2-06-17418/25

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-17418 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi I. K.i hagi A. B.`i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2007 Menetlusosalised Hageja: I. K. (IK X, elukoht: X) vandeadvokaadi vanemabi I. G. Hageja esindaja: A. B. (IK X, elukoht: X) Kostja: RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A. B.`ilt elatusraha I. K.`i kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates
3. jaanuarist 2007 kuni
4. maini 2007 summas 900 (üheksasada) krooni ning alates
5. juunist 2007 summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja T. B.`i (sündinud X) täisealisuseni, s.o. X.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A..i poolt tasutud elatise summasid. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 1 I. K.`i ja A. B.`i abielust on X sündinud poeg T.B. Poolte abielu on lahutatud X. I. K. esitas Viru Maakohtule hagi A. B.`i vastu elatise nõudes Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 125 krooni. Hagiavalduse kohaselt on poeg hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt ei toeta. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole kostja keeldunud poja ülalpidamisest ning täidab ülalpidamiskohustust alates 2006 jaanuarist. Kostja ei saa ülalpidamiskohustust täita kaitseväeteenistuse kestel, mis lõpeb
6. juunil
7. Kostja palub arvestada järelmaksu kohustuse täitmist ning asjaolu, et antud vara on hageja käsutuses. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja vastuse kohaselt ei ole sõjaväeteenistus mõjuv põhjus PKS § 60 lg 6 mõttest lähtuvalt. Kostjal on seadusest tulenevalt säilinud töökoht. Järelmaksude osas leiab hageja, et külmkapp on talle jäetud ühisvara jagamisega ning teine järelmaksu tähtaeg on möödunud. Ego järelmaks ei ole võetud ühistel eesmärkidel ning selle olemasolust sai hageja kostja vastusest teada. Lapsega suhtlemise korraldamise osas teatab hageja, et ei ole teinud takistusi lapse ja isa kohtumiseks. Vastuhagi A. B. esitas kohtule vastuhagi lapsega suhtlemise korra kinnitamiseks. Hagis palub isa kinnitada lapsega suhtlemiskord alljärgnevalt: 2 korda kuus – kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval 12.00 kuni 17.00 hageja elukohas. Vastus vastuhagile I. K. vastuse kohaselt palub kostja hagi rahuldada osaliselt ning määrata lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt: kaks korda kuus 1 tunnikaupa kostja juuresolekul tema elukohas või asukohas. Eelistung Eelistungil, mis toimus
8. aprillil 2007 kohustas kohus A. B.`i esitama kohtule nõuetekohane avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks, kuna lapsega suhtlemiskorra määramine on hagita menetlus. I. K. esitas kohtule taotluse, milles vähendab elatise nõuet ning palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. Asja käik Viru Maakohus oma
9. mai 2007 määrusega eraldas iseseisvasse menetlusse A. B.`i lapsega suhtlemiskorra korraldamise nõude. Kohtuistung Kohtuistungil jääb hageja esindaja kohtule esitatud haginõude juurde ning palub välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. Esindaja seletuste kohaselt ei ole sõjaväes viibimine mõjuv põhjus, mis takistaks kostjal elatise maksmist. Kui seadus oleks seda ette näinud, saaks lapsed sel ajal riiklikku toetust. Kostja sai ajateenistuse ajal palka, kulutusi toidule ega riietele ei olnud. Seega on kostja rikkunud lapse ülalpidamiskohustust. 2 Hageja seletuste kohaselt on kostja maksnud elatist enne sõjaväkke minekut 1 500 krooni kuus. Alates 2006 aasta juuli kuust ei ole kostja elatist maksnud. Seetõttu esitas ta hagiavalduse. Kuni 2006.a. augustini sai ta emapalka. Käesoleval hetkel viibib hageja lapsehoolduspuhkusel ning hageja saab alates 2006.a. augustist peretoetust kokku 900 krooni kuus. Alates 2007 jaanuarist on kostja maksnud elatist 500 krooni kuus.. Laps saab lasteaeda minna alates augustist 2007 ja siis saab ta minna tööle, praegu tööl käia ei saa, kuna ei ole kes last vaataks. Hagejal on korter, mis on saadud pärandusena, rohkem vara ei ole. Kostja on nõus elatist maksma seadusega kehtestatud miinimumsummas alates 2007 aasta juuni kuust. Kostja maksis hagejale elatist 2006 jaanuarist kuni 2006 juulini 1 500 krooni kuus. Peale tegevteenistusse kutsumist 2006.a. juuli kuust ta elatist ei maksnud, kuna ei omanud selleks sissetulekut. 2006 juulist kuni 2006 detsembrini maksti kostjale 150 krooni kuus. Alates 2007.a. jaanuarist kuni 2007.a. märtsini maksti kostjale 2000 krooni kuus. Aprillist 2007 kuni juuni 2007 maksti kostjale 2 600 krooni kuus. Kostja palub lugeda sõjaväes viibimise aega mõjuvaks põhjuseks, et elatist mitte välja mõista alates 2006 juuli kuust, s.o avalduse esitamisest. Alates 2007 aastast maksis kostja elatist hagejale 500 krooni kuus. Alates
10. juunist 2007 on kostja reservis ning talle maksti ühekordse toetusena 3 400 krooni. Kostjal vara ei ole. Sõjaväest saadud rahast kulus suur osa iga nädal Võrust koju sõidule ja kulus ka endale tarvilike asjade ostmiseks, kuna kõike vajalikku riik ei kindlusta. Nädalavahetustel kodus käies kohtus ta ka oma lapsega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust on
11. mail 2005 sündinud poeg T. B.. Poeg elab koos hagejaga. Hageja uuesti abiellunud ei ole. Kostja uuesti abiellunud ei ole ning teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamise ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 07.07.2006.a. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtus on tõendamist leidnus, et kostjal korter. Muud vara hagejal ei ole. vara puudub, hagejal on vanaisalt pärandusena saadud PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). PkS § 61 lg 6 p3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse või elatise maksmine lõpetada kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3 Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt viibib hageja lapsehoolduspuhkusel ning talle on määratud vanemahüvitis alates 06.07.2006 summas 900 krooni /tl. 8/. Virumaa Pensionioameti tõendi kohaselt hagejale ajateenija lapse toetust määratud ei olnud. Kostja on nõus maksma elatist miinimummääras alates juunist 2007 ning palub lugeda mõjuvaks põhjuseks sõjaväes viibimise aega elatise väljamõistmises , kuna algul sai ta ainult 150 krooni kuus, hiljem sai küll rohkem, kuid raha kulus kojusõitudeks , et kohtuda oma lapsega ja muudeks isiklikeks vajadusteks ning miinimumsummas , mis seadusega ette nähtud elatise maksmiseks tal võimalusi ei ole. Järgnevalt analüüsib kostja maksevõimet elatise väljamõistmise perioodi arvestamiseks. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõista kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Vastavalt TsMS § 230 lg 3 abileuasjas ja põlvnemiseasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi järelpäringu Maksuametisse. E-Maksuameti andmetel on A. B. kuni maini 2007 saanud tulu Kuperjanovi Üksikjalaväepataljoni poolt. Ajavahemik juuli 2006 kuni detsember 2006 Vastavalt VV määruse nr. 194 12.06.2001 „Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord“ § 1 kohaselt maksti ajateenijale toetust 150 krooni kuus. Kostja asus ajateenistusse 05.07.2006.a. Kostja tunnistab, et sai toetust juulist 2006 kuni detsembrini 2006 summas 150 krooni kuus. Kohus märgib, et antud summa on minimaalne, et rahuldada isiklikke vajadusi. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja vabadus oli piiratud ning ka kõige suurema soovi korral suuremat sissetulekut teenida kostjal võimalik ei olnud. Seega leiab, kohus, et kuni detsembrini 2006 ei rikkunud kostja ülalpidamiskohustust, kuna oli täitmas riigi poolt talle pandud kohustust, samal ajal sissetulekut reaalselt omamata. Ajavahemik jaanuar 2007 kuni juuni 2007 Vastavalt VV määruse nr. 262 vastu võetud 01.01.2007 „Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord“ § 1 kohaselt makstakse ajateenijale toetust 1 500 krooni kuus. Kostja selgitab, et alates 01.jaanuarist 2007 kuni märts 2007 sai ta toetust 2000 krooni kuus, aprillist kuni juunini 2007 maksti kostjale toetust 2 600 krooni kuus ning alates juunist on kostja arvatud reservi ning talle maksti ühekordset toetust 3 400 krooni. Nimetatud summadest maksis kostja lapsele elatist 500 krooni kuus, mida tunnistab ka hageja. Iga nädala lõpus, seega neli korda sõitis kostja Võrust Kohtla-Järvele ning tagasi, et kohtuda lapsega, mis näitab, et ta tundis huvi lapse käekäigu vastu. Kohus arvestab asjaoluga, et riigi poolt makstud toetus on tunduvalt alla miinimumpalga, mis käesolevast aastast moodustab 3 600 krooni. Kohus arvestab ka sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Seoses majandusliku olukorra muutmisega möönab kohus, et käesoleval ajal on lapse ülalpidamiskulud suurenenud. 4 Seega leiab kohus, et kostja poolt makstud 500 krooni kuus ei olnud piisav ning sellel hetkel saadud toetus võimaldanuks kostjal elatusraha lapse ülalpidamiseks suuremal määral maksta. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse lapse vajadusi, leiab, et ajavahemikul jaanuar 2007 kuni juuni 2007 on mõistlik kostjalt välja mõista elatusraha summas 900 krooni kuus. Vastavalt PkS § 61 lg 6 p 4 tunnistab kohus mõjuvaks põhjuseks kostja viibimist tegevteenistuses ja jätab ajavahemikul juuli 2006- jaanuar 2007, mil kostja sai 150 krooni kuus, milline summa ei võimaldanud kostjal elatist maksta, elatise välja mõistmata. Elatise väljamõistmine alates juunist 2007 Kostja töötas enne tegevteenistusse kutsumist AS-i Antista, seega vastavalt TLS § 55 lg 7 selleks ajaks on tööleping peatunud. Peale sõjaväekohustuse täitmist saab kostja asuda samale töökohale tööle, millega kaasneb pidev sissetulek. Kostja alates juunist 2007 vastuväiteid elatise suuruse osas ei esita ning on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohus leiab et, lähtudes lapse vajadusest kuulub kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 01.juunist 2007 summas 1 800 krooni kuni poja T. täiselisuseni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 5