3-06-2159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2159 Haldusasi K Apteegi OÜ kaebus Ravimiameti 03.10.2006 otsuse IN-1-3-1/06/53 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.01.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ravimiameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Ravimiamet Vastustaja (kaebuse esitaja) – K Apteek OÜ RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2007 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta K Apteegi OÜ kaebus Ravimiameti 03.10.2006 otsuse nr IN-1-3-1/06/53 tühistamiseks rahuldamata. Välja mõista K Apteegi OÜ-lt Ravimiameti kasuks kantud menetluskulud 9050 krooni (üheksa tuhat viiskümmend krooni). K Apteegi OÜ poolt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. nr Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- K Apteek OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ravimiameti 03.10.2006 otsuse nr IN-1-3-1/06/53 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsusega tunnistatud alates 18.10.2006 kehtetuks 01.04.2004 K Apteegi OÜ-le välja antud tegevusluba nr
- Sama otsusega on kohustatud OÜ-d K Apteek üle andma ravimid ravimite käitlemise tegevusloa omajale või ravimiseaduse (RavS) § 28 lg 1 alusel hulgiostuõigust omavale isikule ning teavitama sellest Ravimiametit. Kohustatud on OÜ K Apteeki ravimite üleandmise lõpetamisel esitama selle kohta Ravimiametile aruanne ning kohustatud on tagastama Ravimiametile üldapteegi tegevusluba 01.11.
- Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena on välja toodud asjaolud, et apteegis on korduvalt väljastatud kontrollostu sooritamisel retseptiravimeid ilma retseptita ning Ravimiameti poolt on tuvastatud, et müügiloata ravimite kohta ei ole peetud arvestust. Müügiloata ravimeid on sageli väljastatud isikutele, kellele ei olnud tehtud taotlusi. Kaebuse esitaja leidis, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisega on rikutud tema õigusi. Tegutsemisõiguse äravõtmine ning tegevusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt ebaproportsionaalne abinõu. Vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ning rikub põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele.
- Ravimiamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on 29.05.2003 kontrollostu käigus väljastatud apteegi poolt ilma retseptita retseptiravimeid, mille kohta on tehtud ka ettekirjutus. 16.11.2005 väljastati kontrollostul ilma retseptita ravimeid ning väljastajat karistati rahatrahviga. 18.07.2006 on inspektsiooni käigus kontrollitud retseptide ja retseptiarvestuse vastavust ning tuvastatud retseptita retseptiravimite müük, mille tulemusel on koostatud sihtinspektsiooni akt ja ettekirjutus. 08.09.2006 teostatud kontrolli tulemusena hinnati ettekirjutuse täitmise tulemusi, mille alusel otsustati kehtetuks tunnistada ravimite jaemüügi tegevusluba nr
- Retseptita retseptiravimi müümine võib kahjustada oluliselt rahva tervist. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- jaanuari 2007 otsusega K Apteegi OÜ kaebuse ning tühistas Ravimiameti 03.10.2006 otsuse nr IN-1-3-1/06/
- Otsuse põhjenduste kohaselt on RavS § 51 lg 3 p-des 3, 6, 7 ja 8 sätestatud, et Ravimiamet võib tegevusloa kas täielikult või osaliselt ära võtta, kui esineb üks järgnevatest asjaoludest: tegutsemiskohas või tegevuses on avastatud olulisi või korduvaid ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi; tegevusloa omaja ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud Ravimiameti ettekirjutuses sisalduvat kohustust; tegevusloal märgitud pädev isik ei täida käesoleva seaduse alusel pädevale isikule pandud kohustusi; selgub, et esineb mõni asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt oleks tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest keeldumise aluseks. Apteegi töötaja on saanud retseptita retseptiravimi müügi eest 29.05.2003 karistuse rahatrahvi näol ning ettevõtjatele on tehtud ettekirjutus. Otsuses, millega on kehtetuks tunnistatud 01.04.2004 välja antud tegevusluba nr 3853, ei ole õige viidata 29.05.2003 tuvastatud rikkumisele, kuna nimetatud ajal tuvastatud rikkumine on toime pandud enne tegevusloa väljaandmist. Arvestada saab rikkumistega, mis on toime pandud pärast tegevusloa väljaandmist. 2 K Apteegi OÜ juhataja on vastanud 20.07.2006 ettekirjutusele, mida Ravimiamet on aktsepteerinud, kuid 31.08.2006 on teavitatud apteeki tegevusloa äravõtmise menetluse alustamisest ja toodud uuesti välja korduvad rikkumised 16.11.2005 ja 18.07.
- Dokumentidest nähtuvalt on Ravimiamet 08.09.2006 teostanud täiendava kontrolli, kuid kaebuse esitajal puudub selle tulemuse kohta informatsioon, millest tulenevalt arvestas apteek sellega, et rohkem pretensioone ei ole Ravimiameti poolt apteegile esitada. Kaebuse esitaja jaoks järgnes ootamatult Ravimiameti otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta. Apteegi tegevusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse (PS) §-ist 11, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Ainuüksi proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine võib kaasa tuua haldusorgani toimingu või haldusakti õigusvastaseks tunnistamise. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peavad rakendatavad abinõud olema vastavuses kavandatud eesmärkidega ning abinõud ei tohi kahjustada isikute või üldsuse huve. Apteegi tegevuse sulgemine võib kahjustada oluliselt avalikku huvi seoses sellega, et kodanikel võetakse ära võimalus kasutada apteegiteenust. Apteegi tegevuse sulgemisega sekkub Ravimiamet ka apteegi ettevõtlusvabadusse. Kui Ravimiamet leidis, et apteek ei ole täitnud ettekirjutuses tulenevaid nõudeid, oleks mõistlik ja mõõdukas ravimiameti poolt rakendada asendustäitmist ja sunniraha. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Ravimiamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta K Apteegi OÜ kaebus Ravimiameti 03.10.2006 otsuse nr IN-1-3-1/06/53 tühistamise nõudes rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) võib tulenevalt RavS §-ist 51 lg 1 p 3 tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui tegutsemiskohas või tegevuses on avastatud olulisi või korduvaid ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi. Retseptiravimite müük ilma retseptita on oluline rikkumine RavS § 51 lg 1 p 3 mõistes. Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 22 „Ravimpreparaatide klassifitseerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 2 lg 2 p 1 järgi klassifitseeritakse ravimpreparaat retseptiravimiks juhul, kui retseptiravimi kasutamisel ilma arsti järelvalveta võib ilmneda otsene või kaudne oht kasutaja tervisele. Seega on retseptiravimi olemuslik tunnus see, et selle kasutamisel võib esineda oht tervisele, kusjuures ei ole oluline, kas konkreetne risk ka tegelikult realiseerub. Inimese elu ja tervis on niivõrd fundamentaalsed õigusväärtused, et ei ole õigustatud reageerida ainult tekkinud kahjule, vaid on vajalik ennetav kaitse, vältimaks elu ja tervise kahjustumise ohtu. Kui eeldada, et retseptiravimite ilma retseptita müük ei kujuta endast olulist rikkumist ravimiseaduse mõttes, kaotab mõtte retseptiravimite müügi regulatsioon tervikuna. Selline olukord tooks aga kaasa olulise kahju nii rahvatervisele tervikuna kui konkreetsetele isikutele eraldi. Retseptiravimite müük ilma retseptita on oluline ravimiseaduse rikkumine ning on RavS § 51 lg 1 p 3 järgi ettevõtte tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus; 2) on tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada kaebuse esitaja õigusi vähem kitsendavate vahenditega. Ravimiamet on teinud kaebuse esitajale korduvalt ettekirjutusi, mis ei ole kaasa toonud rikkumiste lõppemist. Kuna puudub alus eeldada, et täiendav ettekirjutus lõpetaks rikkumised, on K Apteegi OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamine efektiivne ja vajalik meede; 3 3) on meede mõõdukas, kui ühelt poolt on kaalutud põhiõiguste sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt saavutatava eesmärgi tähtsust. Käesoleval juhul on eesmärgiks kõige primaarsemate põhiõiguste - elu ja tervise kaitse ning riivatavaks õigushüveks ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabadust ei saa eelistada elule ja tervisele. Ravimiseaduse nõudeid pidevalt rikkuva ühe apteegi sulgemine ei ole käsitletav ohuna rahvatervisele. Tallinnas on arvukalt apteeke, mis suudavad pakkuda vajalikku teenust õigusaktides sätestatud nõudeid järgides; 4) on Ravimiametilt kaebuse esitaja kasuks välja mõistetud põhjendamatud menetluskulud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Advokaat Raul Palmaru poolt esitatud kohtukulude nimekirjast ei nähtu, kuidas on kujunenud menetluskuludeks 47 280 krooni, v. a riigilõiv 80 krooni. Õigusabikulud summas 47 200 krooni ei vasta ilmselgelt asja ettevalmistamiseks tegelikult kulutatud töömahule. Eeldades, et kaebuse koostamisele kulunud ajaks on maksimaalselt 10 tundi ja kohtuistungi ettevalmistamisele ja sellest osavõtule kulunud ajaks 4 tundi ning lähtudes Eesti keskmisest õigusabihinnast 1500 krooni, on mõistlikuks ja põhjendatud kohtukuluks mitte rohkem kui 25 000 krooni.
- K Apteek OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) võib vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ile 66 lg 2 p 1 õiguspärase haldusakti tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega. Soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluses vastuvõetav otsus on kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse eeldused on apellandi poolt jäetud täitmata. HMS § 64 lg 3 kohaselt peab haldusorgan arvestama muu hulgas haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule. Antud juhul on haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärjeks apteegi ja haruapteegi sulgemine, mille tõttu jääb kaheksateist inimest töötuks; 2) keelab HMS § 67 lg 2 õiguspärase isikut soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamise, kui isik on teinud tehinguid enda vara käsutamiseks ja on muutnud enda elukorraldust. Apellant on tegevusloa kehtivuse ajal pidevalt teinud investeeringuid ja kulutusi apteegi töö paremaks muutmiseks; 3) sätestab HMS § 40 lg 1 haldusorgani kohustuse anda menetlusosalisele võimaluse enne haldusakti andmist esitada seisukohti ja arvamusi. Apellant teavitas 31.08.2006 kirjaga nr IN-1-4/2540, et on alustatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust. 05.09.2006 kirja ja selle lisadega esitas vastustaja enda seisukohad. 03.10.2006 otsuse tegemisel ei arvestatud menetlusosalise seisukohti. Seega oli menetlusosalise ärakuulamisõigus formaalne, mitte sisuline; 4) tulenevalt Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 22 §-ist 2 lg 2 p 1 võib ravimite kasutamisel ilma arsti järelevalveta ilmneda otsene või kaudne oht kasutaja tervisele. Tegemist on oletusega võib ilmneda kaudne oht. Antud vaidluses on ravimite tarvitamine toimunud arsti järelevalve all, mida kinnitavad arstide poolt allkirjastatud retseptid. Vastustaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei aita parandada rahva tervise kaitset. Ühegi patsiendi tervisele ei ole vastustaja tegevuse tulemusel ohtu tekkinud. Formaalset laadi rikkumised ei sea kellegi tervist ohtu. Kuna ohtu ei ole esinenud, ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu; 5) tegi Ravimiamet vastustaja tegevusloa kehtivuse ajal ühe ettekirjutuse 20.07.2006, mille täitmist Ravimiamet ei kontrollinud. Apellant ei kaalunud menetlusosalist vähem koormavate sunnivahendite kasutamist. RavS § 51 sisaldab ulatuslike asjaolude korral äärmiselt laia diskretsiooni võimaluse. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja seeläbi vastustaja tegevuse 4 lõpetamine saab olla mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole tuvastatud. Ümberkaudsetele elanikele harjumuspäraseks saanud apteegi sulgemine halvendaks teenuse kättesaadavust ja kahjustaks samuti rahva tervist. Seega on Ravimiameti 03.10.2006 otsus ebaproportsionaalne ja õigusvastane; 6) arvestades asja keerukust ja mahukust on tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2007 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab K Apteegi OÜ kaebuse Ravimiameti 03.10.2006 otsuse nr IN-1-3-1/06/53 tühistamiseks rahuldamata.
- Õige on apellandi väide, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti K Apteegi OÜ poolsete rikkumiste olulisust ja sellest tulenevalt asunud ka ebaõigele seisukohale, et Ravimiameti poolt kaebuse esitaja suhtes kohaldatud sanktsioon on ebaproportsionaalne. Vastavalt RavS §-ile 51 lg 3 p 3 võib Ravimiamet tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui tegutsemiskohas või tegevuses on avastatud olulisi või korduvaid käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi.
- Ravimiameti
- oktoobri 2006 otsusega nr IN-1-3-1/06/53 on tunnistatud kehtetuks K Apteegi OÜ-le 01.04.2004 välja antud tegevusluba nr 3853 seetõttu, et apteegis on korduvalt väljastatud retseptiravimeid ilma retseptita. Seega otsustamaks, kas Ravimiameti vaidlustatud otsus on õiguspärane, tuleb hinnata RavS § 51 lg 3 p 3 kohaselt seda, kas K Apteegi OÜ tegevuses on avastatud olulisi või korduvaid ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et 16.11.2005 väljastati kontrollostul ilma retseptita Ftorocort salvi ning 18.07.2006 inspektsiooni käigus tuvastati, et ajavahemikul 24.12.2005 – 18.07.2006 on ilma retseptita väljastatud vähemalt 10 originaali Xenical N42 ning 2 originaali Viagra 100mg N
- Retseptiravimite ilma retseptita müügi kohta on koostatud väärteoprotokollid ning vastavaid isikuid on ka karistatud väärteomenetluse korras. Seega on tõendatud asja materjalidega, et K Apteegi OÜ apteegis on korduvalt väljastatud retseptiravimeid ilma retseptita. Kuna K Apteegi OÜ tegevuses on avastatud korduvaid ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi, siis esineb RavS § 51 lg 3 p 3 koosseis. Iseenesest õige on halduskohtu seisukoht, et korduvuse hindamisel ei saa arvestada enne tegevusloa nr 3853 väljaandmist (s. o enne 01.04.2004) retseptita retseptiravimi müüki, kuid samas ka siis, kui mitte arvestada ilma retseptita analgiin tablettide müüki 29.05.2003, on siiski K Apteegi OÜ rikkunud korduvalt ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid.
- Samuti on õige Ravimiameti väide, et retseptiravimite ilma retseptita korduv väljastamine kujutab endast ohtu rahva tervisele ning seega on tegu olulise rikkumisega. Vastavalt Sotsiaalministri
- veebruari
- a määruse nr 22 §-ile 2 lg 2 klassifitseeritakse ravimpreparaat retseptiravimiks juhtudel: 1) ravimpreparaadi kasutamisel (kaasa arvatud nõuetekohasel kasutamisel) ilma arsti järelevalveta võib ilmneda otsene või kaudne oht kasutaja tervisele; 2) ravimpreparaati on sageli ja väga laialdaselt kasutatud ebaotstarbekalt või on selline kasutamine tõenäoline, mistõttu on võimalik, et see kujutab endast inimeste tervisele otsest või kaudset ohtu; 5 3) ravimpreparaat sisaldab ainet või aineid, mille toime(d) või kõrvaltoime(d) nõuavad lisauuringuid (uus ravim, vähene kasutamiskogemus, uus ravimpreparaadi tugevus, uus annuse suurus, uus manustamisviis, uus näidustus, uus kombinatsioon, ebapiisavad kasutamiskogemused mõnel patsiendirühmal) või 4) ravimpreparaat on mõeldud parenteraalseks manustamiseks. Sama paragrahvi lg 3 selgitab, kuidas hinnatakse lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud otsest ja kaudset ohtu. Seega klassifitseeritakse ravimpreparaat retseptiravimiks juhul, kui retseptiravimi kasutamisel ilma arsti järelvalveta võib ilmneda otsene või kaudne oht kasutaja tervisele, s. o retseptiravimi olemuslikuks tunnuseks on see, et selle kasutamisel võib esineda oht tervisele, kusjuures ei ole oluline, kas konkreetne risk ka tegelikult realiseerub. Ebaõige oleks asuda hindama seda, milliseid konkreetseid retseptiravimeid müüdi ilma retseptita ja kas ning kui suurt ohtu need kujutasid konkreetse isiku tervisele. Inimese elu ja tervis on niivõrd fundamentaalsed väärtused, et ei ole õigustatud reageerida ainult tekkinud kahjule, vaid on vajalik ennetav kaitse, vältimaks elu ja tervise kahjustumise ohtu. Eeldatakse retseptiravimiste ohtlikkust inimese elule ja tervisele juhul, kui puudub retsept, mis kinnitab, et antud ravim on isikule vajalik ning retseptiravimi müük ilma retseptita toob kaasa olulise kahju nii rahvatervisele tervikuna kui konkreetsetele isikutele eraldi. Seetõttu on retseptiravimi müük ilma retseptita oluline ravimiseaduse rikkumine ning on RavS § 51 lg 1 p 3 järgi ettevõtte tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus.
- Halduskohus on ebaõigesti vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et Ravimiameti poolt tegevusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt ebaproportsionaalne. Vastavalt HMS §-ile 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õigus alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Ravimiameti vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne. Otsuse tegemisel on Ravimiamet lähtunud asjaolust, et K Apteegi OÜ tegevuses on avastatud olulisi ja korduvaid ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi ning sellest tulenevalt valinud ka meetme. Õige on Ravimiameti väide, et otsustamaks, kas tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli proportsionaalne meede, tuleb eelkõige kontrollida, kas see oli kohane, vajalik ja mõõdukas vahend püstitatud eesmärgi – konkreetsete isikute tervise ja ka üldiselt rahvatervise kaitse tagamine - saavutamiseks. Arvestades seda, et K Apteegi OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamise eesmärgiks on välistada konkreetsete isikute ning ka rahvatervise kahjustamine seeläbi, et takistada retseptiravimite müüki ilma retseptita, on tegemist sobiva meetmega. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada kaebuse esitaja õigusi vähem kitsendavate vahenditega. Nähtuvalt asja materjalidest, on Ravimiamet on teinud K Apteegi OÜ-le korduvalt ettekirjutusi, mis ei ole kaasa toonud rikkumiste lõppemist. Kuna puudub alus eeldada, et veel uus, täiendav ettekirjutus lõpetaks rikkumised, on K Apteegi OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamine vajalik meede. On meede mõõdukas, kui ühelt poolt on kaalutud põhiõiguste sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt saavutatava eesmärgi tähtsust. Käesoleval juhul on eesmärgiks kõige primaarsemate põhiõiguste - elu ja tervise – kaitse ning riivatavaks õigushüveks ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabadust ei saa eelistada elule ja tervisele ning seetõttu on tegemist ka mõõduka meetmega. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et apteegi sulgemine seab ohtu rahvatervise. K Apteegi OÜ on korduvalt rikkunud ravimiseaduse nõudeid ja seadnud ohtu sellega rahvatervise ning seetõttu 6 apteegi sulgemine pigem kaitseb rahvatervist kui seab selle ohtu. Lisaks sellele on Tallinnas arvukalt apteeke, mis suudavad pakkuda vajalikku teenust õigusaktides sätestatud nõudeid järgides.
- Antud juhul on Ravimiamet tunnistanud kehtetuks selle andmise ajal olnud õiguspärase haldusakti isiku kahjuks. Vastavalt HKMS §-ile 66 lg 2 p 1 haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega. Ravimiseaduses on sätestatud alused, millistel Ravimiamet võib tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ning Ravimiamet on neid alused järginud. Vaidlustatud haldusakti andmisel on Ravimiamet arvestanud HMS § 64 sätteid, s. o on otsustanud haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, arvestades HMS §-is 64 lg 3 sätestatut. Ebaõige on K Apteegi OÜ väide, et Ravimiamet oleks pidanud arvestama ka HMS §-is 67 lg 1 ja 2 sisalduvat, sest HMS § 66 lg 1 kohaselt tuleb arvestada §-is 67 sätestatut õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel, kuid antud juhul tunnistati kehtetuks andmise ajal õiguspärane olnud haldusakt.
- Vastavalt HMS §-ile 40 lg 1 enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ravimiamet teavitas 31.08.2006 kirjaga nr IN-1-4/2540, et on alustatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust. 05.09.2006 kirja ja selle lisadega esitas K Apteegi OÜ enda seisukohad. Seega ei ole Ravimiamet rikkunud menetlusosalise ärakuulamisõigust. Asjaolu, kuivõrd arvestatakse otsuse tegemisel menetlusosalise vastuväiteid, ei anna alust väiteks, et oleks rikutud menetlusosalise õigust olla ära kuulatud.
- Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ning kaebus halduskohtule jäetakse rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel K Apteegi OÜ poolt nii halduskohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Ravimiamet on taotlenud halduskohtus kantud menetluskulude 17 700 krooni ning ringkonnakohtus kantud menetluskulude 200 krooni väljamõistmist. Vastavalt HKMS §-ile 93 lg 5 mõistetakse välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades välise õigusabi vajalikkust haldusorgani jaoks, samuti kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, tuleb Ravimiameti taotlus HKMS § 95 lg 5 alusel rahuldada pooles ulatuses ja välja mõista K Apteegi OÜ-lt Ravimiameti kasuks kantud õigusabikulu 8850 krooni ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni, kokku menetluskulud 9050 krooni. Agu Timmi Maili Lokk 7 Viivi Tomson