← Eesti

3-07-30/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-30 Otsuse kuupäev 25.01.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X Xi avaldus pensioniõigusliku staaži arvestamiseks vajaliku avalik-õigusliku fakti tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 23.01.2007 Istungil osalenud isikud Avaldaja X X; Kaasatud isiku Tartu Pensioniameti esindaja Y Y Resolutsioon Edasikaebamise kord

  1. Rahuldada avaldus;
  2. Lugeda tuvastatuks, et X X (isikukood ) töötas aprillist 1948.a kuni 31.08.1950.a, detsembris 1950.a, 01.01.1955.a kuni 30.06.1955.a ja 01.02.1956.a kuni detsember 1957.a kingsepana Pala Tööstuskombinaadis (Pala Tarbijate Kooperatiivi Tööstusettevõttes). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK X X esitas 04.01.2007 Tartu Halduskohtule avalduse pensioniõigusliku staaži arvestamiseks vajaliku avalik-õigusliku fakti tuvastamiseks. Avaldaja oma avalduses palub halduskohtul tuvastada tema töötamine kingsepana Pala TK Tööstuskombinaadis järgmistel ajavahemikel: 1) aprill 1948.a kuni
  3. august 1950.a; 2) detsember 1950.a; 3)
  4. jaanuar 1955.a kuni
  5. juuni 1955.a; 4)
  6. veebruar 1956.a kuni detsember 1957.a. 23.01.2007 kohtuistungil avaldaja täpsustas perioodi, mida ta palub tuvastada järgmiselt: 1) aprill 1948.a kuni oktoober 1951.a; 1 2) 01.01.1955.a kuni 31.12.1957.a. Nende perioodide eest puuduvad avaldajal dokumendid või nad on G Xi, G Bi või G Ci nimel. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Avaldaja märgib, et ta saab vanaduspensioni alates 15.01.
  7. Vanaduspensioni määramisel avaldajale ei arvestatud tema pensioniõigusliku staaži hulka periooditi töötamist kingsepana Pala TK Tööstuskombinaadis ajavahemikul 1948 aprill kuni 1957, va Nõukogude armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibitud aeg 25.10.1951 - 04.11.1954, mis on arvestatud tema pensioniõigusliku staaži hulka. Avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka ei ole arvestatud töötamist alates 1948 aprillist kuni oktoobrini 1951.a ja ajavahemikku 01.01.1955.a kuni 31.12.1957.a. Kingsepana töötamisel oli avaldaja ülesandeks kohalike elanike tellimisel uute jalanõude valmistamine nahast ja kasutatud katkiste saabaste, susside, kingade parandamine ning kummikute paikamine. Jõgeva Majandusühistu 31.10.2006 tõendist nr 49 tulenevalt maksti G B T p töötasu 1948 septembri- ja oktoobrikuu eest.
  8. aastal maksti G B T p töötasu aprilli ja detsembri eest.
  9. aastal on G C T p makstud töötasu jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, juuli ja augusti eest. Samal ajal maksti G C T p töötasu septembri, oktoobri ja novembri eest. Tõendi kohaselt on Pala TK tööliste ja teenistujate palgakonto kaartidest nähtuvalt G Ele makstud töötasu 1951 jaanuarist kuni septembrini. Samast tõendist selgub, et Pala TK juhatuse koosoleku otsusega rahuldati alates 20.06.1955 G E T p avaldus tema tööle võtmiseks kingsepa töökotta. 1955 juulist kuni detsembrini on G E T p makstud töötasu. Nimetatud tõendi alusel arvestas pensioniamet avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka järgmised perioodid: 1) 01.09-30.11.1950; 2)01.01-30.09.1951, 3)01.07.1955-31.01.
  10. Teisi tõendis nimetatud perioode ei arvestanud pensioniamet avaldaja staaži hulka põhjendusel, et tema eesnimeks on töötasulehtedel märgitud X asemel G. Ka avaldaja eesti NSV Tarbijate Kooperatiivide Töötajate Ametiühing liikmepiletil nr 004915 on tema eesnimeks märgitud G, mistõttu ei saa nimetatud dokumendist nähtuvat staaži avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestada. Vastavalt liikmepiletile on avaldaja ametiühingu liikmemaksu maksnud ajavahemikul 01.01.1949 - 30.04.1951 ning enne ametiühingusse astumist oli tal tööstaaži 1 aasta. Lisaks ei ole pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud töötamist kingsepana alates 1948 aastast, kuna nimetatud perioodi kohta puuduvad avaldajal töötamist tõendavad dokumendid. Avaldaja, X T poeg X, tunnistab, et tema vanemad kutsusid teda alates varasest lapseeast „G". Ka Pala koolis kutsuti teda Gks ja kirjutati välja koolitunnistused samale nimele. Hiljem töötades Pala TK Tööstuskombinaadis kingsepana isa T juures olid ka avaldaja palgalehed kirjutatud G Xi (B, C) nimele. Avaldaja läks tööle kingsepana kui oli alaealine, passi tal ei olnud ja tööle vormistati ta maal nii, nagu teda kutsuti. Enne Nõukogude Armeesse minekut, so 25.10.1951 sai avadaja passi, milles oli sünnitunnistuse järgi tema nimi X T poeg X. 2 Kingsepana töötas avaldaja Pala TK Tööstuskombinaadis 1948 aprillist kuni 1957 detsembrini, välja arvatud Nõukogude Armees oldud ajavahemik 25.10.1951 -04.11.
  11. Tööle asus ta uuesti 1955 aasta alguses. Perioodil aprill 1948 kuni detsember 1957 oli erinevaid seiku ja segadusi avaldaja nime kirjutamisega, mistõttu on osa tööaastaid tema tööstaažist pensioni arvestamisel välja jäänud. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja halduskohtul tuvastada tema töötamine kingsepana Pala TK Tööstuskombinaadis järgmistel ajavahemikel: 1) aprill 1948.a kuni oktoober 1951.a; 2) 01.01.1955.a kuni 31.12.1957.a. Seda kinnitab avaldaja tunnistaja O O ütlustega ja toimikus olevate materjalidega. Kui kohus tuvastab töötamise ülalnimetatud perioodidel, siis suureneb avaldaja pension 200 krooni võrra. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT Kaasatud isik Tartu Pensioniamet esitas 18.01.2007 kirjaliku seisukoha, mis on järgmine: RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise kord reguleerib pensioniõigusliku staaži tõendamist. Tõendamise korra § 1 lõike 2 kohaselt tehakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel. Vastavalt tõendamise korra § 2 lõikele 1 on peamiseks pensioniõiguslikku staaži tõendavaks dokumendiks tööraamat. Samas tulenevalt tõendamise korra § 2 lõigetest 2-7 võib isik tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral tõendada oma pensioniõiguslikku staaži ka muude dokumentidega, näiteks tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping, palgaraamat või ametiühingu liikmepilet. Siinjuures on oluline, et dokumendis oleksid andmed isiku töötamise aja kohta. X Xile vanaduspensioni määramisel 1992 aastal ei arvestatud tema pensioniõigusliku staaži hulka töötamist kingsepana Pala TK-s ajavahemikul 1948 aprill kuni 30.09.1951 ning alates 05.11.1954 kuni detsember
  12. Nimetatud perioodide pensioniõigusliku staaži hulka mitte arvestamise põhjustas eelnevas lõigus nimetatud dokumentide puudumine. X X pöördus 2006 aastal uuesti pensioniametisse esitades Jõgeva Majandusühistu 31.10.2006 tõendi nr
  13. Eelnimetatud dokumendist nähtub, et B T poeg Gle maksti töötasu 1948 septembri-ja oktoobrikuu eest. 1950 aastal maksti B T poeg Gle töötasu aprilli ja detsembri eest. 1950 aastal on C T poeg Gle makstud töötasu jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, juuli ja augusti eest. Samal aastal maksti C T poeg Xle töötasu septembri, oktoobri ja novembri eest. Tõendi kohaselt on Pala TK tööliste ja teenistujate palgakonto kaartidest nähtuvalt C Xle makstud töötasu 1951 jaanuarist kuni septembrini. Samast tõendist selgub, et Pala TK juhatuse koosoleku otsusega rahuldati alates 20.06.1955 C T poeg X avaldus tema tööle võtmiseks kingsepa töökotta. 1955 juulist kuni detsembrini on B T poeg Xile makstud töötasu. Jõgeva Majandusühistu tõendi alusel arvestas pensioniamet avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemikud 01.09 - 30.11.1950, 01.01 - 30.09.1951, 01.07.1955 -31.01.
  14. Teiste 3 samas tõendis nimetatud perioodide arvestamiseks X Xi pensioniõigusliku staaži hulka puudus pensioniametil võimalus, kuna isiku eesnimi on töötasulehtedel G mitte X. Avaldaja esitas pensioniametile Xi nimele väljastatud Kooperatiivide Töötajate Ametiühingu liikmepileti nr
  15. Eesti NSV Tarbijate Kooskõlas tõendamise korra § 2 lõikega 5 võib ametiühingu liikmepilet olla pensioniõigusliku staaži tõendamise dokumendiks aja kohta, mille osas on olemas sissekanded töötasult või stipendiumilt liikmemaksu maksmise kohta. Vastavalt liikmepiletile maksis G X ametiühingu liikmemaksu ajavahemikul 01.01.1949 - 30.04.
  16. Seoses asjaoluga, et ka ametiühingu liikmepiletil on eesnimeks märgitud G, ei saanud pensioniamet nimetatud dokumendist nähtuvat staaži avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestada. Lisaks eelnevale ei ole X Xi pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud töötamist kingsepana ajavahemikel aprill 1948 - 31.12.1948, detsember 1950, 01.01.1955 -30.06.
  17. ja 01.02.1956 - detsember 1957, kuna nimetatud perioodide kohta puuduvad avaldajal töötamist tõendavad dokumendid. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Vastavalt Riigikohtu erikogu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-104-03 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 kuulub pensioniõigusliku staaži tuvastamine halduskohtu pädevusse. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Eeltoodust tulenevalt on võimalik käesoleval juhul X Xi töötamist kingsepana Pala TK-s ja tema nimetamist Gks ja perekonnanime nimetamist „X“iks ja „C“iks tunnistajate ütluste alusel tõendada. X Xi avalduse rahuldamise korral saab pensioniamet kooskõlas tõendamise korra § 25 lõigetega 2 ja 4 avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestada ligikaudu 4 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Eelnimetatud sätete kohaselt loetakse juhul, kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud ainult pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu aasta ja kuu, märkimata kuupäeva, selle perioodi alguse või lõpu kuupäevaks vastava kuu
  18. kuupäev. Olukorras, kus pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud ainult töötasu saamise kuud, märkimata tööperioodi pikkust arvestatakse staaži olenevalt sellest, kas andmed töötasu kohta on olemas üksteisele järgnenud kuudel või ainult üksikute kuude kohta. Esimesel juhul, st kui on märgitud töötasu andmed üksteisele järgnenud kuudel, arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemik selle perioodi esimese kuu
  19. kuupäevast kuni perioodi viimase kuu
  20. kuupäevani Teisel juhul, st kui dokumenti on märgitud töötasu andmed vaid üksikute kuude kohta, arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka iga kuu eest 15 päeva. 4 Kohtuistungil esitas kaasatud isik kohtule kirjaliku täpsustuse, mille kohaselt eelnevates kirjalikes seisukohtades on ekslikud andmed ja vajalikud on järgmised täpsustused: X X pöördus
  21. aastal pensioniametisse esitades Jõgeva Majandusühistu 31.10.2006.a tõendi nr
  22. Eelnimetatud dokumendist nähtub, et B T poeg Gle maksti töötasu 1948.a septembri-ja oktoobrikuu eest.
  23. aastal maksti B T poeg Gle töötasu aprilli ja detsembri eest.
  24. aastal on C T poeg Gile makstud töötasu jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, juuli ja augusti eest. Samal aastal maksti C T poeg Xle töötasu septembri, oktoobri ja novembri eest. Tõendi kohaselt on Pala Tööstuskoondise tööliste ja teenistujate palgakonto kaartidest nähtuvalt B Xle makstud töötasu 1951.a jaanuarist kuni septembrini. Samast tõendist selgub, et Pala TK juhatuse koosoleku otsusega rahuldati alates 20.06.
  25. a C T poeg X avaldus tema tööle võtmiseks kingsepa töökotta. 1955.a juulist kuni detsembrini on B T poeg Xle makstud töötasu. Pensioniamet selgitas 18.01.2007.a kirjalikes seisukohtades ekslikult, et Jõgeva Majandusühistu 31.10.2006.a tõendi nr 49 alusel arvestas pensioniamet avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemikud 01.09 – 30.11.1950.a, 01.01 – 30.09.1951.a, 01.01.1955.a – 31.01.1956.a. Eelnimetatud perioodid on X Xi pensioniõigusliku staaži hulka tegelikult arvestatud juba alates 29.10.1999.a, mil avaldaja esitas pensioniametile Jõgeva Majandusühistu 25.10.1999.a tõendid nr 172 ja
  26. Eeltoodust tulenevalt ei ole Jõgeva Majandusühistu 31.10.2006.a tõendi nr 49 alusel X Xi pensioniõiguslikku staaži suurendatud, kuna dokumendis olevad ja tõendamist mittevajavad tööperioodid on avaldaja staaži hulka eelnevalt arvestatud. Ajavahemikke aprill 1948.a – 31.08.1950.a, detsember 1950.a, 01.01.1955.a – 30.06.1955.a ja 01.02.1956.a – detsember 1957.a puuduvad endiselt töötamist tõendavad dokumendid või on dokumendid väljastatud G Xi nimele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lg 3 alusel tõendatakse pensioniõiguslikku staaži Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määrusega nr 6 vastu võetud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 2 lõikele 1 tuleb tööstaaži tõendamiseks esitada üldjuhul tööraamat. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tööstaaži tööraamatu puudumisel tõendada ka muu dokumendiga, nt tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping jmt, milles on andmed töötamise aja kohta. Kui eelnimetatud dokumendid puuduvad, saab staaži tõendada palgaraamatu või ametiühingu liikmepiletiga. Kooskõlas pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §-ga 28 on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. 5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Seega käesolevas asjas avaldaja ütlusi tema töötamise kohta saab tõendada ka tunnistaja ütlusega. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldus on tõendamist leidnud tunnistaja O O (t.l 41) ütlustega selle kohta, et ta avaldajat tunneb lapsest saadik, alates
  27. a , nad elasid ühes külas. Avaldaja töötas kingseppade artellis Palal kingsepana, kui oli alaealine; ta läks tööle 16-aastaselt. Ta külastas seda artelli
  28. a ja avaldaja seal juba töötas ja võis seal ka varem töötada. Vahepeal ta käis armees. Peale armeed ta jätkas tööd sealsamas kingseppade artellis. See läks Pala Kooperatiivi alt Kallaste alla. Kuni kevadeni 1956.a ta oli Pala Kooperatiivi all. Viimati ta nägi teda seal töötamas
  29. aastal. Ta on X X, aga kogu aeg kutsuti teda G`iks. Juba koolis hakati teda kutsuma Gks. Ta teab, et ta oli X, kuna tunnistaja isa töötas vallas käskjalana:
  30. aastast kuni
  31. aastani ta töötas artellis kingsepana ja vahepeal oli ta armees. Tunnistaja O. O ütluste usaldusväärsust kinnitavad toimikus olevad dokumendid: Jõgeva majandusühistu 31.10.2006.a tõend nr 49, kus on nimetatud, et Pala TK Tööstuskombinaadi töötasulehtede alusel aastatel 1948 – 1956 B G, C G, C X sai töötasu. Kingsepa töökoda alates 15.09.1955.a oli likvideeritud ja alates 01.01.1956.a Pala kingsepa töökoda oli üle antud Kallaste rajooni TSN Täitevkomitee Tööstuskombinaadile. Pala Tarbijate Kooperatiivi tõend nr 11 koopia (asub toimikus lk 15) alusel tõestatud, et X X T p töötas kingsepana ja see kehtis veebruarist 1950 kuni 30.07.1950.a. ENSV Tarbijate Kooperatiivide Töötajate Ametiühingu liikmepilet nr 004915 on välja antud 15.01.1949.a X G T nimele, sünniaasta 15.01.1932, kingsep, tööstaaž 1 a. ja liikmemaksud on makstud 1949, 1950, 1951 (t.l 16). Jõgeva Majandusühistu 25.10.1999.a tõend nr 172 alusel on tõendatud, et X X töötas Pala Tarbijate Kooperatiivi Tööstusettevõtetes kingsepana
  32. juulist 1955 – 31.01.1956.a (t.l 36) ja tõend nr 175 alusel 01.09.1950 kuni 30.11.1950 ja 01.01.1951 – 30.07.1951 töötas X D (t.l 37). Hinnates asjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus loeb tuvastatuks, et X X töötas aprillist 1948 kuni 31.08.1950.a ; detsembris 1950.a , 01.01.1955.a kuni 30.06.1955.a ja 01.02.1956 kuni detsember 1957.a kingsepana Pala Tööstuskombinaadis (Pala Tarbijate Kooperatiivi Tööstusettevõtetes). Tamara Hristoforova Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.