhiseaduse § 37 lg 1 sätestatud põhiõiguse kohustatud subjektiks, võttis kostja kooli loomisega ning hagejate ja teiste lapsevanematega koostöölepingute sõlmimisega endale kohustuse anda kooli õppima asunud lastele haridus, tagada neile ühe põhiõiguse realiseerimisvõimalus. Hagejad on seisukohal, et olukorras, kus kostja on üksnes ärilistel kaalutlustel otsustanud lastele hariduse andmise lõpetada ja sellise tegevuse seaduslikkus on küsitav, on põhjendatud lugeda laste õigust haridusele ja õpingute jätkamisele sedavõrd kaalukas, et kohustada kostjat kohtuvaidluse ajal koostöölepinguid täitma. Erakooliseaduse § 24 lg 1 p 3 kasutatud mõiste „ebaotstarbekas“ ei saa tähendada üksnes kooli pidamise majanduslikku kasu kooli pidajale. Samuti ei saa otsus kooli jätkamise osas olla n.ö suvaotsus, kuna vastasel juhul poleks seadusandja pidanud vajalikuks täpsustada, milliste aluste esinemisel kooli sulgemine võimalik on.
5. Hagi tagamine ei ole põhjendamatu ega kostjale koormav. Kostja pidi arvestama, et ta on teatud ajaks võtnud endale lepingulisi kohustusi, mida ta täitma peab ning nägema ette tagajärgi, mis lepingute mittetäitmine endaga kaasa toob. Kui nii lihtsalt saaks lepingulisi kohustusi lõpetada kui kostja seda teha soovib, siis võiks kõiki lepinguid hakata lõpetama põhjusel, et nende täitmine ei ole 4 enam majanduslikult kasulik, kuna see toob kahju. Olukorra, kus 2007 sügisel ei pruugi A. Tartu filiaalil enam õpilasi ja õpetajaid olla, kuigi paljud koostöölepingud kehtivad kauem, on kostja ise tekitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning 23.03.2007 hagi tagamise määrus tühistada. Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus

§ 663

lg 4 alusel määruskaebuse ise määrusega.

§ 377

lg 2 sätestab, et kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohus leiab, et iseenesest on võimalik hagejate taotluse alusel pooltevaheliste suhete esialgne reguleerimine vaidluse lahendamise ajaks taoliselt nagu kohus tegi seda 23.03.2007 määrusega ja see ei ole veel asja sisuline lahendamine asja sisulise läbivaatamiseta, sest hagi võidakse ka kohtuotsusega rahuldamata jätta. Kohtupraktikas on hagi tagamise korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni näiteks tagatud isikule juuredpääsu üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele või määratud kindlaks lapse elukoht. Selliste õiguste andmine hagi tagamisega ei tähenda aga veel, et juurdepääsu taotlev isik kohtuotsusega soovitud juurdepääsu ka saab või lapse elukohaks jääks vanema elukoht, kelle juurde laps oli määratud elama kohtumenetluse ajaks.

§ 378

lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagi tagamine põhjendatud ja hagi tagamine on liigselt koormav kostjale. Hagi tagamise vahendid on ebaproportsionaalsed esitatud nõude rahuldamise tagamiseks. Kohus on hagi taganud kohustades ASi A. täitma T.V. ja K.V. sõlmitud koostöölepinguid kuni kohtuotsuse jõustumiseni vaidlusaluses tsiviilasjas. Koostöölepingust nr 39-A/04 K.V. õpinguteks nähtub, et lepingu tähtaeg saabub 2006/2007 õppeaasta lõpul ja koostöölepingust nr 33-A/03 F.V. õpinguteks nähtub, et lepingu tähtaeg saabub 31.08.2008. Arvestades, et hagi tagamine võib kesta kauem, kui koostöölepingute tähtaeg, puudus kohtul alus hagi tagamise korras panna AS-ile A. kohustust lepingute täitmiseks pärast lepingutes sätestatud tähtaega. Kostja arvestuse kohaselt õpiks filiaalis eeldusel, et kõik õpilased jätkavad õpinguid, järgmisel õppeaastal 2007/2008 58 õpilast. Kostja on teavitanud lapsevanemaid ja õpetajaid filiaali sulgemisest 2006/2007 õppeaasta lõpul ning ei ole mõistlik eeldada, et võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse puhul, jätkaksid vanemad oma laste õpinguid filiaalis või õpetajad sooviksid oma töölepinguid jätkata. Kohtule teadaolevalt on koostöölepingute ülesütlemise vaidlustanud ainult hagejad. ASi A. kohustamine koostöölepingu täitmisele (õppekava kohase õppetöö läbiviimisele) ühe õpilase õpinguteks on võlgnikule ebamõistlikult koormav ja kulukas. Kostja hinnangul moodustavad järgmise õppeaasta ettevalmistamise kulud kokku vähemalt 4,1 miljonit krooni eeldusel, et kõik kehtiva koostöölepinguga õpilased jätkavad oma õpinguid filiaalis. Samas saavad hagejad hagiga taotletava eesmärgi mõistlikult saavutada ka muul viisil pannes oma lapsed õppima teise sarnasesse Tartu kooli. Vastavalt põhiseaduse §-le 37 on hariduse andmine riigi järelevalve all ning et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal pidama vajalikul arvul õppeasutusi. Maakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega, et hagi tagamine kahjustab määramatu isikute ringi huve ja takistab filiaali baasil uue kooli loomist. Nähtuvalt MTÜ TEHES (Tartu Erahariduse Edendamise Selts) vastusest on MTÜ TEHES algatanud esmase vajamineva koolivara hanke kolmandatelt isikutelt ja tema poolt uue kooli avamisega seotud tegevused ei sõltu ASi A. vastu algatatud kohtuasja edasisest käigust, s.h hagi tagamise korras keelatud tehingute tegemisest. Samuti ei nõustu maakohus määruskaebuse esitaja väidetega selle kohta, et hagi tagamise on otsustanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Hagi tagamise määruse koostanud kohtunik ei ole leidnud, et esineks

§-s 23 sätestatud alus enesetaanduseks ning hagi tagamise määrus ei kuulu tühistamisele

§ 30alusel.

5 Kohtunik 6