← Eesti

3-06-1862/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Ivo Pilving ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1862 Harry Raudvere ja Urve Sau kaebused Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks sooritama erastamistoiminguid Tallinna Halduskohtu 04.12.2006 otsus Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Harry Raudvere ja Urve Sau apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitajad Harry Raudvere ja Urve Sau, nende esindaja vandeadvokaat Marko Aavik Vastustaja Sotsiaalministeerium RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  3. Muuta Tallinna Halduskohtu
  4. detsembri 2006 otsust menetluskulude väljamõistmise osas ja mõista Sotsiaalministeeriumilt välja Harry Raudvere kasuks menetluskulu 10 620 (kümme tuhat kuussada kakskümmend) krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  5. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. 10.02.2006 esitasid x (praegu x) korteri nr 2 üürnik Harry Raudvere ja korteri nr 3 üürnik Urve Sau Sotsiaalministeeriumile riigivastutuse seaduse (RVS) § 6 lg 1 alusel taotluse nimetatud elamu riigile kuuluva 44/100 mõttelise osa erastatavate osade suuruste kindlaksmääramiseks ning taotlejatele nende ostueesõigusest teatamiseks kooskõlas kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES) § 5 lg-ga 1 ja
  8. H. Raudvere ja U. Sau 21.09.2006 kaebustes paluti kohustada Eesti Vabariiki Sotsiaalministeeriumi kaudu määrama kindlaks kõnealuse elamu riigile kuuluva 44/100 mõttelise osa erastatavate osade suurused ja teatama kaebajatele nende ostueesõigusest osta elamu riigile kuuluv mõtteline osa. 3-06-1862
  9. Vastustaja tunnistas kaebust ja märkis, et erastamise venimise tingis asjaolu, kinnisvaraspetsialisti ametikoht oli 06.03.2006 - 28.08.2006 sobiva kandidaadi puudumisel täitmata.
  10. Tallinna Halduskohtu 04.12.2006 otsusega kaebused rahuldati. Sotsiaalministeeriumi kohustati ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates määrama kindlaks Tallinnas x asuva elamu riigile kuuluva 44/100 mõttelise osa erastatavate osade suurused ning teatama kaebajatele kirjalikult allkirja vastu nende eesõigusest osta elamu mõtteline osa; kirjalikus teates peavad olema andmed erastatavate mõtteliste osade suuruse ja alghinna kohta. Sotsiaalministeeriumilt mõisteti H. Raudvere kasuks välja 3 000 krooni menetluskulusid. Kohtuotsuse kohaselt palus kaebajate esindaja vastustajalt H. Raudvere kasuks menetluskuludena välja mõista 10 620 krooni tasu nii H. Raudverele kui U. Saule osutatud õigusteenuse eest, mille hulka kuulub ilmselt ka 160 krooni riigilõivu tasumine, sest selle on maksnud Advokaadibüroo Aavik, Arvisto & Partnerid OÜ ning õigusteenuse tasumist tõendavalt kviitungilt nr 061006/1 ei nähtu, milliste teenuste eest on H. Raudvere 10 620 krooni maksnud. Haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on menetluskulud põhjendamatult suured. Sisult lihtsa asja lahendamine toimus kirjalikus menetluses, H. Raudvere ja U. Sau kaebused on sisult identsed ning nende sõnastus kattub suurel määral sama esindaja poolt kaebajate nimel 10.02.2006 Sotsiaalministeeriumile esitatud taotluse sõnastusega. Kohtu arvates on põhjendatud H. Raudvere kasuks 3 000 krooni menetluskulude väljamõistmine. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  11. H. Raudvere ja U. Sau apellatsioonkaebuses paluti 1) tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti Sotsiaalministeeriumilt H. Raudvere kasuks välja mõistmata menetluskulud 7 620 krooni ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Sotsiaalministeeriumilt H. Raudvere kasuks täiendavalt välja menetluskulud summas 7 620 krooni; 2) mõista apellatsioonimenetluse kuludena Sotsiaalministeeriumilt H. Raudvere kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamiseks kulunud 5 tunni eest õigusabikulud summas 8 850 krooni. Kohus rikkus HKMS § 92 lg-t 1 ja § 93 lg-t 5 ning nendega tagatud PS §-st 25 tulenevat põhiõigust. Kui isik peab haldusorgani õigusvastase tegevuse kõrvaldamiseks kandma HKMS mõistes menetluskulusid, on need tema kahjuks PS § 25 mõistes. Kohus ei arvestanud, et väljamõistetava menetluskulude vähendamise saavad kaasa tuua erandlikud asjaolud või kulu suuruse ilmne mittevastavus tavapäraselt taolisel viisil tegutsedes kaasnevatele kuludele. Kohtukulude nimekirja kohaselt kulus kaebuse koostamise ja muu menetlusega seonduvate toimingute peale kokku 6 tundi. Kogu õigusteenuse eest (sh ka Urve Saule osutatud) tasus H. Raudvere 10 620 krooni. Ühe õigusteenuse tunni maksumus koos käibemaksuga on 1770 krooni. Kui võtta rakendatud tasumäära põhjendatuse võrdlemise aluseks justiitsministri poolt kinnitatud riigile aastatel 2005-2006 õigusabi osutajate nimekiri (avaldatud :http://www.kohus.ee/12312), on 1770 krooni valdav ja keskmine turul rakendatav advokaadibüroode tasumäär. Mõistes välja 3000 krooni menetluskulu, mis sisaldas ka riigilõivu, pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks advokaadibüroo ajakuluks antud kohtumenetluse ettevalmistamise ja ajamise peale 3000/1770= ca 1 h ja 40 min. See on ilmselgelt meelevaldne, sest sellise ajaga ei esita ükski kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja kohtule kahte halduskaebust, rääkimata selleks, et ta peaks lisaks olema suuteline veel sama aja sisse mahutama ka muud toimingud. Kaebajad peavad vajalikeks kõiki toiminguid – kohtu 28.09.2006 kirja, määruse ja nõudega tutvumine ning nende ärakirjade klientidele edastamine; kohtunõudele 02.10.2006 vastuse koostamine ning kohtule ja kliendile edastamine; nädalaid kestnud läbirääkimiste pidamine vaidluse kompromissiga lõpetamiseks; nõusoleku koostamine ja edastamine asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ning kohtukulude nimekirja kliendiga kooskõlastamine ja kohtule esitamine; vastustaja kirjaliku vastusega tutvumine ja kliendile edastamine; kohtu teavitamine kompromissi mittesaavutamisest. 2

(4)3-06-1862 See, et kohtuotsuse tegemisel tundub asi kohtunikule mitte eriti keeruline olevat, ei tähenda, et advokaat oleks pidanud tegema selle asjaga vähem tööd. Kuna vastustaja võttis kaebuse vahetult enne kohtuotsuse tegemist õigeks, polnud kohtul vaja sisulist vaidlust lahendada, kuid see ei saa olla aluseks kaebajate menetluskulude vähendamisele. Asja lahendamine kirjalikus menetluses ei avalda olulist mõju menetluskuludele, sest kirjalik töö on ajamahukam kui istungiks kuluv aeg. Kohus vähendas menetluskulu ka põhjusel, et kaebused on sisult sarnased kaebajate esindaja poolt 10.02.2006 vastustajale esitatud kohtuvälise taotlusega. Kohus jättis tähelepanuta, et RVS § 6 lg 3 kohaselt on halduskohtusse pöördumise obligatoorseks eelduseks taolise kohtuvälise taotluse esitamine. Menetluskulude vähendamisel RVS § 6 lg-st 3 kaebajatele tuleneva kohustusega mittearvestamine ei ole põhjendatud ja riivaks PS § 25 tulenevat põhiõigust. Ajakulu 6 tundi on põhjendatud ka juhul, kui arvestada kaebuse esitamisega seotud ajakulust maha 10.02.2006 vastustajale edastatud kohtuvälise taotlusega ja kompromissiläbirääkimistega seonduv, sest advokaadil tuli õiguslik käsitlus sisulisest küljest üle kontrollida ja vormistada HKMS nõuetele vastav kaebus, lisada tõendid, tasuda riigilõiv ja edastada kohtule. Otsuses märgiti asjakohatult nagu ei nähtuks kviitungilt 061006/1, milliste teenuste eest on kaebaja maksnud. Kohus jättis tähelepanuta, et kviitung esitati kohtukulude nimekirja lisana, milles on märgitud, et 6 tunni ja kviitungile märgitud summa ulatuses on osutatud õigusteenust käesoleva haldusasjaga seoses. Apellatsioonkaebusele lisatud e-kirjavahetus tõendab, et kohtunik oli kompromissi sõlmimiseks peetavatesse läbirääkimistesse kaasatud ja pidi kohtukulude väljamõistmisel oskama arvestada, et ka sellele pidi kaebajate esindajal kuluma aega. Samuti nähtub e-kirjavahetusest, et vastustaja ei vaidlustanud õigusabikulude suurust ja oli nõus hüvitama kaebajatele 10 620 krooni. Vastustaja ei esitanud vastuväiteid õigusabikulude suuruse kohta ka kirjalikus vastuses kohtule. Kompromiss jäi sõlmimata põhjusel, et vastustaja nõudis toimingute tegemiseks täiendavalt aega üle poole aasta, mis oli kaebajatele arusaamatu.
  1. Vastustaja ei pea põhjendatuks menetluskulude tõstmist 7 620 krooni võrra. Kuna kaebaja ei põhjendanud menetluskulude summa kujunemist, tegi halduskohus otsuse lähtudes tavapärasest praktikas sarnastes asjadest ja oma kogemustest ning vastustaja usaldab halduskohtu otsust. Apellatsioonkaebuses viidatud kompromissi ei saa kasutada asjas tõendina. See oli kaebajate esindaja poolt vastustajale saadetud esialgne töömaterjal, mis oli vastuolus kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadusega. Vastustaja esitas oma ettepanekud kompromissi muutmiseks, kuid peale seda läbirääkimised katkesid. Vastustaja ei nõustu väitega, et kompromiss jäi sõlmimata vastustaja huvi puudumisel. Vastustaja ei pea põhjendatuks ka temalt apellatsioonikulude väljamõistmist kaebajate kasuks. Vastustaja asus koheselt täitma halduskohtu otsust ega vaidlustanud seda. Juhul kui kohtuotsust muudetakse, ei ole see kuidagi seotud vastustaja tegevuse ega tegevusetusega ning vastavalt HKMS § 92 lg-le 10 oleks temalt seesuguste kohtukulude väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus nõustub kaebajate seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti vähendanud nende kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid.
  3. Kaebuse esitajate menetluskulud esimese astme kohtus koosnesid kaebuse esitamisel Advokaadibüroo Aavik, Arvisto & Partnerid OÜ poolt tasutud riigilõivust 80 krooni, kokku summas 160 krooni (tl 4 ja 18) ja õigusabikuludest. Kaebajate esindaja andis 02.10.2006 oma nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja esitas samas kohtukulude nimekirja, märkides, et H. Raudvere ja U. Sau kaebuste koostamise ning muu käesoleva kohtumenetlusega seonduva peale on Advokaadibüroo Aavik, Arvisto & 3
(4)3-06-1862 Partnerid OÜ osutanud õigusteenust kokku 6 tunni ulatuses ning kogu õigusteenuse eest (sh ka Urve Sau kaebuse menetlusega seotud) eest on H. Raudvere tasunud kokku 10 620 krooni. Menetluskulude tasumise tõendamiseks esitatud advokaadibüroo kassa sissetulekuorderilt (tl 35) nähtub 06.10.2006 H. Raudvere poolt 6 tunni õigusteenuse eest 10 620 krooni tasumine haldusasjas nr 3-06-
  1. Kuna kaebajate esindaja taotles vastustajalt 10 620 krooni väljamõistmist, siis järeldas halduskohus õigesti, et nõutud summa hulka kuulub ka 160 krooni riigilõivu tasumine, kuigi seda ei ole sissetulekuorderil eraldi kajastatud.
  2. Kohus vähendas menetluskulu järgmistel põhjendustel: 1) tegemist oli sisult lihtsa asjaga; 2) asja lahendamine toimus kirjalikus menetluses; 3) kaebused on sisult identsed; 4) kaebused on sarnased sama esindaja poolt vastustajale esitatud kohtuvälise taotlusega.
  3. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude vähendamine eeltoodud põhjendustel ei ole õiguspärane. Menetluskulude vähendamine põhjendusel, et asja lahendamiseks ei toimunud kohtuistungit (asi lahendati kirjalikus menetluses) ja kaebajate esindaja osales kohtueelses menetluses (kaebused on sarnased sama esindaja poolt vastustajale esitatud kohtuvälise taotlusega), on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2005 määruse nr 3-3-1-70-05 p-s 13 väljendatud seisukohaga selles, et protsessiosalise esindaja osalemine kohtueelses menetluses ja kohtuistungi mittepidamine ei ole üldjuhul asjaoludeks, mis mõjutavad kohtukulude väljamõistmist. Neil asjaoludel õigusabikulude väljamõistmata jätmine viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebuse esitaja kanda. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.11.2005 määruse nr 3-3-1-55-05 p-s 8 on asutud seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmisel ei saa kohus arvestada esindaja kogemusi ega teisi kohtuvaidlusi. Kuna need asjaolud ei anna alust õigusabilepingu muutmiseks, oleks ebaõiglane jätta õigusabikulud isiku kanda, kelle kasuks otsus tehti. Esitatud kaebusi ei saa pidada eriti keerukateks. Samas oleks halduskohus pidanud menetluskulude väljamõistmisel arvestama kaebajate esindaja poolt kummagi kaebaja nimel tehtud menetlustoimingute hulka, sealhulgas osalemist kompromissi sõlmimiseks peetavates läbirääkimistes, millest halduskohus oli teadlik.
  4. Käesolevas asjas kaebus rahuldati ja kaebajad saavutasid oma eesmärgi. Kaebajate poolt taotletud õigusabikulu oli ringkonnakohtu hinnangul tavapärases suuruses. Neil põhjustel peab ringkonnakohus mõistlikuks kaebajate esimese astme kohtus kantud menetluskulude vastustajalt täies ulatuses väljamõistmist.
  5. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna halduskohtumenetluses määratakse asja sisulise lahendamise korral menetluskulud kindlaks kohtuotsuses, tuleb selles sättes sisalduvat põhimõtet vastavalt HKMS § 5 lg-le 2 kohaldada ka halduskohtumenetluses tehtava otsuse vaidlustamisel menetluskulu osas. Ringkonnakohus peab õigeks ja halduskohtumenetluse eesmärkidega kokkusobivaks põhimõtet, mille kohaselt vaidlus menetluskulu üle ei tohi tekitada teistele menetlusosalistele täiendavaid kulusid. See sunnib menetluskulu kohta tehtud lahendi vaidlustamisel kasutama õigusabi võimalikult säästlikult. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.