KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-16010 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juulil 2007. a, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi I F hagi A K vastu väl

§ 61lg 6 sätestatu kohaselt alla alammäära pole põhjendatud.

1. Kostja ei olnud nõus elatisega summas 2000 krooni, kuna temal lasuvad rahalised kohustused ei võimalda maksta elatist lastele sellises suuruses. Kostja arvates on kinnisvara soetamisega seonduvad kulutused mõjuvaks põhjuseks maksta elatist alla miinimumsumma. Kui kohus rahuldab hageja nõude, ei tuleks kostja enam materiaalselt toime. 2 III Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud hageja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on abielu kestel sündinud poeg G 17.04.1997.a., ja tütar G K , sünd 21.08.2001.a., (tl 6). K , sünd
4. Lääne-Viru Maakohtu 28.01.2003.a kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks alaealiste laste G K ja G K ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 750 krooni kummalegi lapsele, kokku 1500 krooni (tl 4,5).
5. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ning mõista välja kostjalt elatis summas 2000 krooni alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 25.04.2007.a. (tl 1-2, 53-55). 10.Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

11. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Hagejat senine elatis laste ülalpidamiseks ei rahulda, kuna laste vajadused on kasvanud ja kostja töötasu on suurenenud. 12.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

1. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava kuni 6 aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 1875 krooni ning 7-13- aastase ülalpidamiskulutused 2182 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on peale 2003.aastat tunduvalt kasvanud. Seega on põhjendatud hageja nõue laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks.
2. Kostja on nõus tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 1200 krooni, so kokku 2400 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt moodustavad tema igakuulised eluaseme soetamisega ja selle kasutamisega seonduvad kohustused kokku 9043 krooni, mistõttu kostja sissetulekust ülejääv raha 4178 krooni kuus on ebapiisav tema kui vanema kohustuste täitmiseks temaga kooselava tütre ja kostja enda kulutuste suhtes. Oma vastuväidete tõendamiseks on kostja 3 esitanud tõendid selle kohta, et AS SEB Eesti Ühispank ja tema vahel on sõlmitud 21.08.2006.a laenuleping laenusummale 70 000 krooni laenu tagastamise tähtajaga 12.08.2010.a. ja 13.11.2006.a on sõlmitud laenuleping laenusummale 67 789 EUR laenu otstarbega korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn ostmine, mis on ka kostja nimetanud kohtule oma elukohaks.
3. Kohus möönab, et kostja igakuised kohustused panga ees on võrreldes tema kohustustega laste ees ja kostja enda igapäevaste vajadustega ebaproportsionaalselt suured. Sellegipoolest ei saa kohus lugeda kostja eluaseme soetamisega seonduvaid kohustusi sellisteks mõjuvateks põhjusteks (

§ 61

lg 6 p 3), mis õigustaks jätta lastele elatise välja mõistmata vähemalt seadusega ettenähtud miinimumsummas, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus ei leia, et kostja varalised kohustused panga ees oleksid kaalukamad või mõjuvamad kui kohustused laste ülalpidamiseks. Juhul kui kostja jaoks on ülalpidamiskohustuste täitmine praeguste sissetulekute ja rahaliste kohustuste puhul problemaatiline, peab ta otsima võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks või pangakohustuste vähendamiseks. Ülalpidamiskohustuste täitmata jätmine seaduses ettenähtud miinimumulatuses sel motiivil, et see raskendaks vanema muude eraõiguslike kohustuste täitmist, ei ole kohtu hinnangul aksepteeritav. Vanemaga koos mitteelavatel lastel on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et lahuselav vanem hoolitseks lapse kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ei ole võimalik nõustuda kostja vastuväidetega maksta laste ülalpidamiseks elatist alla seaduses ettenähtud miiminummäära.
2. Samas kohus leiab, et ka hageja ei ole tõendanud elatise väljamõistmise vajadust kummagi lapse ülalpidamiseks 4000 krooni. Seega jätab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks lapse kohta 2000 krooni rahuldamata ja rahuldab hagi osaliselt, välja mõistes igakuise elatusraha ühele lapsele pooles summas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, so alates 01.01.2007.a. on 1800 krooni lapse kohta. IV Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
4. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Viktor Brügel 4