3-06-1862/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 4.detsembril 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1862 Haldusasi H. R. ja U. S. kaebused Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks erastamistoiminguid sooritama Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Kaebused rahuldada. 2.Kohustada Sotsiaalministeeriumi ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates määrama kindlaks Tallinnas x asuva elamu riigile kuuluva 44/100 mõttelise osa erastatavate osade suurused ning teatama H. R.le ja U. S.le kirjalikult allkirja vastu nende eesõigusest osta elamu mõtteline osa; kirjalikus teates peavad olema andmed erastatavate mõtteliste osade suuruse ja alghinna kohta. 3.Välja mõista Sotsiaalministeeriumilt H. R. kasuks 3000 (kolm tuhat) krooni menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 10.02.2006.a. esitasid Tallinnas x/X xx(praeguse aadressiga x) korteri nr x üürnik H. R. ja korteri nr x üürnik U. S. Sotsiaalministeeriumile riigivastutuse seaduse(RVS) § 6 lg 1 alusel taotluse nimetatud elamu riigile kuuluva 44/100 mõttelise osa erastatavate osade suuruste kindlaksmääramiseks ning taotlejatele nende ostueesõigusest teatamiseks kooskõlas kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES) §-ga 5 lg 1 ja

1. 56/100 mõttelist osa hoonest tagastati 31.12.2004.a. omandireformi õigustatud subjektile. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebajad paluvad kohustada Eesti Vabariiki(Sotsiaalministeeriumi kaudu) määrama kindlaks kõnealuse elamu riigile kuuluva 44/100 mõttelise osa erastatavate osade suurused ning teatama kaebajatele nende ostueesõigusest osta hoone riigile kuuluv mõtteline osa. Kohustatud subjekt pole kaebajate taotletud toiminguid sooritanud, toimingute sooritamata jätmist põhjendanud ega sellest kaebajaid teavitanud. Vastustaja viivitamine rikub kaebajate õigust erastada mõttelist osa elamust. Kaasomand on tekkinud 31.12.2004.a. elamu mõttelise osa tagastamisest õigustatud subjektile. Erastamise objektiks on kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, mille omanik on riik(KaasES § 2 lg 1) ning kuna on möödunud KaasES §-s 2 lg 5 sätestatud 1-aastane tähtaeg(kaasomandi tekkimisest arvates) elamu jagamiseks reaalosadeks, tuleb riigi omandis olev elamu mõtteline osa erastada KaasES alusel, mille § 4 lg 1 p 1 kohaselt on erastamise õigustatud subjektiks esimese eelistusena kaasomandis oleva elamu üürnik - praegusel juhul kaebajad, kes mõlemad kasutavad eluruumi üürilepingu alusel. Erastamise kohustatud subjekt on kohustatud ühe kuu jooksul, arvates ühe aasta möödumisest kaasomandi tekkimisest, teatama kõikidele kaasomandis oleva elamu esimest eelistust omavatele üürnikele kirjalikult allkirja vastu nende eesõigusest osta elamu mõtteline osa koos andmetega selle osa suuruse ja alghinna kohta(KaasES § 5 lg 2). Sotsiaalministeerium pidanuks kaebajaid sel viisil teavitama 2006.a. jaanuari jooksul, kuid pole seda üldse teinud, samuti pole vastustaja kindlaks määranud erastatavate osade suurusi. Vastustaja tunnistab kaebajate õigust erastada kõnealuse elamu mõtteline osa KaasES alusel ning enda kohustust erastada see mõtteline osa kaebajatele. Erastamise venimine on tingitud inimressursi puudumisest, ministeeriumi eelmine kinnisvaraspetsialist lahkus ametist 6.03.2006.a. ja kuni 28.08.2006.a. oli see ametikoht sobiva kandidaadi puudumisel täitmata. Vastustaja on püüdnud saavutada kaebajatega kompromissi, mis aga pole õnnestunud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebajad on esitanud oma nõuded Eesti riigi vastu Sotsiaalministeeriumi kaudu. Tulenevalt KaasES §-st 3 ja eluruumide erastamise seaduse §-st 6 lg 1 p 3 ei saa aga riik olla eluruumide erastamise kohustatud subjekt; ühisesse omandisse kuuluvate elamute puhul, mille üheks omanikuks on riik, on kohustatud subjektiks seda elamut haldav ettevõtja, asutus või organisatsioon, praegusel juhul seega Sotsiaalministeerium. Käsitletavas haldusasjas poolte vahel vaidlus üldse puudub, vastustaja tunnistab kaebajate õigust nende kasutuses olevate eluruumide erastamiseks mõtteliste osadena ning enda kohustust seda erastamist korraldada. Vastustaja põhjendab erastamise venimist vastava ametniku puudumisega ministeeriumis ajavahemikus 6.03.2006.a. - 28.08.2006.a. Kohus ei pea seda põhjendust piisavaks. Ühe ametniku teenistusest lahkumine ei saa põhjustada ministeeriumi funktsioneerimise osalist lakkamist, sest lahkunud ametniku teenistusülesanded saab kooskõlas avaliku teenistuse seadusega jagada teenistust jätkavate ametnike vahel. Kui aga vastustaja arvates ükski tema ametnik polnud võimeline kõnealuseid erastamistoimingud läbi viima, tulnuks ministeeriumil leida selleks kompetentne isik väljaspoolt oma ametkonda, näiteks kasutada advokaadi õigusabi. Vastustaja pole ka selgitanud, mis takistas tal teostada erastamistoiminguid alates asjaomase ametniku teenistusse asumisest 28.
2. 2006.a. kuni kaebajate poolt halduskohtule kaebuste esitamiseni 21.09.2006.a. ja vastustaja poolt kohtule kirjaliku seletuse esitamiseni 27.10.2006.a. Kohtu arvates pidanuks vastustaja selle 2 kuu jooksul jõudma sooritada kõik kaebajate poolt taotletud toiminguid. Oma tegevusetusega on vastustaja rikkunud kaebajate KaasES §-s 5 sätestatud õigust erastada mõtteline osa kõnealusest elamust. Kaebajate esindaja vandeadvokaat Marko Aavik palub vastustajalt H. R. kasuks menetluskuludena välja mõista 10 620 kr tasu nii H. R.le kui U. S.le osutatud õigusteenuse eest, mille hulka ilmselt kuulub ka 160 kr riigilõivu tasumine, sest selle on maksnud advokaadibüroo Aavik, Arvisto & Partnerid OÜ ning õigusteenuse tasumist tõendavalt kviitungilt nr 061006/1 ei nähtu, milliste teenuste eest on H. R. 10 620 kr maksnud. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on taotletud menetluskulud põhjendamatult suured. Sisult lihtsa asja lahendamine toimus kirjalikus menetluses, H. R. ja U. S. kaebused on sisult identsed ning nende sõnastus kattub suurel määral sama vandeadvokaadi poolt kaebajate nimel 10.02.2006.a. Sotsiaalministeeriumile esitatud taotluse sõnastusega. Kohtu arvates on põhjendatud vastustajalt H. R. kasuks 3000 kr menetluskulude väljamõistmine. Kohtunik: D.Maastik Tallinna Ringkonnakohus muutis
3. juuni 2007.a. otsusega Tallinna Halduskohtu
4. detsembri 2006.a. otsust menetluskulude väljamõistmise osas. Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni 2007.a. otsus Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Ivo Pilving ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1862 H. R. ja U. S. kaebused Sotsiaal- ministeeriumi kohustamiseks sooritama erastamistoiminguid Tallinna Halduskohtu 04.12.2006 otsus Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus H. R. ja U. S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitajad H. R. ja U. S., nende esindaja vandeadvokaat Marko Aavik Vastustaja Sotsiaalministeerium RESOLUTSIOON
7. Rahuldada apellatsioonkaebus.
8. Muuta Tallinna Halduskohtu
9. detsembri 2006 otsust menetluskulude väljamõistmise osas ja mõista Sotsiaalministeeriumilt välja H. R. kasuks menetluskulu 10 620 (kümme tuhat kuussada kakskümmend) krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
10. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma