KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.07.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-933 Haldusasi R. R.´i kaebus Murru Vangla direktori 16.04.07.a. otsuse tühistamiseks ja Murru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebaja on 07.05.07.a. esitanud kaebuse Murru Vangla direktori 16.04.07.a. otsuse, millega keelduti kaebajale lubamast raadiot, kuna kaebaja käitumine on eluosakonnas viimasel ajal halvenenud, tühistamiseks ja Murru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kohus võttis oma 17.05.07.a. määrusega kaebuse menetlusse. KAEBAJA SEISUKOHAD R. R. palub tühistada Murru Vangla direktori 16.04.07.a. otsuse ja teha Murru Vanglale ettekirjutus kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja selgitab, et ta on soetanud Tallinna Vangla poest raadio „Roadstar,“ mida ta on kasutanud nõuetekohaselt. Novembri lõpus paigutati kaebaja ümber Murru Vanglasse, kuhu ta 1 võttis kaasa oma isiklikud asjad, sh ka nimetatud raadio. Murru Vanglas oli tal taotluse alusel luba elektriseadme (raadio) kasutamiseks. Raadiot kasutas kaebaja 3-II eluosakonnas. 26.02.07.a. seoses intsidendiga eluosakonnas oli ta sunnitud 3-II eluosakonnast ära minema seoses ohuga kaebaja julgeolekule. Isiklikud asjad, sh raadio, jäid aga esialgu sinna eluosakonda, kuna kaebaja paigutati julgeoleku kaalutlustel
- eluosakonda ja seejärel 1-I eluosakonda. Ajavahemikul 26.02.07.a. kuni 28.03.07.a. toodi
- eluosakonda kaebajale tema isiklikud asjad, mille seast puudus kasutusel olnud raadio. Kui kaebaja elas juba 1-I eluosakonnas, siis ta palus ametnik T. Einastel uurida, kuhu jäi tema raadio ja seejärel ta avaldas soovi saada raadio tagasi kuulamiseks. T. Einaste teatas, et raadio kasutamiseks on vaja kirjutada uus taotlus, kuid samas ei osanud ametnik vastata, kas kehtiv direktori luba on tühistatud või mitte. Kuna tema sooviks oli saada raadio kasutamiseks kambris, siis ta ei hakanud „norima“ ja kirjutas 03.04.07.a. uue taotluse raadio saamiseks. Vangla direktor vaatas taotluse läbi ja tegi keelduva otsuse. Põhjuseks on märgitud kaebaja väidetav käitumise halvenemine eluosakonnas ja seda viimasel ajal. Ta saabus teise eluosakonda 28.03.07.a. ja taotluse esitas 03.04.07.a., see on väike ajavahemik ning sellel ajavahemikul ei ole ta toime pannud mingeid rikkumisi, seega puudub põhjus nimetada kaebaja käitumine halvenenuks. Vastavalt Vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-le 69 lg 1 p 2 täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisega ning kaebaja ei ole isik, kes süstemaatiliselt rikuks seadust või Vangla Sisekorraeeskirju (edaspidi VSKE). Vastavalt VangS §-le 31 lg 1 vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid ja seeläbi täiendatakse enda teadmisi ühiskonnas toimuvatest muudatustest. Lähtudes VangS-se kommentaaridest peetakse kaebaja arvates väga tähtsaks kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis peab vältima kinnipeetava sidemete katkemise välisilma ja ühiskonnaga. Selle suhtlemise all mõeldakse ka massiteabe edastamist, mis toimub raadio kaudu ja mida VangS § 23 lg 2 tulenevalt peaks soodustama, mitte takistama. Kuna vangla ei ole varustatud enda raadiosõlmega, mis edastaks informatsiooni ja uudiseid, siis puudub direktoril õigus otsusega, mis on vastukäiva sisuga ja ei vasta tegelikkusele, keelata raadio kasutamine. Eeltoodust tulenevalt palub tühistada Murru Vangla direktori 16.04.07.a. otsus ja teha Murru Vanglale ettekirjutus taotlus uuesti läbi vaadata kohtuotsuse motiividel. Võimalikud kohtukulud palub jätta vangla enda kanda. 11.06.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses lisab kaebaja, et Murru Vangla väide, et ta peab tasuma elektri eest, ei ole seaduslik, kuna vangla ei näita ära missugusest seadusest tulenevalt peab kaebaja seda tegema. Murru Vangla tegevus oli ebaseaduslik. Kaebaja palub kohustada Murru Vanglat märkima, millisel alusel võetakse kinnipeetavatelt isikuarvelt raha elektriseadmete kasutamise eest. Murru Vangla toob oma vastuses välja näite kaebaja karistusest (käskkiri nr 284-dm), mis ei puutu aga antud asjasse. Käskkirja nr 284-dm ei saa lugeda kehtivaks, kuna kaebajal oli õigus see vaidlustada, mida ta ka tegi ning nimetatud käskkirja suhtes toimub halduskohtumenetlus asjas nr 3-07-
- Seega ei olnud ega ole kehtivat distsiplinaarkaristust. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 2 Vastustaja Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. VangS § 31 lg 1 kohaselt vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Sama seaduse § 31 lg 2 kohaselt vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Sama seaduse § 31 lg 3 kohaselt lg 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud kannab kinnipeetav. Murru Vangla direktori 22.04.04.a. käskkirjaga nr 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord). Kodukorra punkti 87 järgi kinnipeetav võib vangla direktori loal hoida enda juures ja kasutada isiklikke elektriseadmeid: personaalarvuti, monoliitse korpusega printer, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, veekeetja, elektripardel. Elektriseadmetel peab olema pass, kasutamise juhend ning kaupluse tšekk. Kodukorra punkti 88 järgi elektriseadme kasutamise luba antakse kinnipeetavale ainult talle isiklikult kuuluvale töökorras seadmele juhul, kui kinnipeetaval on isikuarvel raha elektrikulude tasumiseks ja kui kambris on olemas seadme kasutamise tehnilised tingimused. Ühes toas või kambris võib olla ainult üks samast liigist elektriseade. Kinnipeetav võib hoida enda juures vastavalt temale lubatud elektriseadme liigile mõistlikus koguses andmekandjaid (kuni 5 tükki). Sama korra punkti 89 järgi isikliku elektriseadme kasutamise loa saamiseks esitab kinnipeetav taotluse. Taotluse vormi kinnitab vangla direktor käskkirjaga. Sama korra punkti 90 järgi elektriseadmete ja nende omanike kohta peetakse arvestust. Enne elektriseadmete kasutusloa andmist kontrollitakse seade ja paigaldatakse sellele turvakleebis. Kodukorra punkti 91 järgi elektriseadmeid kasutav kinnipeetav peab tasuma tähtajaliselt seadme kasutamisega seotud elektrienergia eest vastavalt seadme võimsusele. Ta ei tohi häirida teiste kinnipeetavate rahu ja vangla igapäevast töökorraldust ega rikkuda turvakleebist. Kodukorra punkti 93 järgi elektri seadme kasutamise summad peetakse kinni kinnipeetava isikuarvelt. Kodukorra punktist 94 tulenevalt, kui elektriseadme kasutamise käigus tuvastatakse sellele paigutatud turvakleebise rikkumine, seadme kasutamine muul eesmärgil, kui see on ette nähtud või kui kinnipeetaval ei ole raha seadmega seotud kulude katmiseks, eemaldatakse seade käibelt ja paigutatakse lattu kuni otsuse tegemiseni. Sama korra punkti 95 järgi kui seadet ei ole võimalik kasutada oluliste tehniliste rikete tõttu, siis seade hävitatakse. Kui kinnipeetavale ei anta enam seadme kasutamise luba, siis paigutatakse elektriseade finants- ja majandusosakonna lattu. Kinnipeetaval on võimalus taotleda elektriseadme üle andmist sugulastele või tuttavatele. Selleks esitab kinnipeetav avalduse. Väide, et Murru Vangla direktor keeldus alusetult temale raadiot lubamast, ei vasta tõele. Kaebaja kandes karistust
- eluosakonnas, keeldus elamast 26.02.07.a. 3-2 eluosakonnas, ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna oma eluosakonda, mille alusel 3 algatati distsiplinaarmenetlus. Vangla sisekorraeeskiri ei anna kinnipeetavale õigust endale valida tuba või kambrit. Valvur Mihhail Naumov koostas samal päeval ettekande number
- Distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus vestles R. R.iga 06.03.07.a. julgeolekuosakonna spetsialist, mille käigus kinnipeetav ei suutnud põhjendada oma eluosakonnast keeldumise põhjust ja spetsialist tegi ettepaneku kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Murru Vangla direktori käskkirjaga 13.03.07.a. nr 284-dm kohaldati karistusena ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Kaebaja seletuskirja kohaselt keeldus ta eluosakonnast, sest oli kaaskinnipeetavatele võlgu. Millisel moel kaebaja oli need võlad tekitanud, selle kohta aga keeldus kaebaja selgituste andmisest. Vanglas võlgade tekitamine tõi kaasa julgeolekuprobleemid. Kaebaja paigutati 26.02.07.a.
- eluosakonda, isiklikud asjad viidi järele, kuna ta ise neid kohe kaasa ei võtnud, kuigi tal oli inspektor-kontaktisiku Heikki Hipponen`i sõnade kohaselt see võimalus olemas. Inspektor–kontaktisik Heikki Hipponen avastas
- eluosakonnas kaebaja raadio võtmisel, et raadio ,,Roadstar“ turvakleebis on rikutud, mistõttu koostas 02.03.07.a. protokolli raadio äravõtmise kohta. Kodukorra punkti 94 järgi kui elektriseadme kasutamise käigus tuvastatakse sellele paigutatud turvakleebise rikkumine, seadme kasutamine muul eesmärgil, kui see on ette nähtud, või kui kinnipeetaval ei ole raha seadmega seotud kulude katmiseks, eemaldatakse seade käibelt ja paigutatakse lattu kuni otsuse tegemiseni. Sama korra punkti 95 järgi kui seadet ei ole võimalik kasutada oluliste tehniliste rikete tõttu, siis seade hävitatakse. Kui kinnipeetavale ei anta enam seadme kasutamise luba, siis paigutatakse elektriseade finants- ja majandusosakonna lattu. Selleks esitab kinnipeetav avalduse. Kuna raadio turvakleebis oli rikutud, paigutati 02.03.07.a. kaebaja raadio ,,Roadstar“ lattu, kuni otsuse tegemiseni. Vastav kirje on kantud ka kaebaja isiklike asjade kaardile. Kinnipeetaval on võimalus taotleda elektriseadme üleandmist sugulastele või tuttavatele R. R. esitas taotluse raadio kuulamiseks 03.04.07.a. Menetluse käigus selgitati, et kaebajal oli sel hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus ja raamatupidaja märke kohaselt puudus ka kinnipeetava isiklikul arvel raha, et tasuda elektri tarbimise eest. Kinnipeetaval ei ole ka käesoleval ajal isiklikul arvel raha (väljatrükk 23.05.07.a.). Vastavalt menetluse käigus väljaselgitatud asjaoludele keeldus direktor 16.04.07.a. kaebajale raadiot lubamast, kuna ilmnesid käitumisega seotud probleemid. Kuna raadio äravõtmise protokoll oli koostatud juba 02.03.07.a., siis ei viidatud sellele taotluse 03.04.07.a. lahendamisel ja vastav otsus raadio saatuses tehakse. Keeldumine tugines asjaolule, et kaebaja käitumine ei olnud hea. Vastustaja leiab, et tema otsus on põhistatud ja kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud toimikusse esitatud tõendeid, menetlusosaliste seisukohti ja vaidlusalust Murru vangla direktori otsust, millega keelduti rahuldamast R. R.`i taotlust erandkorras raadio „Roadstar“ kasutusse lubamise kohta, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 4
- Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja kasutada olnud raadio on temale kuuluva isikliku asjana olnud kaebaja kambris ja ta kasutas seda kuni lahkumiseni teise eluosakonda. Kaebaja väidab, et 26.02.07.a. toimunud intsidendi tõttu oli ta sunnitud lahkuma 3-II eluosakonnast, kuna oli tekkinud oht tema elule ja tervisele. Kuna ta paigutati julgeoleku kaalutlustel 9.eluosakonda ja seejärel 1-1 eluosakonda, siis toodi temale seni kasutada olnud asjad, kuid nende hulgast puudus raadio. Ametniku kaudu uuris kaebaja, mis sai raadiost ning asi päädis soovitusega kirjutada taotlus raadio lubamiseks kaebaja kambrisse. 03.04.07.a. kirjutas ta taotluse, millest nähtub, et soovib raadiot kuulamiseks kambris. Vastustaja selgituste kohaselt keeldus kaebaja ise elamast 3-2 eluosakonnas 26.02.07.a. ja selle kohta algatati distsiplinaarmenetlus, kuna kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamiskohas elutingimusi ning ta ei oleks tohtinud eirata korraldusi minna kambrisse. 06.03.07.a. viidi kaebajaga läbi vestlus ja püüti selgitada välja põhjused, miks ta keeldub temale eraldatud kambrist, kuid vestlusel R. R. teatas üksnes, et tekkisid võlad, kuid jättis selgitamata, missugustel tingimustel oli võimalik tekitada võlgu kinnipidamise tingimustes. R. R.it karistati 13.03.07.a. käskkirjaga nr 284-d lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Seega nähtub, et 26.02.07.a. on kaebaja paigutatud ka vastustajalt saadud andmete kohaselt 9.eluosakonda ning liikumisel toodi tema asjad järgi, va raadio. Kohus märgib, et ei vasta tõele kaebaja seisukoht, et tema käitumises osas ei tohiks olla pretensioone. Eelnevast nähtub, et R. R. keeldus täitmast korraldusi ning teda on karistatud distsiplinaarkorras. Täiendavas vastuses kohtule kaebaja märkis, et ta on vaidlustanud distsiplinaarkaristuse Tallinna Halduskohutus ja kohus kontrollis seda väidet ning tuvastas, et kaebuse esitaja on esitanud kohtukaebuse haldusasjas nr 3-07-
- Taotlust raadio kasutamiseks kambris lahendas direktor 16.04.07.a. seisuga. Distsiplinaarkaristus oli vormistatud 13.03.07.a. ja selleks ajaks oli läbi viidud vestlus 06.03.07.a. julgeolekuspetsialistiga. Selle vestluse käigus selgus, et kaebaja suutis avaldamata põhjustel tekitada kinnipidamise tingimustes võlad. Kaebaja andis seletuskirja, et tal on probleemid seotult võlgadega ja selle tõttu vajab kaitset. Seega ei saa kaebaja väita, et ta käitumine oli laitmatu ning et ta ei ole teadlik, missugusel põhjusel heidetakse temale ette käitumise halvenemist. Võlad vangla tingimustes ei ole korraliku käitumise juurde kuuluv nähe. Kuigi kaebaja on esitanud kaebuse distsiplinaarkaristuse käskkirjale, ei muuda see asjaolu, et kaebajal olid tekkinud võlad ehk tal on käitumisest tekkinud probleem. Isegi kui karistuskäskkiri tühistada, ei muutu olematuks võlgade tekkimise probleem, mille kohta kaebaja lähemaid selgitusi ei anna. Samuti on kaebaja teadlik, et on vormistatud protokoll raadio äravõtmise kohta, kuna selle turvakleebis oli rikutud. Kaebaja ei ole väitnud, et sellist probleemi ei tekkinud. 02.03.07.a. koostati protokoll, milles toodi välja raadio turvakleebise rikkumine. Turvakleebis, mis on rikutud, ei võimalda kasutada raadiot ja raadio kasutamiseks tekkis takistus juba enne, kui kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja ei ole vaidlustanud raadio äravõtmist ja selle protokolli 02.03.07.a., mida kinnitab vastava nõude puudumine kohtukaebuses ning kaebaja ei ole esitanud andmeid, et ta on selle kohtulikult vaidlustanud. Asjaolu, et kaebaja ise piiritleb oma käitumisele hinnangut andes üksnes lühikese ajavahemikuga, so 28.03.07.a. kuni 03.04.07.a., moonutab tegelikkust. Kui taotlus oli registreeritud 05.04.07.a., siis selleks ajaks pidi R. R.ile olema teada distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine korralduste mittetäitmise eest, turvakleebise rikkumine ning ka probleem võlgadega. Distsiplinaarmenetluse protokoll oli koostatud 08.03.07.a. ja kaebaja on selle allkirjastanud (tlk 38); kaebaja on kirjutanud ka seletuskirja, milles märgib 5 muuhulgas, et ta on teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest 26.02.07.a. 08.03.07.a. fikseerib sellel ametnik fakti, et R. R. keeldus avaldamast, kuidas tal tekkisid võlad. Karistamise käskkiri on kaebajale allkirja vastu kätte toimetatud 16.03.07.a. (tlk 45). Käskkirjast nähtub, et kaebaja keeldust täitmast ametniku seaduslikku korraldust, mis vangla tingimustes on lubamatu käitumine. Samas käskkirjas märgitakse, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mistõttu rangemat karistust ei määratud. Seletuskirjas märgib kaebaja ära, et tal on tekkinud probleemid, kuna tekkisid võlad, kuid ei näita ära põhjusi, miks tal tekkisid võlad, mis tõi kaasa väidetava ohu tema julgeolekule. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla põhjendatult loeb lubamatuks käitumiseks võlgade tekitamise, millega kaasneb omakorda oht isiku või vangla sisejulgeolekule ning kaebaja põhjuseta alahindab seda ohtu, mis kaasneb võlgade tekitamisega. Kirjalikult on kaebaja ühtlasi möönnud probleemide olemasolu. Kuna kaebaja on keeldunud selgitamast, kuidas tekkisid võlad, samas ta ei süüdista nende tekkimises ka teisi isikuid, siis saab järeldada, et kaebaja käitumine ei ole olnud hea, see halvenes, kuna kehtivaid distsiplinaarkaristusi kaebajal ei olnud ning probleemid avaldusid enne taotluse lahendamist. Seega ei saa kaebaja väita, et tema käitumine oli vahetult enne taotluse esitamist laitmatu ja ta ei tea, mille tõttu märgiti ära, et käitumine on muutunud halvemaks. Silmas ei ole peetud mitte karistuse määramist, vaid faktilist olustikku, mis kinnitab, et kaebajal olid tekkinud probleemid tema enda tegevusest. Kui kaebaja käitumine paraneb, siis vaadatakse küsimus uuesti läbi. Vastustaja märkis seetõttu, et on võimalik esitada uuesti taotlus kolme kuu pärast, mis sisuliselt tähendab võimalust saada soodustus, kui selle aja kestel kaebaja käitumine on paranenud.
- Kaebaja leiab õigesti, et tema suhtes ei kasutatud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Kohus nõustub ka seisukohaga, et vanglas peetakse oluliseks, et kinnipeetavad jälgivad välismaailma sündmusi ning et soodustatakse võimaluste piires nende sidet ülejäänud ühiskonnaga, kuid kohus ei nõustu kaebajaga selles, et direktoril puudub õigus keelata isikliku raadio kasutamine kambris. Isikliku raadio kasutamine kambris ei ole ainus viis, kuidas säilitada sidet välismaailmaga. R. R.ile ei ole keelatud ajakirjanduse lugemine jms viisid olla kursis välisuudistega. Kui VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning § 31 lg 2 kohaselt vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio või muu vaba aja veetmise vahend, siis ei tähenda see automaatset õigust raadio lubamiseks kambrisse. Juba märgitud sätte ja taotluse pealdisest nähtub, et luba antakse eraldi taotluse alusel, mis tähendab, et direktor võib teha erandeid ja selleks kontrollib ta taotleja vastavust tingimustele, mil kinnipeetavale saab sellise loa anda. Kaebusele esitatud vastulausest nähtub, et R. R. ise ei võtnud asju kaasa, kuid need viidi temale ametniku poolt järele. Inspektor - kontaktisik Heikki Hipponen pani kokku kaebajale kuuluvad asjad ning selle käigus avastas, et kasutada olnud raadio turvakleebis oli rikutud. Seega oli kaebajalt raadio äravõtmise põhjus turvakleebise puudumine, mistõttu koostati ka protokoll, kuid kaebaja vaikis märgitud faktist sootuks, mistõttu kohus pidi esitama kaebajale täpsustava küsimuse. Seega peab kaebaja olema teadlik, et raadio võeti temalt ära märgitud põhjusel ning et raadio anti protokolli kannetest nähtuvalt ära lattu, kuna raadio oli kantud R. R.i varakaardile ning selle omanikuks loeb vastustaja R. R.it (tlk 48). R. R. ei ole vaidlustanud raadio äravõtmist märgitud põhjusel ja ainetu on väita, et kaebaja ei tea, miks raadio ära võeti ja paigutati lattu.
- Murru vangla direktori 22.04.04.a. käskkirjaga nr 42 on kinnitatud Murru Vangla kodukord. Kodukorra p 87 järgi võib kinnipeetaval direktori loal olla enda juures kambris elektriseadmeid, sh raadio. Kodukorra p 88 järgi elektriseadme kasutamise luba antakse 6 töökorras olevale seadmele juhul, kui isikuarvel on raha elektrikulude tasumiseks ja kui kambris on olemas seadme kasutamise tehnilised tingimused. Sama korra p 89 tulenevalt esitab kinnipeetav elektriseadme kasutamiseks loa saamiseks taotluse ja korra p 90 kohaselt peetakse seadmete ja omanike kohta arvestust. Enne seadme kasutusloa andmist kontrollitakse seade ja sellele paigaldatakse turvakleebis. Kodukorra p 91 kohustab kinnipeetavat tasuma tähtajaliselt seadme kasutamisega seotud elektrienergia eest vastavalt seadme võimsusele, samas ei tohi seadme kasutamisega häirida teiste kinnipeetavate rahu ja vangla igapäevast töökorraldust ega rikkuda turvakleebist. Märgitud summad peetakse p 93 alusel kinni kinnipeetava isikuarvelt. Kuna kaebaja taotlust ei jäetud rahuldamata rahaliste vahendite puudumisest ja sellist märkust keeldumise alusena ei tehtud, siis ei pea kohus ega vastustaja vastama kaebaja küsimustele käesoleva kaebuse raames, millised on seotud elektriseadme kasutamisega ja mille kohta on vastustaja andnud ülevaate vastulauses. Kaebaja saab lugeda elektriseadme kasutamise korda Murru Vangla Kodukorrast ning elektriseadme taotluse pöördelt. Nähtuvalt 11.06.07.a. saabunud kaebaja vastuse lisast ongi ta esitanud vanglale avalduse, milles palub selgitust isikuarvel tekkinud elektrivõla kohta. Seega saab kaebaja vastuse Murru vanglalt avaldusele vastamise teel ja kui kaebaja vastusega ei nõustu, siis tuleb tal esitada kohtule kohtukaebus ning vormistada see vastavalt HKMS nõuetele, tasuda riigilõiv ja täita muud kaebuse esitamise nõuded. Vastustaja on veel selgitanud, et kui tuvastatakse turvakleebise rikkumine, siis Kodukorra p 94 alusel eemaldatakse seade kasutuselt, samamoodi talitatakse, kui kinnipeetaval ei ole raha seadme kasutamise eest tasumiseks. Seega oli antud juhul olemas põhjus raadio paigutamiseks lattu ning see ei ole hävitatud. Kaebaja saab anda vanglale avalduse, kuidas talitada lattu paigutatud asjaga. Kaebaja on märgitud asjaolud jätnud kohtule selgitamata ja kaebuse tausta asjaoludena on need nüüd välja selgitatud, mistõttu on alusetud väited, et vangla arusaamatutel või vastuolulistel põhjustel ei võimalda raadio kasutamist või jättis tema taotluse alusetult rahuldamata. Kohus saab esitatud materjali põhjal järeldada, et kaebaja taotluse lahendamiseks olid kogutud andmed ning direktori kaalutlused on rajatud õigetele andmetele.
- Halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas kaalutlusotsuse tegemisel esines menetlus- ja vormivigu, mis võivad mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega ning kas otsus tugineb seaduslikule alusele ning et otsustamisel ei ole väljutud diskretsiooni piiridest või ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kaebaja käitumine oli halvenenud ja kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus leiab, et vastustaja ei ole teinud vigu, mis võisid mõjutada asja lahendamist, mistõttu kohus ei saa teha ka ettekirjutust vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
- HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab menetluskulud. Vastustaja menetluskulu nõuet ei esitanud. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest HKMS § 91 lg 1 alusel, mistõttu jäävad menetluskulud riigi kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 7