) § 69 lg 1 sätestab et, täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et ta käitus oma eluosakonnas teiste kinnipeetavate suhtes agressiivselt ja üleolevalt, seades ohtu sellega kaaskinnipeetavate turvalisuse seitsmendas eluosakonnas. Kinnipeetav on püüdnud oma eluosakonnas ennast maksma panna n.ö autoriteedina, mis on väljendunud tema hoiakus, seitsmenda eluosakonna kaaskinnipeetavaid on ta ähvardanud ja neilt välja pressinud ka raha. Kaebaja selline käitumine on tõendatud julgeolekuosakonna poolt kogutud kaaskinnipeetavate seletustega. Julgeolekuosakonna õiendi kohaselt oli kaebaja seotud seitsmendas eluosakonnas narkootiliste ainete ja keelatud esemete levitamisega. Kinnipeetava väide, et tal ei ole kokkupuutumist narkootiliste ainetega ja keelatud esemetega, ei vasta tõele, seda tõestab 14.09.06.a. meditsiiniosakonnas teostatud narko-test, mis oli positiivne ning mille alusel algatati Murru Vangla poolt KarS § 331 tunnustel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 06922200132 selles, et 14.09.06.a. kell 15.15 Murru Vangla kinnipeetav V. T. viidi meditsiiniosakonda, kus tal tuvastati narkojoove. Kaaskinnipeetavate seletuskirjade kohaselt varustas kaebaja teisi kinnipeetavaid mobiiltelefonide ja narkootikumidega. Murru Vangla on seisukohal, et kaebaja suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud kaaskinnipeetavate turvalisuse tagamiseks on õiguspärased, kuna kaebaja on kaaskinnipeetavaid ähvardanud, raha välja pressinud ja füüsilise vägivallaga ähvardanud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise viis ja aeg on Murru Vangla direktori ja julgeolekuosakonna poolt läbiviidud kaalutlusõiguse küsimus, mis vastab Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 esitatud põhimõtetele. HMS § 4 lõige 2 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
lõige 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
lõige 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vastutab vangla direktor. Kinnipeetava kinnisesse kambrisse paigutamise kohaldamise suhtes peab Murru Vangla vajalikuks rõhutada seda, et see on vajalik eelkõige kinnipeetava käitumise parandamiseks. Kinnipeetaval on võimalus mõelda üle oma tegevuste ja käitumiste suhtes. Samas on kinnipeetaval ka kinnises kambris olemas kõik vajalikud tingimused. Lubatud on televiisori kasutamine, igapäevased jalutuskäigud, mis toimuvad kambrite kaupa, taksofoni kasutamine, kirjade edastamine ja vajadusel arstiabi. Julgeolekuosakond ja Murru Vangla direktor on kaebaja suhtes kohaldanud täiendavaid julgeolekumeetmeid, sest kinnipidamisasutustes kuuluvad kinnipeetavad vangla kontrolli alla ning vangla vastutus laieneb teiste kinnipeetavate julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks vanglas. Meetmeid kohaldati kinnipeetava suhtes teiste kaaskinnipeetavate avalduste ja ütluste alusel, kuid kirjutatud avaldusi ei ole julgeolekuosakond nõus avaldama, kuna sellega võib neile isikutele kaasneda kaebaja kättemaks ning tekkida ohtlik olukord vangla siserahule. Julgeolekuosakonna spetsialist A. Ambros lisas täiendava õiendi 19.04.07.a. kohtule kaebaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise suhtes, milles julgeolekuosakond on kaalunud kaebaja üleviimist julgeoleku kaalutlustel Tallinna Vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamiseks teise vanglasse toob kaasa eelnevalt rea toimingute teostamise, mis võtavad palju aega, seetõttu ei saanud seda meedet koheselt kohaldada.
lõige 1 kohaselt kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava 3 elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.
Murru Vangla eesmärk ei ole kinnipeetava hoidmine kinnises kambris, vaid eesmärgiks on saavutada sisejulgeolek ja samas kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. Vangla peab olema kindel, et kinnipeetav parandab ennast ja käitub edaspidi õiguskuulekalt järgides õiguskorda. Julgeolekuosakond kaalus võimalust kaebaja üleviimiseks teise eluosakonda, samas võtab ka see toiming aega, mistõttu ei saanud koheselt ümberpaigutust kohaldada. Kohtuistungil vastustaja esindajad selgitasid, et arvates 21.05.07.a. suudeti teostada mitmete isikute ümberpaigutused ja kuna osa kaebajaga vaenus olnud kinnipeetavaid ka vabanes, siis oli võimalik jätta kaebaja samasse vanglasse, kuid viia ta üle kolmandasse eluosakonda. Kaebaja väitele, et pole arusaadav, kuidas nüüd on tagatud siserahu ja ohutus, selgitab vastustaja järgmist. Vanglas on nüüd tagatud kaebaja eraldihoidmine nendest isikutest, kellega oli tekkinud konfliktsituatsioon, kuna eluosakonnad liiguvad saatja juuresolekul ning eluosakonnad jäävad eraldatuks. Eluosakonnad on piiritletud varb-aedadega ja kuna kaebaja tõi näite, et sauna liikumisel võib tekkida kokkupuude seitsmenda eluosakonnaga, siis ei vasta see tõele. Ka saunas käiakse saatjaga ning piiristatud alasid mööda, seejuures erinevatel aegadel. Konflikti sattunud on nüüd eraldatud ja eraldihoidmise printsiip toimib. Fikseeritud on intsident, mille käigus leiti kaebaja toas tema magamiskohas nuga, ta oli ähvardanud sellega teisi isikuid ja et ta jäi karistamata, ei tähenda, et sellest tulenevat ohtu ei arvestata. Väide, et ettekanded olid kirjutatud kinnipeetavate poolt kättemaksuks nn koostöö eest, ei vasta tõele, kuivõrd niisugused andmed ei ole teistele kinnipeetavatele kättesaadavad. Kolmekuune periood oli vajalik aeg koostööks teiste vanglatega, et otsustada, kas kaebaja tuleks viia üle teise vanglasse ja kuidas kujunevad seosed kinnipeetavate vahel, kuhu ta paigutada. Tunnistaja A. Ambros ütlused. Ta töötab vanglas julgeolekuspetsialistina arvates 22.11.06.a. Kaebajaga olid tekkinud probleemid 2006.a. novembrikuus, mil tal õnnestus kinnipeetavatele, kellel oli luba kasutada vangla kauplust, peale panna ebaseaduslikke koormisi. Enne tema tööletulekut oli kogunud andmeid N. H., kellel olid olemas ka kinnipeetavate kirjalikud avaldused ja ettekanded. Kaebaja suutis end maksma panna kinnipeetavate seas negatiivse autoriteedina ja üleolek tekitas teistes kartust ning kaitsetuse tunnet, selle tõttu ei ole oluline, kas kaebaja end ise peab autoriteediks või mitte. Narkootikumide levitamise asjas ei ole kriminaalmenetlus lõppenud ning kaebaja ei saa väita, et narko-testi tulemused on ümber lükatud. Ta ähvardas teisi kinnipeetavaid ja esmast haldusakti julgeoleku meetmete kohaldamises ei ole kaevatud, selle aluseks on olemas kirjalikud ettekanded. Veebruaris 2007.a. kontrollis ta isiklikult seitsmenda eluosakonna kinnipeetavate olukorda ning arvamusi ja sai selgeks, et puudub võimalus kaebaja tagasiviimiseks sinna osakonda. Kinnipeetavad kinnitasid konflikti olemasolu kaebajaga, kirjalikke avaldusi seekord ei soovinud esitada, kuid ta veendus, et konflikt on tõsine ning ohu eiramine oleks julgeolekukaalutlustel ebaõige. Kaebaja väide, et ta ei ole ähvardanud pussnoaga kedagi, ei vasta tõele, tema magamiskohast võeti peale intsidenti ära pussnuga, millega ta oli eelnevalt ähvardanud ja see juhtum toimus vahetult enne esimese käskkirja andmist. Konflikt oli 24.11.06.a. ja pärast kaebaja eemaleviimist leidis noa ülesse töötaja P.K.. Ähvardus oli tõsine ja 4 kinnipeetava juuresolekul ähvardas kaebaja nn „läbi torgata“ kahte inimest. Vestluses kaebajaga ei avaldanud ta, et tal endal puuduks soov tagasi minna seitsmendasse eluosakonda, kuid see ei tähenda, et konfliktolukord puuduks. Algselt tuli plaanida kaebaja ümberpaigutamist teise vanglasse ja see on pikk protsess ning see oli 4 plaanitud lõpule viia esimese käskkirja täitmise ajaks, kuid aja kestel tekkis võimalus teha ümberpaigutused sama vangla piires. Üldse tegeletakse ca 60 isiku täiendavate julgeolekuküsimustega korraga ning see on keeruline menetlus, mil kaalutakse läbi, kes ja kuidas tuleks ümber paigutada, mistõttu julgeolekumeetmete rakendamine kahe käskkirja perioodil ei ole pikk aeg vaid proportsioonis tegeliku olukorraga ning vajadustega. Kaebajat ei ole distsiplinaarkorras karistatud, kuid on piisavalt kontrollitud, et ta tegeleb keelatud tegevustega ja julgeolek siseinfo alusel planeerib meetmed, mis on vajalikud teiste isikute ja kinnipeetava enda kaitseks. Vaidlust ei ole, et kaebaja on mingitel perioodidel andnud andmeid vanglatöötajatele, kuid kui kinnipeetavatel oleks see kindlalt teada, siis ei hakataks kaebajale saatma kirju, vaid tavaliselt tegutsetakse kinnipeetavate poolt siis palju jõhkramalt. Informatsiooni, et teised kinnipeetavad teda peavad koostöö tegijaks, ei ole. Kuid konflikt on olemas selle tõttu, et ta on pikka aega teiste suhtes teostanud väljapressimisi ja see on toonud kaasa konflikti, seda ei unustata. Tunnistaja kinnitab, et ta tegi ära suure töö, küsitles kinnipeetavaid ja see, et kaebajat ei informeerita tulemustest või mingis osas ei küsitleta, ei tähenda, et julgeolekutöötaja ei täida oma ülesandeid ning ei avalda põhjendatud arvamust. Vangla töös tuleb julgeolekuosakonna kogutud andmeid ja ettepanekuid arvestada, vastupidiselt sisejulgeolek ei toimiks. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, tunnistaja ütlused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Murru Vangla direktori käskkiri nr 53-i tugineb väitele, et Julgeolekuosakonna spetsialist A. Ambros ettekande kohaselt kinnipeetav V. T. käitub kaaskinnipeetavate suhtes agressiivselt ja üleolevalt, samuti on ta seotud seitsmendas eluosakonnas keelatud esemete ning narkootiliste ainete levitamise ja vahendamisega, teistelt kinnipeetavatelt raha väljapressimisega. Kuna V. T. tarbis narkootilisi aineid ja oli 14.09.06.a. narkojoobes, siis otsustati tema suhtes tarvitusele võtta täiendavad julgeolekuabinõud ning ta paigutati lukustatud kambrisse. Paigutamise tähtajaks määrati 3 kuud, seega pidi kaebaja lukustatud kambrist vabanema 2007.a. veebruaris. 19.02.07.a. vormistati uus käskkiri ning 19.02.07.a. käskkirjaga nr 23– i ei peetud võimalikuks kaebaja suhtes julgeolekuabinõude lõpetamist ning küsimus vaadati uuesti üle. 14.02.07.a. esitas spetsialist A. Ambros ettekande, milles märgiti ära, millistel asjaoludel kohaldati V. T. suhtes julgeolekuabinõusid ja miks abinõusid tuleb jätkata. 2) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tuleb pidada vangla direktori diskretsiooniotsustuseks ja eesmärgiks on tagada vangla turvalisus ning kaitsta kinnipeetava enda elu ja tervist. Nende abinõude kohaldamine on põhjendatud vaid
lg 1 loetletud juhtudel: 1) kui kinnipeetav süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid; 2) olukorras, kus kinnipeetav tahtlikult kahjustab oma tervist; 3) olukorras, kus kinnipeetav on suitsiidi-või põgenemiskalduvustega; 4) kui kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule; 4) raske rikkumise ärahoidmiseks. 3) Kui esmalt kohaldati kaebaja suhtes julgeolekumeetmeid põhjusel, et tema tegevus ohustas vangla julgeolekut ja kaebaja seda ei vaidlustanud, siis tuleb lugeda abinõude kohaldamine õiguspäraseks. Kaebaja kohta kogutud kirjalikke ettekandeid selle perioodi kohta kohus ei pea vajalikuks uurida, kuna kaebaja seda käskkirja ei vaidlustanud. 5 Uuesti kohaldati abinõusid põhjusel, et ära hoida kaebaja konflikt teiste kinnipeetavatega, seega põhjusel, et kaebaja varasem tegevus oli ohtlik teistele ning et kinnipeetavad esitasid kaebusi tema suhtes. Kaebaja enda pikaajaline tegevus oli põhjustanud kaaskinnipeetavatega konflikti ehkki kaebaja seda ise ei tunnista. Kohus leiab, et A. Ambros on pädev isik koguma sisejulgeoleku kohta andmeid ning käesolevaks ajaks on ta piisavalt pikka aega tegelenud kaebajaga seotud küsimustega ning kohus arvestab tema ütlustega. Kui kahe poole vahel on võimalused konfliktile, siis see loob ohu vangla sisejulgeolekule. Selle tõttu on A. Ambros ka täiendavalt selgitanud, et suhted kaaskinnipeetavate ja V. T. vahel võivad viia füüsiliste arveteõiendusteni. Asjaolu, et kaebajat ei ole distsiplinaarkorras karistatud ei tähenda, et kaebaja suhtes puudusid alused kohaldada täiendavalt julgeolekumeetmeid. Distsiplinaarkorras karistamine ei kõrvaldaks kaebajast tulenevat ohtu ning ei korrastaks kaaskinnipeetavatega tekkinud suhteid. Käskkirja nr 23-i väljaandmise ajaks oli selgunud, et V. T. suhtes tekkis põhjendatud kahtlus, et ta tarvitab narkootikume, ta on vägivaldne kaaskinnipeetavate suhtes ning tegeles ka narkootiliste ainete vahendamisega, levitamisega. Seega oli tema suhtes alust arvata, et ta on ohtlik endale ja teistele, ta mõjutab oma käitumisega negatiivselt teisi kinnipeetavaid, seejuures oli tema suhtes signaale, et ta pressib välja raha. Kuna kaebajal tuvastati narkojoove, siis leiti, et ta ohustab ka enda tervist. Need asjaolud on tuvastatud novembris 2006.a. ehk vahetult enne uue käskkirja vormistamist. Kriminaalmenetlus ei ole lõpule viidud, kuid see ei anna alust väita, et kaebajast tulenev oht narkootikumide vallas on juba välistatud. Asjaolud, mille tõttu kohaldati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, olid mõjuvad. Kaebaja väide, et ta ei olnud narkojoobes, ei ole asjakohane, kuna ta ei vaidlustanud eelmist käskkirja. Kohus usaldab A. Ambrose kogutud infot ja kujunenud seisukohta, et kahtlemata selline äsjane käitumine mõjutas tema suhteid kaaskinnipeetavatega ning selle mõju ei kao kiirelt, kaebaja ei saa loota lühikesele ja kiirele usalduse tagasivõitmisele. Kuna kinnipeetavad on esitanud kaebusi ja kuigi kaebaja väidab, et ta teab seda ning väidab omakorda vastu, et tema peale esitati tegelikult valekaebusi, on järelikult administratsioonil piisav alus arvata, et kinnipeetavate suhted ei ole head ning need niipea ka ei laabu. Kuna kaebaja oleks saanud neid nn valekaebusi kontrollida vaidlustades eelmise käskkirja, kuid ta seda ei teinud, siis järeldab kohus, et kaebaja pidas käskkirjas toodud põhjusi siiski õigustatuteks, vastupidiselt ei oleks ta leppinud abinõude rakendamisega. Kaebajal ei tekkinud ka kahtlusi, et teised kinnipeetavad on esitanud kaebusi või pretensioone, kuid ta peab neid pahatahtlikeks põhjusel, et need võidi kirjutada tema nn informaatori tegevuse tõttu kättemaksuks. Seega oli kaebajale teada juba eelmise haldusakti väljaandmise ajaks, et sellised ettekanded võivad olemas olla. Kuigi narkojoovet on asunud kaebaja eitama, ei saa kohus teha tagantjärgi olematuks fakti, et joobe kontroll toimus ning joove ka tuvastati. Kaebajal ei ole tõendeid, et ta pole olnud narkojoobes märgitud ajal. Kui kaebaja leidis, et mitmed andmed ja väited teda solvasid ja olid alusetud, tulnuks vaidlustada eelmine haldusakt, kuid kaebaja seda ei teinud. Eeldades, et kaebaja on eraldatud lukustatud kambris, ei peaks ta enam saama ohustada ennast ja julgeolekut vahetult narkootikumide tarvitamisega, kuid samas tuleb möönda, et see teadmine ei kõrvalda ohtu, mis tuleneb konfliktidest kaaskinnipeetavatega. Isegi kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kaebaja suhtes on tekkinud vimm teistel isikutel seotult nn valekaebustega kaebaja poolt esiletoodud põhjustel, so väidetavast koosööst juhtkonnaga, nähtub sellest väitest, et kaebaja tunnetab, et vimm on olemas. Kui kaebaja väidab, et temale saadeti kiri, milles teda nimetatakse „kitseks“ ehk informaatoriks, siis saab sellest järeldada, et sõltumata kaebaja tegevusest tuleb tal arvestada, et konflikt on olemas. Kui on konflikt, siis tuleb seda eeldada ohuna vangla sisejulgeolekule. Kohus saab järeldada, et kaebaja püüab leida ise seletusi, miks suhted on halvad, kuid leiab ekslikult, et seda olukorda ei ole põhjustanud tema vahetu käitumine, so narkojoove, narkootikumide levitamine, väljapressimised, vägivaldsus, ähvardamine noaga. Kaebaja oli paigutatud eraldi kinnisesse 6 kambrisse ja arvates 21.05.07.a. paigutati ta eluosakonda, mis on määratud suuremahulise töö tulemusena. Kinnipeetava ümberpaigutamisel tuleb uurida erinevate kinnipeetavate omavahelist sobivust, kuritegude iseloomu ning teiste vanglate võimalusi. Antud juhul osutus võimalikuks kaebaja jätmine samasse vanglasse. Kohus nõustub vastustaja selgitustega ega korda neid, et eraldihoidmise printsiip leebemate vahenditega tagati ja selle tõttu ei pea kaebajat hoidma enam eraldi lukustatud kambris. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegelikult ei hoita teda eemal endise eluosakonna, so seitsmenda eluosakonna kaaskinnipeetavatest. Vastustaja selgitustega on ümber lükatud väide, et sauna minnes ta puutub kokku endise eluosakonna kinnipeetavatega. Kui kaebaja vahemaa tõttu silmab kaaskinnipeetavaid endisest eluosakonnast, ei tähenda see, et sellest tekib oht. Liikumine on siiski eraldatud tsoonides, erinevatel kellaaegadel, saatjate juuresolekul. Kaebaja eitab narkojoovet ja sellest tulenevat ohtu, ta ei tunnista jõustunud käskkirjas märgitud kriitikat, mis viitab selgelt, et ta ei ole aru saanud, et ta käitus ohtlikult ja selles olukorras ei ole ka usaldust teistel tema käitumise paranemise suhtes ning suhete paranemise võimalustes. Ilma otsustava sekkumiseta ei olnud kaebaja võimeline käitumist parandama, samas ei kadunud oht halvaks kujunenud suhetes. Kui kaaskinnipeetavatel puudus jätkuvalt soov taluda ülekohut, st vangistuse kandmist samadel tingimustel, so neid ohustavatel tingimustel, ning neil olid A. Ambrose ütlustel jätkuvalt õiguspärased nõudmised, siis ei saa kaebaja väita, et puudus alus eeldada ohtu. Kokkuvõttes nõustub kohus seisukohaga, et vangla tagas Vangistusseaduses märgitud eesmärkide järgimise võimalused. Kuna kaebaja eraldamine 3 kuuks teistest kaaskinnipeetavatest ei olnud tulemuslik ja ümberpaigutamine Murru Vanglast teise vanglasse lõpeks ei rakendunud, ei tähenda see, et asjas ei toimitud kaalutletult. Ümberpaigutamise protsess on objektiivsetel põhjustel pikemaajaline menetlus ja A. Ambrose selgitused on kohtule piisavalt usaldusväärsed. Vangla on seetõttu eelkõige otsustanud, et ta viiakse esmalt teise eluosakonda. Ka see toiming ei olnud koheselt läbiviidav, kuna enne seda tuleb teha ümberpaigutusi teiste kinnipeetavate osas ning uurida kinnipeetavate sidemeid jms asjaolusid. Antud olukorras, mil A. Ambrosel on andmeid, et kinnipeetavad ei lepi enam kaebaja käitumisega ning samas nad vajavad jätkuvalt kaitset V. T. tegevuse eest, sh ei olnud välistatud, et kaebaja võis olla ise kättemaksuhimuline, siis oli julgeolekumeetme kasutamine vajalik ja proportsionaalne vastavalt väljaselgitatud ja tegelikult kujunenud olukorrale, ehkki kaebaja pidi selle tõttu teatud tegevustest eemale jääma. Samas olid temale säilitatud kinnipidamise iseloomust tulenevalt vajalikud olmetingimused ning päevakava järgimine. Seega ei ole antud juhul alust järeldada, et kaebaja suhtes ei oleks tohtinud meedet kasutada ning ei saa nõustuda kaebajaga, et eraldi lukustatud kambris viibimine oleks olukorrale mittevastav või kaebajat liigselt koormav meede. Nagu vastustaja on märkinud, on kinnipeetaval kambris olemas vajalikud tingimused, et jätkata karistuse kandmist, järgida Vangistusseaduse eesmärke, võtta seisukoht oma käitumise ja saabunud tagajärgede suhtes. Kaebajale on garanteeritud õigus vaadata TV-d, talle on ette nähtud igapäevased jalutuskäigud, taksofoni kasutamine, kirjade edastamine, arstiabi. Kaebaja ei osanud ka ise esile tuua, et tal puuduksid ühed või teised võimalused nende õiguste realiseerimiseks. Kaebajal puudus võimalus jätkuvalt suhelda endise eluosakonna kaaskinnipeetavatega, kuid kui see baseerus nende suhtes üleoleva käitumisega ning see tegevus oli piiratud, siis sellise tegevuse piiramine ei ole õigusvastane tegevus. Kohus leiab, et valitud meede on proportsionaalne. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab kohtukulud. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 80 krooni. Vastustaja kohtukulu nõuet asja arutamisel ei esitanud. 7 Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja kantud riigilõiv 80 krooni. Karin Kalmiste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.