TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-18 Otsuse kuupäev 08.05.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi D. D.i kaebus Tallinna Vangla toimingute peale ja vangla kohustamiseks toimingut sooritama Asja läbivaatamise kuupäev 18.04.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja D. D., vastustaja - Tallinna Vangla esindaja Jüri Kutõrev Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kaebuse asjaolud, taotlus ja põhjendused Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tallinna Vanglale 18.09.2006 märgukirja, milles juhtis tähelepanu kambri nr 127 olukorrale, kaebaja märkis, et kamber 127 ei vasta eluruumi nõuetele, kambris on ainult üks elektripistik ja lisaks on kambris hiired, kes segasid magamist ja on haiguste edasikandjad Märgukirjas palus kaebuse esitaja puuduste kõrvaldamiseks meetmed kasutusele võtta ning tulemustest talle teatada. 19.09.2006 esitas ta Tallinna Vanglale selgitustaotluse, paludes selgitust tema kambrisse 127 paigutamise kohta. 19.09.2006 selgitustaotluses viitas kaebuse esitaja oma 18.09.2006 märgukirjale. Tallinna Vangla vastas 19.09.2006 selgitustaotlusele 18.10.2006 kirjaga nr 1-13/18990-
- 18.09.2006 saadetud märgukirjale vastus puudub. Mõlemad pöördumised olid ühe juhtumi raames, aga olid siiski oma sisu poolest erinevad pöördumised. Kuna vangla 18.09.2006 märgukirjale ei vastanud, esitas D. Justiitsministeeriumile 03.11.2006 vaide. Vaidele vastas Tallinna Vangla 09.11.2006 kirjaga nr 1-13/18990-5, milles väidetakse, et vastus oli antud 18.10.2006 kirjaga 1-13/18990-
- D. esitas uue vaide Justiitsministeeriumile 20.11.
- Selle tagastas Tallinna Vangla 29.11.2006 kirjaga nr 1-13/18990-
- Vaide tagastamine oli põhjendamatu ja õigusvastane ning puudus ka vaidlustamiseviide. Tallinna Vangla on rikkunud PS § 10, 11, 14, 19, 9 ja 46, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 1 p 8 ja § 6, HMS
- peatükis sätestatut ning hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaebaja taotleb: 1) tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla 18.10.2006 vastus nr 1-13/189901 ning kohustada vanglat asi korrektselt läbi vaatama ja andma korrektne vastus. 2) tunnistada õigusvastaseks 03.11.2006 vaide ümberkvalifitseerimine märgukirjaks ning tunnistada õigusvastaseks 20.11.2006 vaide tagastamine ilma seda läbi vaatamata. Kohtuistungil märkis kaebaja, et vastustaja väide, et vangla ei ole 18.09.2006 märgukirja kätte saanud, on vähetõenäoline. Vastates 19.09.2006 selgitustaotlusele, ei saanud Tallinna Vangla teada ilma 18.09.2006 märgukirja lugemata, millest jutt käib, kuna märgukirjas olid kambri 127 puudused põhjalikult loetletud. Lisaks on Tallinna Vangla oma vastuses vaidele viidanud, et vangla juba vastas 18.09.2006 märgukirjale. Kaebuse esitaja andis oma 18.09.2006 märgukirja vanglaametnikule üle seaduslikus korras ning kui see on kaotsi läinud, ei ole see kaebaja süü. Tallinna Vangla vastuväited Vastustaja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 19.09.2006 esitas D. D. Tallinna Vangla direktorile selgitustaotluse, milles juhtis tähelepanu, et eelvangistushoone kamber nr 127 ei vasta eluruumi nõuetele. Tallinna Vangla kontrollis D. D.i poolt esitatud väidet. Kontrollimisel selgus, et kamber vastab nõuetele, kuna antud kambris on hiljaaegu teostatud remont ja ka muus osas vastab kamber nõuetele. 18.10.2006 vastas vangla märgukirjale. 03.11.2006 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vaide. Tallinna Vangla kvalifitseeris selle märgukirjaks ja vastas D.ile 09.11.2006 kirjaga nr 1-13/18990-
- Kuna D. etapeeriti vahepeal Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja siis tagasi Tartu Vanglasse, ei õnnestunud vastust enne üle anda, kui D. oli jõudnud taas Tartu Vanglasse. 20.11.2006 esitas D. D. Justiitsministeeriumile uue vaide. Tallinna Vangla tagastas vaide HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna tema 03.11.2006 esitatud vaidele oli Tallinna Vangla juba vastanud. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletuse ning tutvunud asja materjalidega on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega taotleb kaebuse esitaja:
- Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla 18.10.2006 vastus nr 1-13/18990-1 ning kohustada vanglat asi korrektselt läbi vaatama ja andma korrektne vastus;
- Tunnistada õigusvastaseks 03.11.2006 vaide ümberkvalifitseerimine märgukirjaks ning tunnistada õigusvastaseks 20.11.2006 esitatud vaide tagastamine. Kaebaja selgituste kohaselt vangla poolt kohtule esitatud selgitustaotluse koopia (tl 16) ei ole asjassepuutuv. Kaebaja esitas kohtule koopia 18.09.2006 märgukirjast (tl 49-50) ning 19.09.2006 selgitustaotlusest (tl 55), mis on käesolevas kohtuvaidluses asjassepuutuvad. Kaebaja väitel on põhiline vaidlusküsimus selles, et Tallinna Vangla on küll vastanud 19.09.2006 esitatud selgitustaotlusele, kuid pole vastanud 18.
- 2006 esitatud märgukirjale. Oli kaks pöördumist ühe juhtumi raames, kuid sisu poolest on need siiski erinevad pöördumised ( tl 48). Vastustaja esindaja märkis, et vangla ei ole saanud D. D.i poolt väidetavalt 18.09..2006 esitatud märgukirja. Oma väite tõestuseks esitas vangla väljavõtte dokumendiregistrist ja kinnipeetavate kirjade registreerimise raamatust (tl 61-67). Vastustaja poolt esitatud tõenditest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et Tallinna Vangla ei ole tõepoolest D. D.i poolt väidetavalt 18.09.2006 esitatud märgukirja saanud. 18.10.2006 on Tallinna Vangla vastanud D. D.i 19.09.2006 selgitustaotlusele. Vangla selgitab, et on kontrollinud kambri nr 127 olukorda ning kamber vastab eluruumile esitatud nõuetele. See, et vangla järgnevas 2 vastuses D. D.ile ( 09.11.2006 nr 1-13/18990) räägitakse 18.09.2006.a. märgukirjale vastamisest, on vastuse koostaja ilmne eksimus, mis on oli tingitud sellest, et 03.11.2006 vaides osundab D. korduvalt, et vastatud ei ole 18.09.2006 kuupäeva kandvale pöördumisele. Eksimus kuupäevas ja pöördumise, millele vastati, nimetamine märgukirjaks ei anna iseenesest veel alust asuda seisukohale, et vangla on väidetavalt 18.09.2006 esitatud märgukirja siiski kätte saanud. Sellele ei viita ka 09.11.2006 kaebajale saadetud vastuskirja sisu (tl 21.) Vaidlust ei ole selle üle, et vangla on saanud 19.09.2006 esitatud selgitustaotluse (tl 55) ja sellele ka vastanud ning et vastustaja poolt kohtule esitatud 18.09.2006 allkirjastatud selgitustaotlus (tl 16) ei ole asjassepuutuv. D. D.i poolt 19.09.2006 esitatud selgitustaotlusele on vangla vastanud 18.10.2006 kirjaga nr 1-13/ 188990-1 (tl 17). Kohtu veendumuse kohaselt on 19.09.2006.a. selgitustaotlusele antud asjakohane ja piisav vastus. Asjaolu, et vastuse sisu D.it ei rahulda, ei anna kohtule alust asuda seisukohale, et D. D.ile on vastatud ebakorrektselt ja vastus on õigusvastane. Kuna 18.10.2006 vastuskirjas asus vangla seisukohale, et eelvangistushoone kamber nr 127 vastab eluruumile esitatavatele nõuetele, on kaebaja poolt alusetu nõuda, et vangla oleks oma vastuses selgitanud, miks paigutati D. kambrisse, mis eluruumi nõuetele ei vasta. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata kaebuse taotlus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla 18.10.2006 vastus nr 1-13/18990-1 ning kohustada vanglat asi korrektselt läbi vaatama ja andma korrektne vastus. 03.11.2006.a. esitas D. Justiitsministeeriumile vaide ( tl 19-20). Vaie oli esitatud Tallinna Vangla tegevusetuse peale. Vaide esitaja taotles, et ministeerium teeks vanglale 18.09.2006 esitatud märgukirjale vastuse andmiseks ettekirjutuse. Vangla käsitles vaiet kui märgukirja ning vastas sellele 09.11.2006 kirjaga nr 1-13/18990-5 (tl 21). Vangla kirja lõpus oleva selgituse põhjal võib järeldada, et vangla arvates ei olnud D. vangla 18.10.2006 kirja nr 1-13/18990-1 veel kätte saanud. Kirja lõpus märgitakse: „Seega peaksite saama Tallinna Vangla vastuse 1-13/18990-1 kätte lähiajal“. Kuna vaides osundatakse vaide esitaja pöördumisele vastamata jätmisele, kvalifitseeris vangla vaide märgukirjaks, ning esitas selgituse, et 18.09.2006 märgukirjale (asja tehioludest lähtudes on siiski silmas peetud 19.09.2006 selgitustaotlust) on vastatud 18.10.2006 kirjaga nr 1-13/18990-1 ning selgitatakse avaldajale, mis põhjusel võib vastus temani veel mitte jõudnud olla. Kohus on seisukohal, et 03.11.2006 esitatud vaide kvalifitseerimine märgukirjaks ei riku antud juhul kaebaja õigusi. D. D. esitas Justiitsministeeriumile 20.11.2006 uue vaide (tl 23-24). Selles on jällegi esitatud taotlus teha Tallinna Vanglale ettekirjutus anda vastus tema 18.09.2006.a. märgukirjale. Selle vaide tagastas vastustaja D.ile 29.11.2006.a. kirjaga (tl 25). Vaide tagastamise kirjas märgib vangla, et samasisulise vaide on Tallinna Vangla lugenud märgukirjaks ning sellele vastanud. Vangla on D.ile korduvalt selgitanud, et Tallinna Vangla kamber nr 127 on igati elamiskõlbulik ja vastab kõikidele eluruumi nõuetele. Vaidemenetluse algatamise õigus on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole D. D.i õigusi haldusmenetluse käigus rikutud. Tallinna Vangla ei ole jätnud sooritamata toimingut, mille sooritamist vaidega taotleti. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et Tallinna Vangla ei ole saanud D.ilt eelvangistushoone kambri nr 127 asjus rohkem pöördumisi, kui 19.09.2006.a. allkirjastatud selgitustaotlus. Märgukirja, millele vastamist kaebaja korduvate vaiete esitamisega nõuab, ei ole vanglale laekunud. Pöördumisele, mille vangla tõepoolest sai, so 19.09.2006 esitatud selgitustaotlusele, on vangla korduvalt vastanud. Vangla on vaide esitajale selgitatud, et Tallinna Vangla kamber nr 127 on igati elamiskõlbulik ja vastab kõikidele eluruumi nõuetele. Vaie on 3 seega tagastatud põhjendatult ja õiguspäraselt, sest kaebuse esitajal ei ole alust taotleda ettekirjutuse tegemist märgukirjale vastamiseks, mida ei ole vanglale saadetud. HKMS § 26 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohtul on õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kaebuses märgib selle esitaja põhjendatud huviks õiguste taastamise ja preventiivne kaitse. D. D. ei ole Justiitsministeeriumile esitatud vaietes märkinud, et Tallinna Vangla väiteid selle kohta, et eelvangistushoone kamber nr 127 vastab nõuetele, on alusetud ning pole märkinud ka seda, et vaatamata korduvatele pöördumistele pole midagi ette võetud. Kohtu arvates ei ole kaebajal tema poolt valitud viisil võimalik preventiivselt oma õigusi kaitsta - saavutada nt seda, et teda ei paigutataks tulevikus Tallinna Vanglas kambrisse, mis ei vasta eluruumi nõuetele. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kaebuses vaidlustatud toimingute - vaide kvalifitseerimine märgukirjaks ja vaide tagastamine - õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 sätestatud volitusest jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 4