lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule; seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.
lg 2 ja
lg 7 näevad ette, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. Seega kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A. D. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu
lg 4 alusel, ning seetõttu saatis määruskaebuse edasi ringkonnakohtule seisukoha võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus on kohtualluvuse määratlenud üldise kohtualluvuse reeglite alusel, on käesoleva asja menetlemisel lõppjäreldus õige. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuet saab käsitleda valikulise kohtualluvusena
alusel, mis määratleb kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvusena lisaks kostja asukohale veel ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha. Hageja väitel tekkis talle kahju Kanal 2 telesaatest, seega kahju tekitanud tegu toimus kohas, kus Kanal 2 kõnesolev saade eetrisse anti, eelduslikult Kanal 2 asukohas. Asjaolu, kus hagejani 2 telesaates edastatud info jõudis, ei oma tähtsust. Hageja väited tema toimetamise kulukusest ning tõendite esitamise probleemidest, ei ole aluseks kohtualluvuse muutmiseks. Juhul kui Harju Maakohus leiab, et hagi kuulub menetlusse võtmisele, saab maakohus vajaduse korral tõendite kogumise korraldamisel kasutada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud võimalusi, mis lubavad tunnistajate ülekuulamist ka väljaspool kohtuistungi toimumise kohta. Andra Pärsimägi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.