Obsah (4)

§ 38§ 2§ 7§ 42

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-323 Otsuse kuupäev 08.05.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi D.D.i kaebus Tallinna Vangla toimingute peale ja v

§ 38

lõikele 1 on kinnipeeturegister piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Õiguslikud põhjendused Tallinna Vangla kasutab oma ülesannete täitmiseks vajalike vahistatute ja kinnipeetavate andmete töötlemiseks riiklikku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrit (edaspidi kinnipeeturegister), mille pidamise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse 13.07.

1. a määrusega nr 246 vastu võetud ..Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus." Kinnipeeturegistri andmete töötlemine toimub üldkasutatava arvutivõrgu vahendusel ja andmekogu sisaldab vahistatute ja kinnipeetavate kohta muuhulgas nii eraelulisi kui ka delikaatseid isikuandmeid. Nimetatud määruse § 38 lõike 1 kohaselt on kinnipeeturegister piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kinnipeeturegistri kasutamise õigus isikutel, kellel on registrisse kande tegemise pädevus või registri vaatamise õigus. Määruse § 42 lg 2 kohaselt võivad Justiitsministeerium ja Politseiamet kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on kinnipeeturegistri andmete kohta päringu tegemise õigus riigiteenistujal, kohaliku omavalitsuse teenistujal, kohtutäituril ja notaril seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Seega on Tallinna Vanglas kinnipeetavate ja vahistatute andmete töötlemiseks kasutatav kinnipeeturegister rangelt piiratud juurdepääsuga ja kinnipeetav D.D. ei oma õigust registrist andmete saamiseks. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. D.D.i poolt kohtuistungil formuleeritud lõplikud taotlused on:
2. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla viivitus Justiitsministeeriumi 23.11.2006.a. vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitmisel ja kohustada Tallinna Vanglat täitma D.D.i vaiete lahendamisel Justiitsministeeriumipoolt tehtud ettekirjutused seaduses sätestatud tähtaegadel;
3. Tunnistada õigusvastaseks kaebaja poolt 04.10.2006 esitatud teabenõude täitmisest keeldumine ja kohustada Tallinna Vanglat teabenõue täitma. 2
4. Kaebuse esitaja nõue tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla viivitus Justiitsministeeriumi 23.11.2006.a. vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitmisel on põhjendamatu. Justiitsministeerium on väljastanud Tallinna Vanglale 23.11.2006.a. vaideotsuse e-maili teel 01.02.
5. See on registreeritud Tallinna Vanglas 02.02.2007 numbri all 1-13/20038-4 (tl 7071). Justiitsministeeriumi ettekirjutuse - otsustada D.D.i 04.10.2006.a. teabenõude täitmise küsimus uuesti - täitis Tallinna Vangla 07.03.2007.a. (tl 38). Vangla keeldus D.D.i teabenõude täitmisest § 23 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg-le 3 teabevaldaja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel teabenõude täitmisest keeldumise teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Kohus nõustub vastustajaga, et AvTS § 23 lg 5 reguleerib teabenõudjale vastamist esmasel pöördumisel, osundatud säte ei käsitle olukorda, kus vaideotsusega on tehtud ettekirjutus otsustada teabenõude täitmine uuesti. Haldusmenetluse seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul tuleb vaideotsusega tehtud ettekirjutus täita, täitmise tähtaega ei ole antud juhul määratud ka vaideotsuses. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi 23.11.2006.a. vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitnud mõistliku aja jooksul. Seetõttu jääb rahuldamata kaebuse taotlus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla viivitus Justiitsministeeriumi 23.11.2006.a. vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitmisel. Kohus jätab rahuldamata ka taotluse kohustada Tallinna Vanglat täitma D.i vaiete lahendamisel Justiitsministeeriumi poolt tehtud ettekirjutused seaduses sätestatud tähtaegadel. Kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid, et vastustaja ei ole täitnud Justiitsministeeriumi poolt D.D.i vaiete alusel tehtud ettekirjutusi. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitmiseks ei sätesta seadus ka tähtaega. Kohtul puudub alus vanglale kaebaja poolt taotletud üldpreventiivse ettekirjutuse tegemiseks. Kohus saab kohustada haldusorganit sooritama õigusvastaselt sooritamata jäetud konkreetset haldustoimingut lähtudes konkreetsetest faktilistest asjaoludest.
6. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on õiguspäraselt keeldunud D.D.i poolt 04.10.2006 esitatud teabenõude täitmisest. Tallinna Vangla keeldus kaebaja teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. AvTS § 34 lg 1 sätestab, et piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Vangistusseaduse § 51 lg 1 kohaselt asutab Vabariigi Valitsus riikliku andmekogu, millesse kantakse andmed vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks. Selleks andmekoguks on riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (kinnipeeturegister). Registrisse kantakse andmed: 1) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiku kohta; 2) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vanglasse või arestimajja vastuvõtmise aluse kohta; 3) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiklike asjade ja dokumentide hoiulevõtmise ning tagastamise ja neile vangla või arestimaja poolt antud asjade kohta; 4) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute kohta, et omada ülevaadet isiku paiknemise ja liikumise kohta kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus 3 ning kogu karistuse kandmise ajal; 5) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute käitumise kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks; 6) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute hõivatuse kohta; 7) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu terviseseisundi ja neile vajalike tervishoiuteenuste osutamise kohta; 8) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete ja kontaktide kohta vangla julgeoleku tagamiseks. Andmekogude seaduse § 6 lg 2 kohaselt on riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavad andmed avalikud ning igal Eesti kodanikul on õigus nendega seaduses sätestatud korras tutvuda ja neist ärakirju saada, välja arvatud juhul, kui seadusega on andmetega tutvumine või andmete väljastamine keelatud või need on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Vastavalt VangS § 51 lõikele 2 on riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmed ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu

s sätestatud isikutele. Vangistusseaduse § 5 1 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a määrusega nr 246 vastu võetud „Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” (edaspidi põhimäärus).

§ 2

kohaselt on kinnipeeturegistri vastutav töötleja Justiitsministeerium ja volitatud töötlejateks vanglad ja politseiasutused.

§ 7sätestab kinnipeeturegistri andmete kaitse.

Nimetatud paragrahvi kohaselt tuleb kinnipeeturegistri andmeid kaitsta: 1) käideldavuse osas, tagades andmete kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) tervikluse osas, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsuse osas, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele.

§ 38

lg 2 kohaselt juurdepääs kinnipeeturegistri andmetele võimaldatakse registri kasutamise õiguse andmisega või andmete väljastamisega. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kinnipeeturegistri kasutamise õigus on isikutel, kellel on registrisse kande tegemise pädevus või registri vaatamise õigus. Vastavalt

§ 42

lg-le 2 võivad Justiitsministeerium ja Politseiamet kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Kaebuse esitaja väitel ei soovinud ta 04.10.2006 esitatud teabenõudega andmeid kinnipeeturegistrist, vaid kõigi Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute nimekirja. Kaebaja veendumuse kohaselt on selline nimekiri olemas igas vanglas. Selles nimekirjas ei ole andmeid, millele on juurdepääsupiirang. Selle tõenduseks esitas kaebaja väljavõtte Murru Vanglast saadud nimekirjast. Sellist sisenimekirja kasutavad vanglas kontaktisikud. Kaebaja väitel vajab ta kinnipeetavate ja vahistatute nimekirja selleks, et teha kindlaks, kes tema sõpradest ja tuttavatest viibib vanglas, et oleks võimalik nendega kirjavahetust pidada. Vastustaja selgitas, et kinnipeeturegistrist eraldiseisvat andmekogu ei peeta. Tallinna Vangla kasutab oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete töötlemiseks kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrit. Vanglaametnikel on registriandmete kasutamise õigus. Kontaktisik võib teha oma tööülesannete täitmiseks vajalikke märkmeid. Ühtlasi juhtis vastustaja esindaja tähelepanu isikuandmete kaitse seaduses sätestatud isikuandmete kaitse eesmärgile. Lähtuda tuleb nende 4 isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsest, kes ei soovi oma kinnipidamiskohas viibimist avalikustada. Eriti puudutab see vahistatuid, kellel on õigus säilitada vanglas oma identiteedi saladus. Isikuandmete kaitse seaduse (IAKS) § 4 kohaselt on isikuandmed andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Isikuandmete töötlemisel (andmete väljastamine on IAKS § 5 kohaselt isikuandmete töötlemine) tuleb lähtuda isikuandmete seaduses sätestatud põhimõtetest, sealhulgas IAKS § 10 lg-st 1, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isikutel on õigus sellele, et teavet isiku viibimise kohta vanglas ei avaldataks ilma tema nõusolekuta isikutele, kellel ei ole seadusest tulenevalt õigust nende andmete saamiseks. Vastuseks kaebaja väitele selle kohta, et vanglal on olemas nn sisenimekirjad seal viibivate isikute kohta ja selline nimekiri ei ole piiratud juurdepääsuga teave, märgib kohus, et isegi juhul, kui kontaktisikud kasutavad oma igapäevatöös kinnipeetavate ja vahistatute nimekirja, milles on märgitud andmed sektsioonis viibivate isikute kohta (isiku nimi, sünniaeg, kambri number), ei ole see nimekiri avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses. See nimekiri põhineb kinnipeeturegistri andmetel (on saadud registriandmete töötlemisel). Vastavalt VangS § 51 lõikele 2 on riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmed ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu

s sätestatud isikutele. Vanglas kinni peetavad isikud, sealhulgas D.D., nende isikute ringi ei kuulu. Seega on Tallinna Vangla keeldunud D.D.i 04.10.2006 esitatud teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt. Kohtul puudub alus kohustada Tallinna Vanglat täitma D.D.i poolt 04.10.2006 esitatud teabenõue. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus D.D.i kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 5