Obsah (7)

§ 21§ 27§ 29§ 31§ 15§ 1§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A.K. avaldus O.V. pankroti väljakuulutamiseks T

§ 21lg 4).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud A.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). MENETLUSE KÄIK 30.03.2007 esitas A.K. Tartu Maakohtule avalduse O.V. pankroti väljakuulutamiseks. O.V. kohustus tasuma 16.12.2004 laenulepingu järgi A.K. 341 500 krooni hiljemalt 15.04.
2. O.V. kohustust täitma ei asunud. 03.05.2005 pöördus avaldaja kohtutäitur Reet Rosenthali poole täitemenetluse algatamiseks. 28.12.2005 otsusega jättis Tartu Maakohus O.V. hagi A.K. vastu laenulepingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata, ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid maakohtu otsuse muutmata (tsiviilasi nr 2-662/05). 07.11.2006 esitas O.V. A.K. vastu uue hagi, milles mh palus tunnistada laenulepingu tühisust (tsiviilasi nr 2-06-32909). 08.03.2007 esitas A.K. O.V. pankrotihoiatuse, O.V. ei ole sellele reageerinud. 08.03.2007 seisuga võlgneb O.V. avaldajale 386 233 krooni (põhivõlg 325 000 krooni ja viivis 61 233 krooni). Kohtutäitur on avaldajale teatanud, et O.V. abikaasa on esitanud kohtutäiturile avalduse selle kohta, et ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisomandis olevale varale (korteriomandile ja OÜ V. osale). Seega ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia, sest puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 4-7). O.V. kirjaliku vastuväite kohaselt ei ole võlausaldaja põhistanud tema maksejõuetust ning nõude olemasolu ei ole selge. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Lisaks on võlgnikul võlausaldaja vastu nõue summas 505 354.58 krooni. Samuti on pankrotiavalduse esitamise aluseks nõue, mis on vaidlustatud teises tsiviilasjas (tl 26-27). 21.05.2007 määrusega algatas kohus füüsilise isiku O.V. pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohus tegi kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule ja tema abikaasale S.V. kuuluva vara võõrandamise ja koormamise keelumärked, arestis võlgniku ja S.V. rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamise. Samuti peatas kohus võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise (tl 60-64). 20.06.2007 istungil esitas Sirje Tael ajutise halduri aruande ja tasutaotluse, tasu palus ajutine haldur kanda büroole. Avaldaja esindaja seletas istungil, et avaldaja kohtusse ei ilmu. Avaldaja esindaja ei kahelnud ajutise halduri järeldustes, kuid palus siiski pankroti välja kuulutada. Varad ületavad nõutavat summat. Pankrotiavaldus esitati seetõttu, et võlgnik ei ole suutnud sissenõutavaks muutunud võlga tasuda. Võlausaldaja ei pea teadma, kas võlgniku abikaasa annab nõusoleku täitemenetluse käigus ühisvara jagamiseks ning võla sissenõudmiseks. Võlgniku ühisvara olemasolu kohta ei ole võlausaldaja soovinud infot saada. Ajutise halduri tasu suurusega oli avaldaja esindaja nõus ning palus ülejääva deposiiti kantud summa tagastada. S.V. kinnitusel ei ole tema ja O.V. abieluvara lepingut sõlminud. S.V. ja O.V. esindajad palusid jätta pankroti välja kuulutamata (tl 233-234). 2 KOHTU SEISUKOHT

§ 27

lg 5 sätestab, et vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu

§ 29nimetatud alusel.

Kohus on seisukohal, et A.K. pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb

§ 15lg 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

Kohus leiab, et ei esine

§ 15

lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseid, sh ka

§ 15

lg 2 p-s 1 nimetatut, mille kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus jääb 21.05.2007 pankrotimenetluse algatamise määruses toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja nõue tuleneb notariaalselt tõestatud laenulepingust ja on muutunud sissenõutavaks. Kohtud ei ole tsiviilasjas nr 2-662/05 laenulepingu tühisust tunnustanud. Käesoleval ajal on võlgnik algatanud uue tsiviilasja, milles hageb laenulepingu ja OÜ O. osa müügilepingu tühisust (tsiviilasi nr 2-06-32909). Riigikohus on 10.04.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-32-07 leidnud, et kehtiva pankrotiseaduse järgi ei too pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamine igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist.

§ 31

lg 1 II koostoimes § 15 lg 2-ga p 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse. Kohus leiab, et olukorras, kus Tartu Ringkonnakohus pidas 01.02.2007 määruses individuaalset täitemenetlust A.K. nõude täitmiseks paralleelselt tsiviilasja nr 2-06-32909 menetlusega võimalikuks, puudub mõistlik põhjendus mitte lubada sama nõude rahuldamise eesmärgil kollektiivset täitemenetlust – pankrotimenetlust. Pidades laenulepingut ja osa müügilepingut näiliseks, ei ole võlgnik kohtule teadaolevalt soovinud tagastada OÜ O. osa. Seega ei pruugi ka lepingute tühisuse tuvastamine võtta võlausaldajalt ära tema nõudeõigust võlgniku vastu. Kohus on seisukohal, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et tuvastatud ei ole võlgniku maksejõuetus.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik on maksejõuline, ning ka võlausaldaja esindaja möönab, et varad ületavad nõutavat summat (tl 73-83, 84-230, 233). Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku osa ühisvara hulgas ca 5 miljonit krooni. Vara väärus kokku on 11 600 676.49 krooni järgmiselt: kinnistud väärtusega 2 400 000 krooni (korteriomandid Tartus N. 9-21 ja N. 11-51, väärtus koos sisustusega vastavalt 1 500 000 krooni ja 900 000 krooni); osaühingute osad väärtusega kokku 9 084 600 krooni (OÜ V. 36 000kroonine osa (osakapital 40 000 krooni) turuväärtusega 8 700 000 krooni, OÜ I. 360 000kroonine osa (osakapital 400 000 krooni) turuväärtusega 360 000 krooni, OÜ O. 525 000kroonine osa (osakapital 787 500 krooni) turuväärtusega 26 400 krooni); rahalised vahendid ja väärtpaberid kokku 12 276.49 krooni; mööbel ja kodutehnika väärtusega 60 000 krooni; nõuded kolmandate isikute vastu kokku 1 404 380 krooni ja vaieldav nõue A.K. vastu summas 149 350 krooni; võlgnik saab töötasu OÜ-st I. 3600 krooni kuus, võlgniku abikaasa tasu on OÜ-s I. 10 258 krooni kuus. Kohustusi on võlgnikul kokku 1 956 145 krooni: AS-ile Hansapank laenulepingu alusel 1 569 912 krooni ja A.K. laenulepingu alusel 386 233 krooni. Formaaljuriidiliselt ei kuulu O.V. kohustus A.K. ees ühisvara hulka ning seega tuleb netovara arvestada ilma A.K. nõudeta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuline ning omab vara, mille majandamise tulemusel on võimalik täita võlausaldaja nõue (tl 73-83). Võlgniku väide, et temal on avaldaja vastu nõue summas 505 354.58 krooni (tl 27), ei ole põhjendatud – nõue on ebaselge ja selle põhjendatus tuleb selgeks vaielda kohtus hagimenetluse korras; ka ajutine haldur on leidnud, et tegemist on 3 vaieldava nõudega, mis ei oma likviidset väärtust (tl 79). Võlgniku abikaasa keeldumine ühisvara jagamiseks nõusoleku andmisest ei tähenda, et täitemenetlus oleks võimatu ja võlgnik maksejõuetu. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna kohus jätab pankroti välja kuulutamata, tuleb 21.05.2007 määrusega O.V. ja S.V. vara suhtes kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud ning O.V. suhtes toimuva sundtäitmise peatamine (tl 60-63) tühistada.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Juhindudes justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 1 lg 6, § 2 ja § 7 ning arvestades ajutisel halduril ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu, keerukust ja Sirje Taela kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada (tl 231, 232). Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 18 800 krooni 20,5 töötunni eest ja hüvitada tuleb kulutused summas 590 krooni. Tasu ja kulutused tuleb justiitsministri määruse nr 71 § 1 lg 6 alusel välja maksta võlausaldaja poolt tagatiste kontole tasutud rahast OÜ-le Tähe Õigusbüroo. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud (tl 234). TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 3 alusel ning avalduse rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta A.K. kanda. Kohtunik 4