TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine 21 detsember 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2- 01- 31 Tiit Tamm hagi Triinu Tõnts vastu võlanõue Asja lahendamine kohtuistungil 29 november 2006 Kohtukoosseis Kohtunik Helle Tamm Hageja Tiit Tamm ( isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx – xxx xxxxxxx ) Triinu Tõnts (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx. xxx – xx xxxxxxxx ) Vandeadvokaat Vello Sikut Kostja kostja esindaja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
- Tiit Tamme hagis Triinu Tõnts vastu: 1.1 Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Triinu Tõntsilt Tiit Tamme kasuks võlgnevus summas 4000 ( neli tuhat ) krooni. Otsustused menetluskulude jaotuses ja muudes asjaoludes
- Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda 2.2 välja mõista Triinu Tõntsilt riigi (Rahandusministeeriumi pangakonto 10220034800017 SEB Ühispangas, viitenumber 2800049874) kasuks menetluskuludena asja läbivaatamise kulu 165 ( ükssada kuuskümmend viis ) krooni; 2.3 välja mõista Triinu Tõntsilt menetluskulu riigilõiv 480 ( nelisada kaheksakümmend ) krooni Tiit Tamme kasuks; 2.4 Triinu Tammele osutatud õigusabi kulud summas 10 242.40 ( kümme tuhat kakssada nelikümmend kaks kr ja 40 s ) jätta riigi kanda. 2.5 kohtumenetluses riigi arvel esinenud esindaja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 10 242.40 ( kümme tuhat kakssada nelikümmend kaks kr ja 40 s) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes
- Selgitada: 3.1 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib Kohtute Raamatupidamiskeskus riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja põhjendused ja hageja nõue Kostja kirjutatud ning allkirjastatud võlakirja kohaselt laenas ta hagejalt 25 märtsil 2000 aastal 4000 krooni. Laenusumma on hagejale tagastamata 25 aprilliks 2000.a. Võlakirjaga on tõendatud hageja ja kostja vahelise laenusuhte olemasolu, s.h. kokkuleppe olemasolu sellistes laenulepingu olulistes tingimustes, nagu raha laenamises, rahasumma suuruses, raha kostjale üleandmises, raha tagastamise kohustuses. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning kostja mitmekordsetele lubadustele tasuda võlgnevus, on kostja jätnud tal lasuva kohustuse täitmata. Hageja lähtudes ülaltoodust ja juhindudes TsK § - dest 173, 174, 272 palub kostjalt välja mõista tema kasuks 4000 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Võlakiri on kirjutatud sunni mõjul. Võlakirjas viidatud väidetud raha üleandmise kuupäeval ei viibinud hageja Eestis. Tehing on rahatu. Kostja elas koos Tiit Tammega vabaabielus. Üürisid koos eluruumi Tallinnas Lastekodu 22 –
- Suhte lõpetas temaga märtsis 2000 a. Kostja väidab, et Tiit Tamm oli vägivaldne ja peksis teda. Võlakirja sundis ta kirjutama peksmisega. Ta kirjutas kaks võlakirja teksti. See toimus 6 või 7 juulil 2000 a. Tema ei pöördunud politseisse, kuna hageja lubas kõik kulud hüvitada. Hageja ei viibinud raha üleandmise päeval Tallinnas, kuna oli välislähetuses. Tema oli sellel päeval Tallinnas. Hageja ei kandnud ka rahasummat tema arvele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused TsK § 272 lg 1 tulenevalt annab laenulepingu üks pool ( laenutaja ) teisele poolele ( laenajale ) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja kohustub laenutjale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 272 lg 2 järgi loetakse laenuleping sõlmituks raha üle andmise momendist. 2 Riigikohtu lahendis 3- 2- 1- 150 – 01 on asutud seisukohale, et laenuleping kui reaalne leping loetakse TsK § 272 lg 2 alusel sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Hageja on kohtule hagi aluse tõendamiseks esitanud kostja omakäelise võlakirja 25 märtsist
- aastast, milles viimane kinnitab, et võlgneb Tiit Tammele 4000 krooni ning kohustub võla tasuma hiljemalt 25 aprilliks
- a. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis on veel TsK § 276 lg 1 kohaselt laenajal õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Selle sätte kohaselt on rahatuse tõendamise kohustus kostjal. Kohtus leidis tõendamist, et võlakirja on kirjutanud ja sellele ka alla kirjutanud Triinu Tõnts. Triinu Tõnts ei vaidle vastu, et ta kirjutas võlakirjale alla, kuid tegi seda sunni mõjul ja raha ta ei ole saanud. Triinu Tõntsi 06.
- 2003 a avalduse alusel alustati kriminaalasi Tiit Tamme suhtes KarS § 263 p 1 tunnustel selle kohta, et 07 07 2000 a Tallinnas Muhu 1 – 106 asuvas korteris Tiit Tamm peksis selles korteris elavat Triinu Tõntsi. Tegu kvalifitseeriti ümber KrK § 141 järgi. Kriminaalmenetlus lõpetati 26 03 2004 a määrusega. Määruse kohaselt tuvastati, et võlakirja kirjutas Triinu Tõnts vabatahtlikult Andres Lampe sõiduautos. Triinu Tõntsi ebaseaduslik vabaduse võtmine ei ole millegagi tõendatud. Kohtuistungil kostja esindaja väitis, et Tiit Tamm on öelnud kohtuistungil, et võlakiri kirjutati 25 märtsil 2000 korteris, kuid kriminaalasjas selgub, et kirjutati Andres Lampe autos. Seega Tiit Tamme seletuses on vastuolu. Kostja väidab, et võlakiri kirjutati 07 juulil 2000 Tiit Tamme ema korteris. Tiit Tamme seletuse kohaselt ( tl 100 ) ta ei mäleta täpselt, mis päeval ta raha andis. Hagiavalduses kirjutas ta kuupäevaks võlakirjal oleva kuupäeva. Ta arvab, et Triinu Tõnts pani sellele võlakirjale suvalise kuupäeva. Tiit Tamm kinnitab, et viibis 25 märtsil 2006 välismaal. Veel seletab hageja, et ta laenas mitmel korral kostjale raha ja on ka mitu võlakirja, seetõttu ei mäleta täpselt, mis päeval mingi võlakiri kirjutati. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtus leidis tõendamist toimikus oleva võlakirjaga ( tl. 3 ) et kostja Triinu Tõnts on võlakirjale alla kirjutanud vabatahtlikult. Seda asjaolu kinnitab ka kriminaalasja uurimisel tuvastatud asjaolud. Kostja väited, et ta ei ole raha saanud ja võlakiri on sunniteel kirjutatud, ei leidnud kohtus tõendamist. Kostja väited, et Tiit Tamm valetab, et võlakiri kirjutati 25 märtsil 2000 ja ta ei oska täpselt öelda, kus kirjutati, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et Triinu Tõnts on vabatahtlikult võlakirja kirjutanud, milles on kõik võlakirjale vajalikud andmed, tõendab et Triinu Tõnts on raha laenanud ja ka selle saanud. 3.
- Menetluskulude jaotus
- jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohtute Raamatupidamiskeskus justiitsministeeriumi valitsemisala asutusena võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Helle Tamm Kohtunik 4