KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-489 Haldusasi K. L.´i kaebus Murru Vangla direktori 30.01.07.a. käskkirja nr 59-kk tühistamiseks ja Murru Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus lühiajalise väljasõidu loa saamiseks uuesti läbi. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Jätta kaebaja kohtukulud kaebaja kanda. (HKMS § 92 lg 1) Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) Edasikaebamise kord ja tähtaeg KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.03.07.a. esitas K. L. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Murru Vangla direktori 30.01.07.a. käskkiri nr 59-kk ja teha Murru Vanglale ettekirjutus vaadata kaebaja taotlus lühiajalise väljasõidu loa saamiseks uuesti läbi. Murru Vangla direktor jättis märgitud käskkirjaga rahuldamata kaebaja taotluse lubada ta lühiajalisele väljasõidule. K. L. oli esitanud taotluse 10.01.07.a., milles märkis, et soovib kohtuda lähedastega, mis parandab suhteid, kuna naisel ei ole võimalik tema juurde tulla. Suhted võivad puruneda. Tütrel on sünnipäev xx.xx ja ta soovib teda näha ning õnnitleda. Teda ootavad ka vanemad, kes vajavad abistamist, kuna suvila katus vajab remontimist. Isa ootab ja loodab tema abile. Veel märgib ta, et tahab „vähendada hagi“ ja oma firma arvelt „kanda summa hagi vähendamiseks“. Edasi esitab ta väljasõiduplaani ning külastatavate isikute nimekirja. Lahtris „väljasõiduplaan“ märgib ära ka soovi minna silma-arstile. Kohus võttis oma 12.03.07.a. määrusega kaebuse menetlusse. 1 KAEBAJA SEISUKOHAD K. L. palub tühistada Murru Vangla direktori 30.01.07.a. käskkiri nr 59-kk ja teha Murru Vanglale ettekirjutus vaadata kaebaja taotlus lühiajalise väljasõidu loa saamiseks uuesti läbi alljärgnevatel põhjustel. Direktor põhjendab oma otsust - lühiajalise väljasõidu loa andmise keeldumist kaebajale sellega, et remondi tegemine ei ole piisav põhjus ning lähedastega suhtlemise eesmärki täidavad kokkusaamised ja kontakti on võimalik hoida ka kirja ja telefoni teel, samuti arvestades, et karistusaja lõpp on 16.03.11.a. ja ennetähtaegne vabanemine 16.03.08.a., siis on väljasõit enneaegne, samuti ei ole arsti külastamine vajalik ilmtingimata väljasõiduga vanglast. Direktor leiab, et eeltoodust lähtuvalt ei ole kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamine eesmärgipärane ja on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega. K. L. nimetatud Murru Vangla direktori otsusega ei nõustu. Ta on viibinud vangistuses juba 5 aastat. Tema naine ei sõida Tartust Murrusse kokkusaamisele. Ta on juba 5 aastat suhelnud perega kirja teel ja helistamistega, kuid selliselt ei suuda ta säilitada peret. Kuna tal on naine ja kaks last, siis on puhkus hädavajalik, et säiliks pere ja vabanedes oleks olemas perekond, kelle juurde minna. Puhkusel olles soovib ta tasuda kogu hagisumma. Isal ei ole rohkem kedagi, kes teda aitaks ja ta väga ootab ja loodab kaebaja abile remondi tegemisel. Murru Vangla direktori seisukoht rõhub karistusaja pikkusele, kuid kaebaja leiab, et seda enam kuulub puhkus vabaduskaotuse täideviimise eesmärkide hulka. Direktor ei arvesta, et teda on karistatud esmakordselt, mistõttu on võimalik vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui tema vabaduskaotuse täideviimise eesmärgiks on, et vabanedes poleks enam peret ja hagi pole vaja tasuda, siis sel juhul on ta direktori käskkirjaga nõus. 14.05.07.a. esitas K. L. täiendavad seisukohad. Murru Vanglas viibib silmaarst kaks korda aastas ja võtab vastu 40 kinnipeetavat. Tänu meeldivale peaarstile sai ta kasutada võimalust, et temale saadeti prillid väljastpoolt vanglat. Kahjuks saadetud prillid ei ole sobivad ja nende kasutamine mõjub halvasti“ kaebaja silmadele. Väljasõidu ajal saanuks lahendada prillide probleemi kiiresti. Temale kuulub OÜ X, mille ainuosanik ta on, kuid mis ei tegutse, kuna kaebaja on vangis. Samas on firma arvel raha ja seda ei saa keegi teine käsutada peale tema, mistõttu ta sooviski oma firma arvelt teha vajalikke ülekandeid hagi maksmiseks. Materiaalne olukord ja pikk vahemaa ei ole iseenesest probleemiks suhtlemisel perekonnaga. Kui tema elukaaslane tuli koos lastega kolmeks päevaks külla vanglasse, siis see vanglakülastus oli suureks šokiks nii elukaaslasele, kui ka väikesele tütrele. Kaebaja ei oska selgitada, kas vanglatöötajate või üldse kogu „selle nõukogudeaegse laagri aura“ mõjus neile väga rusuvalt, kuid enam ei soovi nad sinna tulla ja „seda elamust korrata“. Seega oleks puhkus just ainus ja õige võimalus suhelda ja olla koos oma perekonnaga. Kaebaja leiab, et ta ei ole kedagi ise tapnud. Ta on süüdi mõistetud kaudse tahtluse alusel soodus-olukorra loomises. Teda ei ole varem karistatud ning ta soovib ka edaspidi olla õiguskuulekas. Ta on lõpetanud vanglas keevitaja kursused ja praegu õpib arvutiteeninduse eriala. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 2 Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 1) Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 32 lg 1 sätestab, et kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Justiitsministri 30.11.00.a. määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (edaspidi VSKE) § 83 sätestab, millistel juhtudel võib vangla direktor keelduda väljasõiduloa andmisest. VangS § 32 lg 4 sätestab, et lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vangla direktor kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. VSKE § 82 lg 1 täpsustab arvesse võetavaid asjaolusid, märkides, et direktor võtab otsustamisel arvesse kinnipeetava toimepandud kuriteo laadi, kinnipeetava isiksuseomadusi, kinnipeetava käitumist vanglas, väljasõiduplaani täitmist eelmiste väljasõitude ajal, kinnipeetava suhtumist töösse ja õpingutesse, väljasõidu eesmärki ja väljasõidu eeldatavat mõju kinnipeetavale. K. L. väidab, et on olnud vanglas juba viis aastat, võimalusel kirjutanud ning helistanud perekonnale, kuid tema elukaaslane ei sõida Murru Vanglasse ja ta ei suuda kirja ning telefoni teel oma peret säilitada. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetaval on mitmeid erinevaid võimalusi ühenduses olla oma sugulaste, tuttavate ja pereliikmetega, nii kirja- kui telefoni teel ning lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste taotlemise teel. Kui kinnipeetava pereliikmed ei soovi seda võimalust kasutada on see nende valik. Kaebaja väidab, et ta soovib puhkusel olles tasuda kogu hagi eest. Vangla leidis, et kui kaebaja soovib tasuda tekkinud võla, siis rahaülekandeid on võimalik teostada ka vanglast lahkumata. Kinnipeetava väide, et ta isal ei ole kedagi, kes teda aitaks ja loodab tema abile, ei ole vastustaja arvates samuti põhjus väljasõiduks. Suvila katuse remondi saavad teha teised kinnipeetava lähedased ja tuttavad. Soov külastada silmaarsti ei põhista samuti lühiajalise väljasõidu vajalikkust, sest meditsiiniline abi on tagatud vangla poolt. Kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks vanglal võimalus puudub, suunatakse isik Tallinna Vangla tervishoiuosakonda. Lühiajalise väljasõidu loa keeldumisel arvestas vangla direktor toimepandud kuriteo raskus astet; kaebaja on toime pannud raske isikuvastase kuriteo- kahe inimese tahtlik tapmine. Arvestati ka karistusaja pikkust (2002.a.-2011.a.). Vangistuse täideviimise eesmärk on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kooskõlas vangistuse eesmärkidega ajaliselt pikem vabaduse võtmine peaks panema kinnipeetavat sügavamalt mõtlema ühiskonnas kehtivate väärtuste üle ja ümber hindama oma arusaamu ja tõekspidamisi. Õiguskuulekale käitumisele suunamine tähendab eelduste loomist selleks, et kinnipeetav peale vabanemist oleks võimeline käituma ilma kuritegusid toime panemata. Õiguskorra kaitse tähendab ka seda, et vangistuse ajal on ühiskond kaitstud kinnipeetava poolt võimalike kuritegude toimepanemise eest ning eeldab, et kinnipeetavaid ei tohi ilma teatud usalduse astmeta enne vangistuse ärakandmist vabadusse lubada. 3 Kinnipidamisasutustes kuuluvad kinnipeetavad vangla kontrolli alla ning vangla vastutus laieneb ka juhtudele, kui isik on lubatud vangistuse täideviimise ajal lühiajalisele väljasõidule. Seepärast võtab vangla direktor teatud riski väljasõidu lubamisega ning tal peab olema võimalik igakülgselt hinnata kinnipeetavast lähtuvat ohtu õiguskorrale. Lähtudes toime pandud kuriteo astmest nähtub, et see kõrgendab julgeolekuriske, kuid kinnipeetava väljasõidule lubamisel peab olema direktor veendunud, et ohtu ei satuks õiguskord. Lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamine sisaldab endas olemuslikult ka riskiotsust, millele on omane teatud tõsikindla veendumuse olemasolu, kusjuures selline veendumus peab olema kantud piisavast ettevaatlikkusest, et avalik kord, ühiskonnaliikmete turvalisus ja riigi sisemine rahu oleks kaitstud. Need on olulised põhiseaduslikud väärtused, mis on keeldumise aluseks. Kinnipeetava väljasõidule lubamine on direktori kaalutlusotsus. Sealhulgas hindab direktor loa andmise otsustamisel kinnipeetava vajadust väljasõiduks. Kaebaja puhul ei ole lähtuvalt kinnipeetava väljasõiduplaanis toodud tegevustest väljasõit hädavajalik; samuti on arvestatud, et kinnipeetava karistus lõppeb alles 2011.a. ning ennetähtaegseks vabanemiseks avaneb võimalus 16.03.08.a. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud kaebaja väljasõidule lubamine eesmärgipärane ja on vastuolus vabaduskaotuse eesmärkidega. Haldusaktid on põhistatud. Vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 2) 11.05.07.a. esitatud vastuse täpsustuse kohaselt lisab Murru vangla järgmist. Eluosakonna peaspetsialist on lühiajalise väljasõidukomisjoni liige, kellel on luba öelda oma arvamus kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamise suhtes. Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamisel lähtutakse toime pandud kuriteo raskusastmest, karistuse lõpptähtajast ja kinnipeetava õiguskuulekast käitumisest. Eluosakonna peaspetsialist puutub kinnipeetavaga iga päev kokku ja on teadlik kinnipeetava isikuomadustest. Eluosakonna peaspetsialist koos julgeolekuosakonna peaspetsialistiga peavad tegema ennetustööd ja olema teadlikud selles, kas on oht uueks õigusrikkumiseks, kui isik lubada lühiajalisele väljasõidule. Selleks, et lubada kinnipeetav väljasõidule peab olema veendumus, et ta ei pane väljaspool vanglat toime uusi rikkumisi ja pöördub õigel ajal vanglasse tagasi. Peaspetsialisti sõnade kohaselt ei saa kindel olla kaebaja suhtes, et ta kõiki eeltoodud tingimusi täidab. Vabadusekaotuse eesmärk on eelkõige kinnipeetava õiguskuulekusele suunamine, samuti, et kinnipeetaval oleks aega mõelda oma toime pandud rikkumise üle ning tegema vastavaid järeldusi. VangS § 32 lg 4 sätestab, et lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vangla direktor kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebaja eluosakonna peaspetsialist on arvestanud lühiajalisele väljasõidule lubamisel, et kaebajal on karistusaja lõpuni piisavalt palju aega (2011.a.), tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avaneb võimalus 16.03.08.a. Lühiajalise väljasõidule lubamiseks peab olema taotlus vormistatud eesmärgipäraselt ja et see ei oleks vastuolus vabaduskaotuse eesmärkidega. Vastustaja kordab, et kaebaja lühiajalise väljasõidu taotlusel oli eesmärkideks seatud maksmine hagi eest, abikaasa ja perega suhtlemine ja isa suvila katuse parandamine. Hagi eest maksmiseks ei pea kinnipeetav aga vanglast lahkuma, kuna need toimingud on võimalik 4 teostada kohapeal. Pere ja tuttavatega suhtlemine on samuti võimlik vanglast lahkumata ja selleks võimaldab vangla kasutada taksofoni, lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, mida kasutavad paljud kinnipeetavad, et hoida oma lähedastega sidet. Vangistusregistris registreeritud info kohaselt käib kaebaja kokkusaamistel. Peaspetsialist on rõhutanud, et kinnipeetava karistuse kandmise aeg lõppeb 2011.a. Ennetähtaegseks tingimisi vabanemiseks avaneb võimalus 16.03.08.a. Sellest tulenevalt on tehtud vastavad järeldused lühiajalisele väljasõidule keeldumise suhtes. Tähtis koostisosa on õiguskorra ja seaduslikkuse reaalne tagamine, mis eeldab seaduste tingimatut täitmist. Seadus täidab püstitatud eesmärgi üksnes siis, kui seda kõigi poolt vääramatult järgitakse, kui seadus omandab ülimusliku staatuse, on kõigile kohustuslik. Ka parimast parim seadus ei anna tulemusi, kui seda ei täideta, kui see jääb tühipaljaks deklaratsiooniks. Et seadus realiseeruks, on vaja tugevdada nõudlikkust. KOHTU SEISUKOHAD Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, uurinud ja hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.