Obsah (4)

§ 26§ 31§ 92§ 93

3-06-1898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1898 Haldusasi Ü. K.

§ 26lg 1 p 6 ja § 92 lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 29.12.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

1. 31.08.2006 koostas AS Falck Eesti linntranspordi teenindaja Heiki Gregor viivistasu otsuse nr VTO 147481 selle kohta, et sõiduauto Audi (reg nr XXX xxx) parkis 31.08.2006 kell 09:18:39 aadressil Ravi
2. Asjaolude lühikirjeldusena on otsuses märgitud „Puudub parkimiskell“ ja märgistatud kastike nr 1 (parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata). Otsusega määrati selle eest viivistasu summas 480.- krooni /tl 3/.
3. Eelnimetatud sõiduauto Audi omanik Ü. K. esitas 27.09.
4. a Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Falck Eesti 31.08.2006 viivistasu otsuse nr VTO 147481 tühistamiseks /tl 1-2, 30/.
6. septembri 2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 7-8/, 23.10.2006 esitas vastustaja AS Falck Eesti kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 20/. 1 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Ü. K. leiab kaebuses, et 31.08.2006 viivistasu otsus nr VTO 147481 on õigusvastane. Liiklusseaduse (edaspidi - LS) § 502 lg 1 ei näe ette viivistasu otsuse tegemise alusena "parkimiskella puudumist". Viitega LS § 50 lg-le 4 on kaebaja seisukohal, et seadusandja ei nõua tingimata parkimiskella paigutamist nähtavale kohale, vaid parkimisaja algusest võib teatada ka muul kirjalikul viisil. Kaebaja sõitis 31.08.
7. a hommikul Silmakliinikusse, mis asub Ravi tänaval. Ta peatas auto Ravi tn 18 kella 09.15 ajal, asetas armatuurlauale paberist lipiku märkusega "9.15" ja läks Silmakliinikusse. Silmakliiniku informatsioonist teatati talle, et silmaarsti vastuvõtule registreerimise järjekord on pikk ja soovitati sõita Mustamäele Silmarstikeskusesse. Auto juurde jõudis ta tagasi kell 9.27, klaasipuhastaja vahele oli juba asetatud viivistasu otsus. Samas parkimine ei kestnud üle 15 minuti. Kohtuistungil 18.12.2006 esitas Ü. K. järgmised täiendavad motiivid: Kehtiv õiguskord ei näe ette võimalust määrata viivistasu isikule, kellel ei lasu parkimistasu maksmise kohustust. Kaebajale kuuluv sõiduauto oli pargitud osutusmärgi 575a "Parkla" ja lisatahvli 873c "Parkimisaja piirang" mõjupiirkonnas. Ülalmärgitud liiklusmärkidest ei tekkinud tal parkimistasu maksmise kohustust. Liikluseeskirja (edaspidi - LE) alajaotuses "Mõjumärgid" on sätestatud, et mõjumärk näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu alal. Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste nõudeid. Kuna võimaliku mõjumärgi "Tasuline parkimisala" piirkonnas olid paigaldatud osutusmärk 575a ja lisatahvel 873c, siis oli kaebajal kohustus järgida viimaste liiklusmärkide nõudeid, mida ta ka järgis. Vastustaja AS Falck Eesti leiab, et kaevatud viivistasu otsus oli kooskõlas LS § 502 lg 1 p-ga 1, ja palub jätta kaebus rahuldamata. Viitega LS § 50 lg-le 4 märgib vastustaja, et mootorsõiduk Audi xxx XXX oli 31.08.2006 kell 09:18 –viivistasu otsuse koostamise hetkel - pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal Ravi 18 ilma, et parkimise eest oleks tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud kirjalikult või parkimiskella abil. Kohtuistungil 18.12.2006 Ü. K. esitatud täiendavate motiivide kohta märkis vastustaja, et need ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kaebaja osundatud märgid näitavad, kuidas on võimalik tasumisalas parkida (ehk 2 tundi). Tasulise parkimialala alguses on märk 387 ja märgitud kellaaeg, mis ajast mis ajani tuleb parkimise eest tasuda. Ravi tn-l pole märke, mis ütleksid, et seal pole vaja maksta. Mõjumärgi 387 lõpetab märk 397 ja niisugune märk puudus seal. Lubamine teatud ajavahemikul seal parkida on mõeldud eeskätt selleks, et võimaldada juurdepääs raviasutusele. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus, hinnates poolte seisukohti ning esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et Ü. K. kaebus on põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. AS Falck Eesti linntranspordi teenindaja poolt 31.08.2006 koostatud viivistasu otsus nr VTO 147481 on õiguspärane haldusakt, mis ei riku ega saagi sellisena rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kohus motiveerib oma eelmärgitud seisukohta alljärgnevaga, alustades kõigepealt viidetest asjassepuutuvatele õigusnormidele.
9. LS § 501 „Parkimistasu“ sätestab muu hulgas järgmist: kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu (lg 1); kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega 2 tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad (lg 2); parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted (lg 3); mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega (lg 4); parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis (lg 41).
10. LS § 502 reguleerib viivistasuga seonduvat. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik (nagu antud juhtumil on kõnealuse Audi omanik Ü. K., tl 30). LS § 502 lõigetes 3, 4, 7 ja 8 on sätestatud nõuded viivistasu otsusele (ja selle lisadele) ning lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas, viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.
11. Eelviidatud sätete alusel on Tallinna Linnavolikogu võtnud 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (antud juhul kuulub kohaldamisele redaktsioon 01.08.2006 jõustunud muudatustega), mille lisa p 2.1 järgi parkimistasu objektiks on linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Lisa p 3.1 kohaselt parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Lisa p-st 4.1 tuleneb, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vastavalt lisa p-le 4.3 parkimistasu tasumist ja parkimise õigust tõendab kas nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart, elaniku poolaastakaart, parkimise soodusluba, mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal või muu parkimistasu identifitseerimise vahend. Lisa p-s 5 on sätestatud tasuline parkimisala ning p-s 6 vastavad maksumäärad (sh kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal 3 kr iga kuni 15 minutit parkimist). Muu hulgas on nimetatud määruse lisas reguleeritud ka viivistasu määr (480 krooni ööpäevas; p 9.6). Lisa p-st 10.1 tuleneb, et linna tasulisel parkimisalal korraldab parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel nimetatud ülesannete teostamise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsus ongi andnud Tallinnas parkimistasu tasumise kontrolli, sh viivistasu määramise lepingu alusel üle vastava riigihanke edukale pakkujale AS-le Falck Eesti. Parkimiskontrolöri pädevust ei ole Ü. K. vaidlustanud. 3
12. Käeoleval juhul ei ole vaieldav, et Ü. K. parkis talle kuuluvat sõiduautot Audi (reg nr XXX xxx) neljapäeval, 31.08.2006 kell 09:18 viivistasu otsuses näidatud aadressil Ravi
13. Ka ei ole vaieldav asjaolu, et kaebaja ei olnud tasunud parkimise eest. Kahtlust ei ole selles, et Ravi 18 asub kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal – see nähtub nii Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p-s 5.1 toodud parkimisala kirjeldusest kui ka veebilehel http://www.parkimine.ee avaldatud vastavast kaardist. Samalt veebilehelt, sisestades otsingusõnaks Tallinnas Ravi tn, saab vastuseks järgmise täpsustava info: parkimistsoon: Kesklinn, 12 krooni tund, 1500 krooni kuukaart, parkimine tasuline: E-R 7-19, L 8-15, pühapäeval ja riiklikel pühadel tasuta. Ü. K. seletusest nähtuvalt on ta kauaaegne Tallinna elanik ja igapäevaselt ka auto kasutaja. Seega pidi või vähemalt peaks ta olema kursis tasulise parkimise korralduse, sh tasulise parkimisalaga pealinnas. Kaebaja sõnul sõitis ta Silmakliinikusse mööda Tartu mnt-d, kus pööras vasakule Liivalaia tn-le. Seega sisenes ta valveta tasulisele parkimisalale Tartu mnt-l, kus parkimisala algus on vastavalt ka tähistatud, ja pidi järelikult lisaks veel sellestki liiklusmärgist aru saama, et nimetatud ala piires tuleb parkimise eest tasuda. Kaebaja on joonistanud ja esitanud kohtule liiklusmärkide paiknemise skeemi selles piirkonnas, kus ta vaidlusalusel ajal oma sõiduki parkis /tl 29/. Skeemilt nähtuvalt puudub Ravi tn-l osutusmärk 578b, mis tähistab tasulise parkimise lõppu, st Ravi tn-l parkimisel ei ole tehtud erandit tasulise parkimise alast. Lisateadetetahvlid täpsustavad või piiravad liiklusmärkide mõju. Seega näitab skeemil märgitud lisateadetetahvel 873c, et, vaatamata parkimistasu maksmisele, tohib selles piirkonnas (parklas) parkida vaid näidatud ajavahemikul kuni 2 tundi. Õige on vastustaja esindaja seisukoht, et nimetatud ajapiirang on kehtestatud piirkonnas asuvaid raviasutusi külastavate isikute kaitseks – et neil oleks võimalik leida vaba parkimiskoht raviasutuse/arsti külastuse ajaks. Oluline on siinjuures märkida, et LE kohaselt lisateadetetahvli 873c korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Ü. K. parkimisaja algust parkimiskellaga ei tähistanud, mistõttu viivistasu otsuses tehtud märkus „Puudub parkimiskell“ on täiesti asjakohane ja põhjendatud. Samas ei ole viivistasu otsuse tegemise aluseks mitte "parkimiskella puudumine", vaid parkimistasu maksmata jätmine.
14. Mis puutub kaebaja väitesse, et ta oli parkimisaja alguse "9.15" tähistanud paberilipikul /tl 4/, mille paigaldas sõiduki armatuurlauale, siis esiteks kohus juba viitas asjaolule, et tulenevalt liiklusmärgist oli parkimiskella kasutamine antud juhul kohustuslik. Teiseks aga puuduvad tõendid, et Ü. K. niisuguse lipiku üldse sõidukisse nähtavale kohale jättis. Väidetava kellaajalipiku võis kaebaja kirjutada valmis tegelikult alles ka kohtukaebuse esitamise ajaks, kuna sõidukist tehtud fotodelt /tl 22-24/ mingi paberilehe olemasolu ei nähtu. Oleks raske leida ka loogilist põhjendust sellele, miks pidanuks parkimiskontrolörid sõidukit mitmest kandist pildistama ja viivistasu otsuse koostamisega end vaevama, kui kaebaja sõiduki parkimisega oleks kõik korras olnud ja kui nende otsuste hulgast ei sõltu parkimiskontrolöride töötasu. Riigikohtu üldkogu on
15. detsembri 2001 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-27-01 avaldanud parkimistasu iseloomu ja kehtestamise eesmärgi kohta järgmisi seisukohti: Parkimiskohtade loomine nõuab liikluskorraldusrajatiste püstitamist, parkimiskohtade märgistamist, hooldust ja teenindamist, mis põhjustab kulutusi. Seetõttu on mõistlik ja õiglane, et sõiduki kasutaja kannab parkimiskoha haldamiskulu ja maksab mõõdukat tasu selle eest, et ei pea pikka aega vaba parkimiskohta otsima. Sõidukiomanik või -kasutaja saab parkimistasu makstes vastu avaliku teenuse - võimaluse leida tiheda liiklusega piirkonnas osa avalikust teest sõiduki ajutiseks hoidmiseks. Parkimistasu saab õiguslikus tähenduses mõista kui teenustasu. See on tasu, mida võetakse linna poolt osutatava teenuse kasutamise eest, tasu avaliku asja kasutamise eest. Sellise tasu kesklinnas kehtestamise eesmärgiks on liikluskoormuse 4 vähendamine, parkimisteenuse pakkumine nendele isikutele, kellel on vaja autoga kesklinnas sõita ja seal parkida ning laekunud tasu suunamine linnaeelarvesse, mille tuluosa kasutatakse liikluskorralduse parandamiseks. Parkimistasu kehtestamine soodustab piiratud ressursi optimaalset kasutamist. Arvestades ülalviidatud Riigikohtu üldkogu lahendis märgitut, on selge, et isik peab maksma parkimistasu võimaluse eest parkida oma sõidukit avalikul tasulisel parkimisalal. Kui ta seda ei tee, tuleb tal maksta viivistasu, mis peab korvama üheltpoolt nii parkimistasu maksmata jätmise kui ka teisalt kutsuma õigusakte eiranud parkijat korrale. Seega tuleb asuda seisukohale, et neil asjaoludel oli AS Falck Eesti linntranspordi teenindaja Heiki Gregori poolt viivistasu otsuse koostamine õigustatud, kuna parkimistasu maksmise kontrollimisel ei nähtunud ei tasu maksmine kontrollitud sõiduki osas ega parkimise algusaja teatavakstegemine. 7.

§ 92

lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad kõigi menetlusosaliste kohtukulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 5