3-07-235/4

3-07-235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2007.a.; Tallinn Haldusasja number 3-07-235 Haldusasi S. S. (avaldaja) kaebus Tallinna Vangla direktori 30.10.2006.a. käskkirja nr 562-d õigusvastaseks tunnistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 15.06.2007.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – S. S.; Vastustaja – Tallinna Vangla direktor, volitatud esindaja Eda Oisalu Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 26.06.2007.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla direktori 30.10.2006.a. käskkirjaga nr 562-d (edaspidi – käskkiri nr 562-d) karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt väljendus rikkumine selles, et 04.10.2006.a. seisis S. S. kambri ukse ees takistades sellega vanglaametniku väljumist ning ei allunud korraldusele eest ära tulla ja tee vabastada (t.l. 14). 09.11.2006.a. esitas avaldaja käskkirja nr 562-d peale Justiitsministeeriumile vaide (Vt vaideotsuse sissejuhatus, t.l. 3). Justiitsministeeriumi 28.12.2006.a. vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 29.01.2007.a. esitas S. S. halduskohtusse kaebuse Tallinna Vangla direktori 30.10.2006.a. käskkirja nr 562-d õigusvastaseks tunnistamise nõudes (t.l. 1-2). Tallinna Halduskohtu 06.03.2007.a. määrusega jäeti kaebus käiguta (t.l. 8). Tallinna Halduskohtu 05.04.2007.a. määrusega võeti kaebus menetlusse (t.l. 18). 2 KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kambris oli 6 kinnipeetavat. Hommikul ei olnud selge, kelle poole korrapidaja oma nõudega pöördus. Korrapidaja ei nimetanud kinnipeetava nime ega numbrit, lihtsalt karjus. See, mida nõuti, ei olnud selge. Korraldusele mitteallumises, kui seda nii võib nimetada, oleks võinud süüdistada ükskõik keda. Karistati aga ainult kaebuse esitajat. Avaldaja ei ole läbiotsimist takistanud. Keegi läbiotsimise teostamisest ei informeerinud ja kambrist väljuda ei palutud. Ruumis, kus oli 6 inimest ja kiirreageerimise rühma liikmed, ei olnudki võimalik viibida. Ruumi liikumiseks ei jätkunud. Karistamine ei olnud asjakohane, seetõttu ei saa tööle, puhkuseavalust esitada ega taotleda ennetähtaegset vabastamist (t.l. 6). VASTUSTAJA SEISUKOHT 04.10.2006.a. hommikuse kontrolli ajal kella 08.10 paiku takistas kaebuse esitaja vanglaametnik I. Latõševal kambrist väljumast seistes ukse ees. Vanglaametniku korraldusele eest ära tulla kaebaja ei allunud. Kambrisse sisenesid teised vanglaametnikud, kes andsid samuti korralduse ukse eest ära tulla. Nende korraldustele S. S. allus. S. S.i rikkumine on tõendatud I. Latõševa 04.10.2006.a. ettekandega (t.l. 30), samuti valvurite I. Zotovi ja L. Mõskivi ettekannetega (t.l. 31-32). Ei ole alust kahelda vanglaametnike poolt koostatud ettekannete õigsuses. Samuti ei ole usutav kaebuses toodud väide, et korraldus oli antud mõistetamatult. Rikkumine on piisavalt tõendatud. Karistuse liiki ja kestust on kaalutud ja arvesse võeti asjaolu, et S. S.it on varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vastustaja leiab, et vaidlustatud käskkirja on andnud pädev isik talle antud kaalutlusõiguse piires, see on õigusnormidega kooskõlas ning distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole esinenud menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla direktori käskkirja, millega karistati avaldajat kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Seejuures on viidatud vangistusseaduse § 67 punktidele 1 ja 2. Vangistusseaduse § 67 punktis 1 on sätestatud, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse ja paragrahvi teise punkti kohaselt ei või kinnipeetav takistada vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Selles, et vaidlustatud käskkirjas kajastatud juhtum aset leidis ja et kambrist võeti ära ka keelatud esemed, vaidlust ei ole. Antud juhul taandub vaidlus sellele kas ja kuivõrd on käskkirjas nr 562-d kajastatud korraldusele allumata jätmine ning vanglaametnike kohustuste täitmise takistamine tõendatud. Avaldaja väitel ta vanglaametnike tegevust ei takistanud. Vastustaja on esitanud distsiplinaarmenetluse protokolli ja kolm ettekannet, millest nähtub, et 3 pärast keelatud eseme äravõtmist takistas kaebuse esitaja valvuri väljumist. Rikkumist on kirjeldatud ja põhjendatud ka distsiplinaarmenetluse protokollis (t.l. 28-29) ning see on kooskõlas materjalide juurde lisatud vanglaametnike ettekannetega. Vastustaja leiab, et ettekannetes ei ole põhjust kahelda. Ka ei nähtu haldusasja materjalidest, miks peaks valvuri ettekande usaldusväärsuses kahtlema. Kaebuse esitaja väitel ei ole tal varasemalt valvur I. Latõševaga konflikte olnud (kohtuistungi protokoll, t.l. 57). Vastustaja selgitas, et andmeid põhjendamatute ettekannete kirjutamise kohta I. Latõseva puhul neil ei ole ning I. Latõševa on selline valvur, kes üldse väga harva ettekandeid esitab (kohtuistungi protokoll, t.l. 58). Lähtuvalt eeltoodust ja hinnates haldusasja materjale ning kõiki tõendeid nende kogumis – tuleb jätta kaebus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik