) alusel roo- ja peedisuhkru (KN kood 1701) ülekandevaru suuruseks 0 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 9 337 070 kg. Käskkirja kohaselt oli
lg 1 alusel esitatud põllumajandustoote deklaratsiooni järgi OÜ Bumiller valduses 30.04.2004 seisuga 9 337 070 kg roo- ja peedisuhkrut koguväärtusega 34 626 766 kr; nimetatud suhkrukogus imporditi Eestisse aprillis 2004. Üleliigseks laovaruks on määratud kogu äriühingu valduses olev suhkru laovaru, sest äriühingu lühikese tegutsemise aja ja esitatud andmete alusel ei ole võimalik kindlaks teha tema põllumajandustoote laovaru 3-04-219 tavapärast suurust; äriühingu esitatud põhjendusi suhkru laovaru tekkimisel ei saa lugeda piisavaks. OÜ Bumiller kaebuses halduskohtule paluti põllumajandusministri käskkiri tühistada järgmistel motiividel: Käskkiri ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ega vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetele. Käskkiri ei ole antud kehtiva õiguse alusel – üleliigset laovaru saab määrata vaid
lg 1 ja §-7 sätestatud viisil, kuid määratud on
Rikutud on kaebaja õigust heale haldusele, sest teda ei kaasatud haldusmenetlusse ega võimaldatud esitada tõendeid kaebaja äritegevuse ja tarnete mahtude kohta. Vastustaja ei kohaldanud uurimisprintsiipi. Kaebaja on suhkru ostu ja müügiga, suhkru töötlemisega ja suhkrust saadavate toodete turustamisega tegelev äriühing; ta on alates oktoobrist 2003 vahendanud Ukraina Vabariiki 50 450,25 tonni toorsuhkrut, 13 791,66 tonni suhkrusiirupit ja 23 949,44 tonni toorsuhkrust valmistatud kakao segu; ajavahemikul 30.10.200321.04.2004 tarninud töötlemiseks Leedu Vabariiki 33 699 tonni suhkrut ning 21.10.2003 Leedu äriühinguga UAB Lavios Agrogrupe sõlmitud lepingu täitmiseks soetanud aprillis 2004 kokku 9 333 070 kg roo- ja peedisuhkrut. Käskkirjas märgitud suhkru üleliigseks laovaruks lugemisega kaasneb kaebajale põhiseaduse §-s 19 sätestatud vaba eneseteostuse piirang, põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piirang ja põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõiguse piirang.
ja põllumajandusministri 26.04.2004 määrus nr 66 on vastuolus põhiseaduse §-dega 10, 11 ja 13.
-s puudub täpsem selgitus põhiõiguste piirangute vajaduse ning põhjendatuse kohta. Kaebaja alustas oma tegevust oktoobris 2003, mil ostis ja tarnis töötlemiseks esimesed kogused suhkrut Leetu ning tal oli õigus tegutseda lootuses, et tema majandustegevusega seonduv õiguslik regulatsioon jääb kehtima.
eelnõu algatati 25.02.2004 ja seadus jõustus juba 01.05.2004. Seadusandja üllatas normi adressaate ning neil polnud võimalik oma tegevuses uue piiranguid ning kohustusi kehtestava regulatsiooni jõustumisega arvestada. Asjakohatud on vastustaja viited Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelisele ühinemislepingule, Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisele assotsieerumislepingule, sest neist ei saanud kaebaja järeldada ega ette näha
vastuvõtmist ja sellega oma õiguste rikkumist. Ka ei pidanud kaebaja olema teadlik EL õigusest, Euroopa Komisjoni määrust polnud avaldatud.
regulatsioon on ebaselge.
lg 1 kohaselt määratakse üleliigse laovaru tasu seaduse § 6 lg 1 ja § 7 kohaselt, kuid
-st ei selgu, kas üldse ja kuidas määratakse laovaru § 6 lõikes 2 märgitud isikule.
on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Riigikohus jättis asjas nr 3-3-1-33-06 kohaldamata
lg 1; analoogselt tuleb käesolevas asjas jätta kohaldamata
Põllumajandusministeerium ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Kaebaja esitas põllumajandustoote deklaratsioonis taotluse ülekandevaru suurendamiseks ja kohtumenetluse käigus on ta esitanud tõendeid selle taotluse põhjendamiseks. Taotluse rahuldamiseks ei ole
ja määruse 60/2004/EÜ sätetest ja eesmärkidest tulenevalt alust. Ettevõtlusvabadust võib põhiseadusega kooskõlas piirata.
-ga, põllumajandusministri määrusega ega vaidlusaluse haldusaktiga ei piirata kaebaja omandiõigust.
on välja töötatud üldistest huvidest lähtuvalt ning selles ettenähtud meetmed on proportsionaalsed. OÜ Bumiller on kantud äriregistrisse 02.10.2003; tegevusluba toidutoorme ja toidu sisseveoks on talle antud põllumajandusministri 29.03.2004 käskkirjaga nr 109; põllumajandustoote deklaratsiooni kohaselt on suhkru käitlemist alustatud aprillis 2004. Eeltoodust võis kaebaja kohta teha ühese järelduse, et enne aprilli 2004 ei ole ta suhkrut 2
sätted ei ole põhiseadusega vastuolus ning
on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 60/2004/EÜ. Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2007 otsusega rahuldati OÜ Bumiller (pankrotis) kaebus ning mõisteti kaebaja kasuks välja õigusabikulu 36 836,65 kr. Kohtuotsuse põhjendused: Õige on kaebaja väide, et vaidlusalune käskkiri ei ole selge ja üheselt mõistetav. Käskkirjas on viited
lg 1 ning § 6 lõigetele 1 ja 2, kuid ei selgu, millise
sätte järgi ja millisel viisil on vastustaja kindlaks määranud OÜ Bumiller roo- ja peedisuhkru ülekandevaru suuruse 0 kg ja üleliigse laovaru suuruse 9 337 070 kg. Käitleja ei saa olla samaaegselt tegutsenud üle nelja aasta (§ 6 lg 1) ja vähem kui neli aastat (§ 6 lg 2). Pealegi ei sätesta
Vastustaja selgitused käskkirja õigusliku aluse kohta on olnud ebajärjekindlad. Riigikohus leidis 05.10.2006 otsuses nr 3-3-1-33-06, et
lg 1 on vastuolus EL õigusega ning et kohaldada ei saa ka
lg 1 ja § 7, sest need viitavad
Ka käesolevas haldusasjas toetub vaidlusalune käskkiri õigusvastastele alustele (
Põhjendatud on kaebaja väide, et vastustaja ei täitnud uurimis- ja selgitamiskohustust. Kaebajale ei selgitatud, milliseid tõendeid ja dokumente tuleb viimasel haldusmenetluses esitada. Käskkirjas endas on märgitud, et see on antud ebapiisavate andmete alusel ning et nende alusel ei ole võimalik kindlaks teha OÜ Bumiller põllumajandustoote laovaru suuruse vastavust tema tavapäraselt toodetava, müüdava, muul viisil tasu eest või tasuta üleantava või soetatava põllumajandustoote laovaru suurusele. Tõendid koguti alles pärast vaidlusaluse käskkirja andmist kohtumenetluse käigus. Kaebaja esitas kohtule lepingud ja faktuura-arved, tõendamaks, et tegeleb suhkru ostmisega, müügiga, töötlemisega, vahendamisega ja suhkrust saadavate toodete turustamisega alates oktoobrist 2003. Lisaks on Maksu- ja Tolliamet edastanud kohtule materjali 944 lehel OÜ Bumiller tegevuse kohta. Vaidlusaluse käskkirja tegemisel ei ole vastustaja neid tõendeid hinnanud, seega on jätnud
Eeltoodu alusel on põhjendatud kaebaja väide, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt kaebaja menetlusse kaasamata ja ära kuulamata, rikkudes HMS § 38 lg 1 ja § 40 lg 1 sätteid ja kaebaja õigust heale haldusele. Puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused ja alused käskkirja andmiseks menetlusnorme rikkudes, sest
lg 1 kohaselt oli põllumajandusministril aega üleliigse laovaru määramiseks kuni 30.10.2004. Kuna vaidlusalune käskkiri on sisult õigusvastane, sest tugineb õigusvastasele
lõikele 1 ja sellest tulenevalt ka
lõikele 1 ning menetlusnormide rikkumine on oluline ja võis mõjutada asja otsustamist, siis tuleb kaebus rahuldada ja vaidlusalune põllumajandusministri 01.07.2004 käskkiri nr 183 tühistada ning puudub vajadus anda hinnangut kaebuse ülejäänud põhjendustele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Põllumajandusministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Bumiller (pankrotis) kaebus rahuldamata. 3
OÜ Bumiller ülekandevaru on leitud
lg 2 alusel, mis on erisätteks
lg 1 suhtes.
lõikes 1 viidatakse § 6 lõikele 1 ja §-le 7, kuid mitte § 6 lõikele 2.
lg 1 mõtteks ja eesmärgiks oli määrata haldusorgan, kes määraks käitleja
-s sätestatud viisil ning kohus oleks pidanud sel moel tõlgendatult
Vaidlusalune käskkiri on sisuliselt õiguspärane ning selle andmisel pole menetlus- ja vorminõudeid rikutud. Kaebaja on suhkru vahendamisega tegelenud vähem kui neli aastat, mistõttu ei saa tema ülekandevaru määramisel rakendada
Käskkirjas on toodud arutluskäik, mille tulemusena käskkirjas toodud otsuseni jõuti; välja on toodud ka OÜ Bumiller põllumajandustoote deklaratsioonis esitatud ülekandevaru suurendamise taotlus ja selle põhjendused. Ministeerium kaalus ülekandevaru suurendamise põhjendatust
Kindlaks tehti, et OÜ Bumiller tegeleb mitte suhkru tootmise ja töötlemisega, vaid vahendamisega (ostab, ladustab ja müüb). Seega ei olnud alust suurendada kaebaja ülekandevaru tootmis- või töötlemismahu kasvu või põllumajandustoote lõppvalmimistähtaega arvestades. Ettevõtjast sõltumatute asjaolude tõttu laovarude tekkimise hindamisel tuli lähtuda ka
ja määruse 60/2004/EÜ eesmärkidest, milleks on suhkrusektori häirete ja turuhäirete riski vältimine üleliigse laovaru kõrvaldamise või selle eest tasu maksmise teel. Risk on märkimisväärne, kui uutesse liikmesriikidesse tuuakse enne nende ühinemist tooteid spekulatsiooni eesmärgil (määruse 60/2004/EÜ preambuli lg 5). OÜ Bumiller alustas tegevust suhkru sissevedamisega pärast vastava tegevusloa saamist 29.03.2004, tasus selle eest 25 000 kr ning see tegevusluba kehtis ainult kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga, so 1.maini
muudatus. Põhjendatud pole kohtu seisukoht uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Vastustaja oli vaidlusalust käskkirja andes seisukohal, et OÜ Bumiller ei ole enne aprilli 2004, mil ta importis Eestisse 9 337 070 kg suhkrut, Eestis tegutsenud ning seda seisukohta kinnitavad üheselt kohtu abiga MTA-lt saadud dokumendid. Kaebajal polnud vajaliku toidutoorme ja toidu Eestisse importimise tegevusluba ega ka toidu käitlemiseks tunnustatud ettevõtet. OÜ Bumiller tegevust väljaspool Eestit ei tule tema ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel arvesse võtta. Kohus oleks pidanud viidatud asjaolusid hindama ja andma vastuse ka sellele, kas OÜ Bumiller esitatud tõendid tegevuse kohta väljaspool Eestit tingiksid käskkirja muutmise. Vastustaja pole rikkunud selgitamiskohustust. Põllumajandustoote deklaratsiooni võis esitada digitaalselt ja paberkandjal. Digitaalsel täitmisel arvutas programm sisestatud andmete alusel koheselt välja ka üleliigse laovaru suuruse ja käitleja sai tema kohta tehtava haldusakti võimaliku sisuga koheselt tutvuda ning vajaduse korral esitada lisatõendeid kuni tema suhtes otsuse tegemiseni. 4
lg 2 osas ning leiti sisuliselt, et see säte ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja seega ka Põhiseadusega. Apellandi viited sellele, mida väidetavalt kaaluti vaidlusaluse käskkirja andmisel, tuleb jätta tähelepanuta, sest need kaalutlused ei sisaldu vaidlusaluses käskkirjas. Kuna
lg-st 2 ei tulene, milliseid tõendeid pidi ülekandevaru suurendamiseks esitama, ootas kaebaja, et vastustaja rakendab uurimispõhimõtet, täidab oma selgitamiskohustuse ja kaasab kaebaja haldusmenetlusse. Apellandi viited kohtumenetluses tehtud koostööle Maksu- ja Tolliametiga ning Veterinaar- ja Toiduametiga ei oma tähtsust, sest see on toimunud pärast vaidlusaluse käskkirja andmist ning apellant ka ei selgita, mida ta selle väidetava koostöö raames tuvastas. Asjakohased pole apellandi viited
muudatustele. Kui aga ringkonnakohus leiab, et
lg 2 on käesoleva vaidluse seisukohalt asjassepuutuv norm, siis taotleb kaebaja selle tunnistamist põhiseaduse §-ga 10 vastuoluks olevaks. Üleliigse laovaru hindamisel tuleb arvestada ka ettevõtja majandustegevust väljaspool Eestit. Vastupidist ei tulene ei EK määrustest ega
-st. Kui nõustuda põllumajandusministri seisukohaga, siis tooks see kaasa tagajärje, mis oleks vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 12 sätestatud põhiõigusega. Põllumajandusministri 30.03.2007 käskkirjaga nr 102 otsustati jätta vaidlusalune haldusakt muutmata. Uue haldusakti põhjendused on samad mis käesoleva vaidluse esemeks oleval haldusaktil ning kaebajal on kavas ka see uus käskkiri kohtus vaidlustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Asjas vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas vaidlusaluse käskkirja andmisel rikuti menetlusnorme, kas käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja kas kaebajal oleva suhkrukoguse puhul on välja selgitatud ja arvesse võetud kõik ülekandevaru ja üleliigse laovaru suurust puudutavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalune käskkiri antud õiguslikul alusel ja sisuliselt õiguspärane, mistõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ning OÜ Bumiller (pankrotis) kaebus põllumajandusministri käskkirja tühistamiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlusalune käskkiri on napisõnaline, kuid see puudus ei too HKMS § 58 kohaselt kaasa tühistamiskaebuse rahuldamist. Viitega Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele märgib vastustaja õigesti, et lüngad haldusakti põhjenduses ei too veel kaasa haldusakti tühistamist, kui need on kohtumenetluses täiendavate andmete esitamisega võimalik kõrvaldada ja kui haldusakt on seeläbi kontrollitav. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on tegelenud põllumajandustoote käitlemisega alla nelja aasta. Vähem kui neli aastat tegutsenud käitlejate ülekandevaru suuruse määramist reguleerib
Vaidlusalusest käskkirjast ilmneb piisava selgusega, et kuna põllumajandustoote deklaratsiooni kohaselt alustas OÜ Bumiller suhkru ostu-müügi tegevusega 2004.a aprillikuus, siis lähtutakse tema ülekandevaru suuruse määramisel
Käskkirjas on ka selgitatud, et selle sätte kohaselt peab OÜ Bumiller tõendama, et
lõikes 2 ettevõtjale tõendamiskoormuse asetamine on põhjendatud, sest ka seaduse rakendajale ei saa olla teada kõik asjaolud ja konkreetse ettevõtja käsutuses olevad tõendid, mis võivad omada tähtsust tema laovaru hindamisel. Haldusorgan saab anda vaid üldise iseloomuga soovitusi teatud tüüpi asjaolude ja tõendite väljatoomiseks, mis tavapäraselt mõjutavad laovaru suurust. Ka haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt peab isik tõendama enda sfääri kuuluvaid asjaolusid. Tõendamiskoormust on ettevõtjal võimalik kompenseerida selgitamistaotlustega haldusmenetluses ning nagu eelpool märgitud, on samuti võimalik seda puudust kõrvaldada täiendavate tõendite kogumise ja uurimispõhimõtte rakendamisega halduskohtumenetluses. Eeltoodu alusel ei nõustu ringkonnakohus kaebaja ja esimese astme kohtu seisukohaga, et käskkirja tühistamise tingivad muuhulgas ka selle andmisel tehtud menetlus- ja vormipuudused. Vastustaja väidab õigesti, et Riigikohtu 05.10.2006 otsuse nr 3-3-1-33-06 seisukohad ei ole käesoleva asja lahendamisel siduvad. Riigikohtu viidatud lahendis käsitletud juhtumil määrati ülekandevaru
Seega on juhtumite faktilised asjaolud ja sellest tulenevalt ka käitleja ülekandevaru määramise õiguslikud alused erinevad. Riigikohus ei ole ka kindlaks teinud, et
Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab
lg 2 võtta arvesse kõiki ettevõtja eripärasid ja iga konkreetse asja iseärasusi, mille hindamine on ülekandevaru suuruse kindlakstegemisel asjakohane ja õiglane. Ettevõtjate puhul, kes on alustanud tegevust ühinemisele eelnenud või samal aastal, on ülemääraste varude hindamine raskendatud, sest periood, mille abil põhjendatud varu suurust hinnata, on lühike ning juba selle perioodi jooksul tehtud tehingud võivad olla moonutatud spekulatiivse kasu saamise motiivi tõttu. Seetõttu on taolistel juhtudel seadusega võimatu kindlaks määrata jäika ülekandevaru määramise metoodikat ning täitevvõimule diskretsiooniruumi jätmine kõigi oluliste asjaolude arvestamiseks on paratamatu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja puhul ei esine ülekandevaru suurendamist võimaldavaid asjaolusid ning käskkirjast on ka arusaadav, miks määrati kaebaja ülekandevaruks 0 kg. Käskkirjas nr 183 toodud faktiliste asjaolude kohaselt alustas OÜ Bumiller (vastavalt ta enda esitatud põllumajandustoote deklaratsioonile) suhkru ostumüügi tegevusega
alusel ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel arvesse võtta. Kaebaja vastupidine seisukoht on ekslik ega põhine ühelgi õigusnormil.
reguleerib EL liitumise ajal Eestis olevate põllumajandustoodete üleliigse laovaru määramist, arvestades liitumise ajal ja liitumisele eelnenud ajal Eestis olnud põllumajandustoodete laovarusid ning üleliigse laovaru eest tasu määramist. Euroopa Komisjoni määrused 1972/2003/EÜ ja 60/2004/EÜ sätestavad üleminekumeetmeid liituvatele riikidele ning EL õigusest ei tulene, et liikmesriik võiks ettevõtja üleliigse laovaru kindlaksmääramisel arvestada sama ettevõtja majandustegevust väljaspool asjaomast riiki. Kaebaja viide Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 12 pole asjakohane. See säte fikseerib kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu; samuti laieneb leping vaid liikmesriikidele, üleminekumeetmed on kehtestatud liituvatele riikidele. Kaebaja väitel on
Käesolevas asjas on asjassepuutuvaks sätteks
lg 2, mis on ringkonnakohtu hinnangul põhiseadusega kooskõlas, ei riku õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtteid ega piira põhjendamatult ettevõtjate ettevõtlusvabadust ja omandit. Nagu eelpool märgitud võeti
vastu Euroopa Komisjoni määruste rakendamiseks ning Riigikohtu seisukoht on, et
vastuvõtmine oli riigile kohustuslik ja vajalik. Riigikohus on ülalviidatud lahendis leidnud samuti, et üleliigse laovaru tasu kehtestamine oli üldjoontes ettenähtav muudatus, kuivõrd selle muudatuse õiguslikud alused johtusid juba varem vastu võetud Euroopa Liidu õigusest, millega mõistlikult tegutsev ettevõtja pidi kursis olema. Ringkonnakohus ei näe põhjust asuda Riigikohtust erinevale seisukohale.
on töötatud välja lähtuvalt üldistest huvidest, kehtestatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mille eesmärgiks on võrdsete konkurentsitingimuste tagamine ühenduse ettevõtjatele Euroopa Liidu ühisturul ja pärast Euroopa Liidu laienemist, ning mis kaaluvad üles käitleja ettevõtlusele seatud teatud piirangud. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Bumiller kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud (HKMS § 92 lg 1) ning kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista 80 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.