) § 195 lg 3 näeb ette, et kestvuslepingu võib üles öelda. Kuigi antud maaklerilepingu puhul ei ole tegemist kestvuslepinguga, on ka seda
Kostja on hagejale teinud ülesütlemise avalduse ning hageja on seda aktsepteerinud, lõpetades tegevuse. Lepingu üleütlemise üldised tagajärjed sätestab
Nimetatud sätetest tulenevalt jäävad lepingust enne ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused kehtima, pooled vabanevad lepinguliste põhikohustuste edasisest täitmisest. Käsunduslepingu ülesütlemise tagajärjed sätestab
lg 1, mille kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Maaklerilepingu järgi tasu maksmise kohustuse sätestab erinormina
.
lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist. Poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu p 1 kohaselt oli maakleri kohustuseks vahendada kostjale müügilepingu sõlmimist xxx või osutada temaga müügilepingu sõlmimise võimalusele ning kinnistu müügihinnaks on 1 285 000 krooni. Lepingu p 6.2 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui käsundiandja ütleb lepingu üles, kuid kostja sõlmib lepingu hageja osundatud ostjaga. Kuna kostja sõlmis pärast maaklerilepingu lõppemist kinnisasja müügilepingu hageja poolt osundatud xxx, on hagejal õigus tulenevalt
§-st 644 lg 1, 3 ning lepingu p 6.2 õigus saada kostjalt maakleritasu. Lepingu sõlmiti maakleri osutamise tulemusena. Kohus leiab, et maakleritasu väljamõistmine on kooskõlas ka
§-ga 629 lg 1, kuna leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Asjaolu, et kinnistu müüdi maaklerilepingus ette nähtud hinnast väiksema hinnaga, ei mõjuta kostja kohustust tasuda maakleritasu. Lepingu p 6.2 ei sea maakleritasu maksmise sõltuvusse lõpliku asjaõiguslepingu hinnast, vaid ainuüksi asjaolust, kes oli kinnistu ostjaks. Õige on kostja väide, et maaklerileping ei näinud ette kinnisasja müügist teatud protsendi tasumist, vaid tasu kindla summana. Maaklerilepingu p 1 kohaselt on maakleritasu suuruseks 38 700 kr.
lg 2 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kuna käsundiandja ütles lepingu üles ning ei soovinud, et maakler jätkaks müügitegevust, jäi kostjal maaklerilepingus näidatud kinnistu hind saamata kostjast endast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja poolt kinnistu hinna vähendamine ei saa mõjutada maakleri õigust saada lepingus kokku lepitud tasu. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on palunud kostjal välja mõista ka viivis alates 28.11.2005 kuni 12.05.2006 0,025 % päevas, kokku 1586.70 krooni.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Viivise määraks loetakse
01.07.2005 kuni 31.12.2005 oli
Kostjal tekkis hagejale tasu maksmise kohustus lepingu p 3.4 kohaselt 25.11.2005 ning intressi maksmise kohustus 3 päeva möödumisel, s.t alates 28.11.2005. Hageja esitas arve küll alles 09.03.2006, kuid kostja pidi maksekohustuse tekkimisest aru saama juba xxx asjaõiguslepingut sõlmides. Hagejal õigus nõuda kostjalt intressi ümardatult 0.025% päevas 164 päeva eest, kokku 1586.70 krooni. 3 Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 38 700 kr ja viivised 1586.70 krooni, kokku 40 286.70 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.