) § 145 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja on nõustunud hageja väidetega müügilepingu sõlmimise ja arvete esitamise kohta, kuid leiab, et hageja pole tõendanud kaupade üleandmist OÜ-le Grünestar. 8. novembril 2006 on hageja sõlminud OÜ-ga Grünestar, keda esindas T.H. (käesolevas asjas kostja), võlgnevuse tunnistamise kokkuleppe (tl 12), mille p 1 kohaselt OÜ G. tunnistab, et võlgneb võlausaldajale [AS-ile X ] seisuga 08.11.2006 kütuse, teenuste ja muude kaupade eest vastavalt 3 järgmistele arvetele /- - -/ 117 731,66 krooni.1 Sisuliselt on OÜ G. siin tunnistanud, et ta on arvetes nimetatud kaubad kätte saanud. Kuigi nimetatud võlatunnistus ei ole kostjale otseselt siduv, on tegemist siiski tõendiga, mis toetab hageja väidet, et OÜ G. on vaidlusalused kaubad kätte saanud. Kohus leiab, et võlatunnistuse ja hageja poolt OÜ-le G. esitatud arvetega, mille alusel viimane on võlgnevuse osaliselt ka tasunud, on tõendatud, et AS X on OÜ-le G. arvetel toodud väärtuses kaupu ja teenuseid müünud.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Hageja põhinõue on 113 474,11 krooni, lisaks 31. oktoobriks 2006 sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 257,55 krooni, kokku moodustab hageja nõue seega 117 731,66 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist 0,3 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole nõude suurusele vastu vaielnud. Kohus rahuldab AS X hagi T.H. vastu 117 731,66 krooni ja lisanduvate viiviste nõudes. Hageja ja kostja on käenduslepingus kokku leppinud käendaja vastutuse maksimumsummaks 200 000 krooni. Et rahuldatud nõude suurus on 117 731,66 krooni, ei tohi lisanduvad viivised ületada summat 200 000 – 117 731,66 = 82 268,34 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 1 Kohtu rõhuasetus. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.