KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-619 Haldusasi Kulle Kurreli kaebus Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2003 korralduse nr 704-k ja 15.03.2006 korralduse nr 485-k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada K. Kurrelile detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste tagastamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.08.2006 määrus nr 306-619 Menetluse alus ringkonnakohtus Kulle Kurreli määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Kulle Kurreli määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.08.2006 määruse nr 3-06-619 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 24.03.2006 esitas K. Kurrel halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavalituse 15.03.2006 korralduse nr 485-k (kaebaja on ekslikult märkinud korralduse numbriks 9656-k) ja 19.03.2003 korralduse nr 704-k tühistamist ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamist otsustama kaebajale detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste tagastamine. Korralduse nr 704-k punktiga 1 algatati X tn, X tn ja X tn vahelise ala, suurusega 3,8 ha, detailplaneeringu koostamine eesmärgiga laiendada planeeringualal paikneva Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleksi ja ehitada planeeringualale korterelamud; korralduse punktiga 2 kinnitati planeeringu lähteülesanne. Korraldusega nr 485-k võeti kõnealune detailplaneering vastu; vastuvõetud planeeringu kohaselt on kavandatud Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleksi laiendamine ja X tn xx krundile uusehitusena ühe 3- 3-06-619 korruselise õppehoone ehitamine ning X tn xx krundile uuesehitusena kahe 3korruselise korterelamu rajamine. Kaebaja väitis, et planeeringualale jääb osa endisest kinnistust nr 5288 (X xX krunt ja maaüksus AT 0506080013), mille suhtes on ta ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 13.11.1995 otsusega tunnistatud vara tagastamise õigustatud subjektiks ning et planeering mõjutab oluliselt määral tema poolt tagasitaotletava maa ulatust. Detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine enne tagastamismenetluse lõpetamist ei ole põhjendatud, on vastuolus omandireformi prioriteetsuse põhimõttega ning rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebaja väitel on mõlema korralduse peale esitatud tühistamiskaebus tähtaegne, sest 19.03.2003 antud korraldusest nr 704-k sai ta teada 18.03.2006 planeeringu vastuvõtmise korraldusest. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus ja kolmas isik Tallinna Tehnikaülikool palusid lõpetada menetlus 19.03.2003 korralduse nr 704-k peale esitatud kaebuse osas kaebetähtaja möödumise tõttu. Vastuväidete kohaselt viitas kaebaja sellele korraldusele Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-369/2002 ning seega oli ta nimetatud korraldusest teadlik juba hiljemalt septembris
- Tallinna Halduskohus lõpetas 24.08.2006 määruse punktiga 1 menetluse 19.03.2003 korralduse nr 704-k peale esitatud kaebuse osas HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus leidis, et nimetatud osas ei ole kaebus tähtaegne ning vaatamata kohtu tehtud ettepanekule ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud. Asjaolu, et kaebaja oli korraldusest nr 704-k teadlik hiljemalt septembris 2003 nähtub Tartu Halduskohtu 03.09.2003 otsusest nr 3396/2002, mille kohaselt on kaebaja (K. Kurrel) kaebuses Tartu Halduskohtule märkinud, et Tallinna Linnavalitsus on 19.03.2003 korraldusega nr 704-k algatanud kõnealuse planeeringu. Eeltoodu alusel ei tõusetu kaebetähtajast kinnipidamise hindamisel küsimust, kas kaebajale oleks tulnud nimetatud korraldus teatavaks teha või kas tal oli piisavalt võimalusi sellest teada saada. K.Kurrel esitas halduskohtu 24.08.2006 määruse p 1 peale määruskaebuse, mille halduskohus 22.09.2006 määrusega HKMS § 47-2 ja TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata jättis ja ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks edastas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebuses leiab K. Kurrel, et kaebus 19.03.2003 korralduse nr 704-k peale on esitatud tähtaegselt. Halduskohus on segi ajanud vaidlusalusest korraldusest teadasaamise aja ja K. Kurreli õiguste rikkumisest teadasaamise aja. Kaebetähtaja kulg saab alata üksnes õiguste rikkumisest teadasaamisest. Ainuüksi detailplaneeringu algatamisest ei saanud ega pidanudki K. Kurrel aru saama oma õiguste rikkumist. Kaebaja sai teada, et detailplaneering rikub tema õigusi alles siis, kui planeering vastu võeti ning seetõttu sai ta ka planeeringu algatamise tühistamise vajadusest aru siis, kui planeering valmis oli. Kaebaja palub apelleeritud osas kohtumäärus tühistada ja kohustada halduskohut võtma korralduse nr 704-k peale esitatud kaebus menetlusse. Tallinna Linnavalitsus vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastustaja ei nõustunud kaebaja käsitlusega kaebetähtaja kulgemisest ning leidis, et kohtumäärus on õige. Kolmas isik kohtu määratud ajaks oma seisukohta määruskaebuse kohta ei esitatud. 2
(3)3-06-619 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. 2006.aastal esitatud kaebuses taotles kaebaja 2003.aastal antud haldusakti tühistamist. HKMS § 9 lg 1 sätestab: „Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti“. Seega seob HKMS § 9 lg 1 kaebetähtaja kulgema hakkamise haldusakti teatavakstegemisega, mitte õiguste rikkumisest teada saamisega, nagu ekslikult leiab määruskaebuse esitaja. Subjektiivsete õiguste rikkumises ja haldusakti vaidlustamise vajalikkuses peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul. Haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalusest puudulik arusaamine võib kõne alla tulla kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena, kuid ei anna alust lugeda haldusaktist teadasaamisest aastaid hiljem esitatud kaebust tähtaegseks. Käesoleval juhul on halduskohus kindlaks teinud, et kaebaja oli Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2003 korraldusest nr 704-k teadlik hiljemalt septembris 2003 ning kaebaja ei ole kohtu tuvastatud asjaolule vastu vaielnud. Kui haldusakti ei ole seaduses sätestatud korras vaidlustatud, siis on hilisem võimalus selle vaidlustamiseks vaid juhul, kui kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja. Vaatamata halduskohtu ettepanekule ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist ning kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjusi ei esitatud ka ringkonnakohtule. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk saavutada temale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ning kaebaja väitel takistab Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2003 korraldus nr 704-k tal selle eesmärgi saavutamist. Apelleeritud määruses viidatud Tartu Halduskohtu 03.09.2003 otsusest haldusasjas nr 3-396/2002 selgub, et kaebaja on selles kohtumenetluses (kus vaieldi kaebaja poolt tagasitaotletava maa osaliselt riigi omandisse jätmise üle) tuginenud oma väidete põhistamisel ka korraldusele nr 704-k ja selgitanud, et Tallinna Tehnikaülikooli taotlusel on algatatud X, X ja X tänavate vahelise ala detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on planeeringualale korterelamute ehitamine. Seega oli kaebaja juba hiljemalt sügisel 2003 teadlik sellest, et algatatud on planeeringu koostamine, mille eesmärgiks on korterelamute ehitamine tagasitaotletavale maale. Kaebaja oleks pidanud haldusakti vaidlustamiseks sätestatud tähtaja jooksul jõudma selgusele, kas selline planeeringulahendus võib tema õigusi rikkuda ja kasutama oma kaebeõigust, mitte aga jääma ootama kohaliku omavalitsuse järgmisi samme. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 3
(3)