3-07-1371/8

3-07-1371 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-1371 Haldusasi AS X kaebus Narva Linnavalitsuse Linnavaramajandusameti 08.06.2007 otsuse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuli 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Narva Linnavalitsuse määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. juuli 2007 määrus muutmata. Linnavara- ja ja majandusameti ASJAOLUD
4. AS X esitas 03.07.2007 halduskohtule kaebuse, mille taotleb tühistada Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti 08.06.2007 otsuse, millega tunnistati Narva prügila õlireostuse likvideerimise konkursi võitjaks Y AS. Kaebaja palus vaidlustatud otsuse kehtivuse peatada, sest juhul, kui vastustaja sõlmib vaidlustatud otsuse alusel lepingu, kaotab kaebus mõtte. Kaebaja õigusi ei ole võimalik enam tagada ning need saavad pöördumatult kahjustatud.
5. Tartu Halduskohus peatas
6. juuli 2007 määrusega kuni kaebuses tehtava kohtulahendi jõustumiseni Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti 08.06.2007 otsuse täitmise. Määruse kohaselt on kaebaja poolt oma taotluse põhjenduseks toodud asjaolud ja selgitused igati arvestatavad. Vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 3 p 1 alusel kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni on otstarbekas, see ei riiva avalikke huve, pole kolmandate isikute suhtes ülemäärase rangusega ning on ka vajalik, vältimaks kaebuse esitaja õiguste võimalikku pöördumatut kahjustamist aja jooksul, mil vältab kohtumenetlus. Juhul, kui vaidlustatud otsus jääks peatamata, sõlmitakse selle alusel leping, mis muudab kaebajale positiivse kohtulahendi täitmise raskendatuks või hoopis võimatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. Narva Linnavalitsus taotleb määruskaebuses halduskohtu
8. juuli 2007 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) riivab vaidlustatud määrus avalikke huve, kuna ei võimalda kohalikul omavalitsusel õlireostust likvideerida. Õlireostuse mittelikvideerimine kohtumenetluse ajal kahjustab keskkonda ning seeläbi inimeste tervist. Kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud dokumentidest ilmneb, et tegemist on konkursimenetlusega. Seetõttu on otstarbekas vaidluse asjaolude tõlgendamisel rakendada Riigikohus 10.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-100-06 toodud tõlgendust, mille kohaselt riigihanke pakkumismenetluse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei saa toimuda üldsõnaliselt, vaid kohus peab pakkumismenetluse peatamisel selgitama menetluse peatamise tagajärgi; 2) kaasnevad määruse täitmisega vastustajale ülemäärased raskused, kuna rahalised vahendid õlireostuse likvideerimiseks andis Keskkonnainvesteeringute keskus (edaspidi KIK) ja kui vastustaja ei kasuta raha kehtestatud tähtajaks, siis peab vastustaja raha tagastama, tasuma leppetrahvid ning hiljem KIK ei anna enam raha selle õlireostuse likvideerimiseks; 3) on Riigikohus oma 22.11.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-76-04 leidnud, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Antud juhul kui halduskohus tühistab kaebuse esitaja poolt vaidlustatud otsuse, aga kohtuotsuse jõustumise ajaks õlireostus kolmanda isiku poolt likvideeritakse, siis võib kaebuse esitaja nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. AS X vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ka vastustaja nõus, et hanke objektiks on reostuse likvideerimine, mitte aga ehitustööd, nagu on vastustaja hanketeates märkinud. Seega on vastustaja määruskaebuses toodud põhjendusega sisuliselt nõustunud kaebajaga, et tegemist on reostuse likvideerimisega. Kuivõrd tööde eeldav maksumus oli vähemalt 130 000 eurot, siis tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-ist 15 lg 1 p 1 oli vastustaja kohustatud riigihanke korraldama vastavalt RHS-is sätestatule, mida aga käesoleval juhul ei tehtud. Eeltoodu kinnitab samuti, et kaebus on perspektiivne, mis on oluliseks asjaoluks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel; 2) on tõendamata ja põhjendamata väide, nagu oleks antud juhul tegemist ettenägematu reostusega, mille kohene likvideerimine on möödapääsmatu. Kõnealune õlireostus on tekkinud aastate jooksul prügila ekspluatatsiooni käigus ning vastavas olukorras on prügila olnud aastaid. Sarnaseid reostuseid on olnud ka mujal (näiteks Viru Vanglaga piirneva ala õlireostus likvideerimine) ning vastavad reostused on likvideeritud riigihanke korras kõiki nõutavaid tähtaegu järgides, mitte aga ei eiratud suure väidetava keskkonna ohu tõttu seaduses sätestatud 2 nõudeid. Juhul, kui tegemist oleks äärmiselt kiiret reageerimist vajava reostusega, siis oleks vastustaja ka varasemalt pidanud tegutsema eesmärgiga reostus võimalikult kiiresti likvideerida. Vastustaja taotles reostuse likvideerimiseks raha KIK-ilt, kelle poolt toetuste andmine on soetud pikaajalise menetlusega. Juhul, kui reostuse likvideerimisega ei oleks olnud võimalik viivitada, siis oleks vastav reostus koheselt näiteks linna reservfondi vahendite arvelt likvideeritud, mitte aga taotletud toetust KIK-ilt; 3) otsustati KIK nõukogu 28.02.2007 otsusega vastustajale vaidlusaluse reostuse likvideerimiseks anda toetust. Alles 14.05.2007 saatis vastustaja kaebajale ettepaneku esitada omapoolne hinnapakkumine. Märkimisväärne on asjaolu, et vastustaja ei määranud kaebajale hinnapakkumise esitamiseks tähtaega, mis samuti kinnitab, et reostuse likvideerimisega vastustajal kiire ei olnud. Samuti viivitas vastustaja peale hinnapakkumise esitamist veel ca kaks nädalat, enne kui otsustas, kes on konkursi võitja. Juhul, kui oleks tegemist äärmiselt kiiret reageerimist vajava reostusega, siis ei oleks saanud vastustaja vastavaid viivitusi lubada; 4) on arusaamatu määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu 10.05.2007 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-100-06, kuna nimetatud lahendis käsitleti pakkumismenetluse peatamisega seonduvaid küsimusi. Seevastu antud juhul on peatatud konkursi võitjaks tunnistamise otsus; 5) on tõendamata, et vaidlustatud määruse täitmisega kaasnevad vastustaja jaoks ülemäärased raskused. Tavapäraselt on KIK poolt raha eraldamise üheks tingimuseks, et raha kasutatakse vastavalt õigusaktides sätestatule, s. h läbi nõutavate konkursside ja tingimusel, et teenuseid osutatakse isikute poolt, kellel on nõutavad load ja litsentsid. Seega võib raha tagastamise tingida pigem ilma nõutava riigihanke läbiviimiseta teenuse ostmine isikult, kellel puudub saastatud pinnase käitlemiseks litsents, kui õigusvastaselt leitud teenuse osutaja otsuse kohtulikust vaidlustamisest tingitud otsuse kehtivuse peatamine; 6) on asjakohatu väide, et juhul kui õlireostus on likvideeritud kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal, võib kaebuse rahuldamise korral kaebaja nõuda vastustajalt kahjude hüvitamist. Käesoleval hetkel ei esine vastavalt ülaltoodule asjaolusid, mis tingiksid reostuse kohese likvideerimise vajaduse; 7) on esitatud kaebus perspektiivikas, kuna vastustaja on jätnud riigihanke korraldamata ning seeläbi raskelt eiranud RHS-is sätestatut. Samuti kinnitab kaebuse perspektiivi ka asjaolu, et konkursi võitjaks tunnistatud isikul puudub nõutav litsents saastatud pinnase käitlemiseks, mis on jäätmeseadusest tulenevalt kohustuslikuks nõudeks vastava teenuse osutamisel. Kaebuse perspektiivikus on üheks oluliselt asjaoluks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
11. juuli 2007 määrus muutmata. Halduskohus on õigesti rahuldanud AS X esialgse õiguskaitse taotluse ning ükski määruskaebuse põhjendus ei anna alust asuda teisele seisukohale kui halduskohus.
12. HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi
13. novembri 2004 määrus nr 3-3-1-76-04). Seda seisukohta on Riigikohus täpsustanud
14. detsembri 2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-85-04, märkides, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. 3 Kaebus on esitatud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti 08.06.2007 otsuse, millega tunnistati Narva prügila õlireostuse likvideerimise konkursi võitjaks Y AS, tühistamiseks, ning esialgse õiguskaitse raames on taotletud vaidlustatud otsuse täitmise peatamist.
15. Antud juhul ei ole kaebus ilmselt perspektiivitu ning kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi puhul ei oleks haldusakti tagasitäitmine võimalik. Asjakohatu on määruskaebuses esitatud väide, et kuna AS-il X on talle soodsa kohtulahendi puhul õigus nõuda kahju hüvitamist ja sellega on võimalik kõrvalda vaidlustatud otsuse täitmise tagajärjed, siis ei ole õigustatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kaebus halduskohtule on esitatud haldusakti tühistamiseks, mitte aga kahju hüvitamise nõudes ja seetõttu tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist lähtudes tühistamiskaebusest, mitte aga kahju hüvitamise kaebusest. Seega on halduskohus õigesti kohaldanud esialgset õiguskaitset ja peatanud vaidlustatud otsuse.
16. Määruskaebuses esitatud väite kohaselt riivab esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi, sest õlireostuse likvideerimata jätmine kohtumenetluse kestel kahjustab keskkonda ja selle tulemusena inimeste tervist. Iseenesest on see väide õige, sest iga reostus on ohuks keskkonnale ja läbi selle riivab see ka avalikku huvi, kuid antud juhul asja materjalide kohaselt on Narva prügila õlijääkreostus olemas juba pikemat aega ning millegagi ei ole tõendatud see asjaolu, et vaidlustatud otsuse peatamine toob kaasa suurema kahjuliku tagajärje, kui on juba tekkinud või tekiks ka ilma vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseta. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et avalik huvi oleks tuntavalt suurema kaaluga kui kaebaja huvi. Õige on halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole kolmandate isikute suhtes ülemäärase rangusega ning on vajalik kaebaja õiguste võimaliku pöördumatu kahjustamise vältimiseks.
17. Esialgse õiguskaitse kohaldamise seaduslikkus ei sõltu sellest, millised on KIK poolt Narva linna olmejäätmete prügila õlijääkreostuse likvideerimiseks eraldatud toetuse kasutamise tingimused. Toetuse kasutamine peab toimuma vastavalt õigusaktidele ning juhul, kui Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusamet on käitunud õiguspäraselt, kuid toetuse kasutamine on veninunud seoses kohtuvaidlusega, ei saaks see asjaolu olla aluseks toetuse andmise tühistamisele. Andra Pärsimägi Tiit Lõhmus 4 Viivi Tomson