3-07-541/4

3-07-541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-541 Haldusasi N. T. kaebus Murru Vangla direktori 07.03.2007.a. käskkirja nr 30-i tühistamise nõudes Kohtuistung 01.06.2007.a. Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja – N. T. (avaldaja); Vastustaja – Murru Vangla direktor, volitatud esindajad Meeli Maiorov ja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.06.2007.a. Edasikaebamise kord MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD Murru Vangla direktori 06.12.2006.a. käskkirjaga nr 65-i paigutati N. T. kolmeks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse (t.l. 5). Murru Vangla direktori 07.03.2007.a. käskkirjaga nr 30-i (vaidlustatud haldusakt) otsustati paigutada N. T. (uuesti) kolmeks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse (t.l. 6). 14.03.2007.a. esitas avaldaja Murru Vangla direktori 07.03.2007.a. käskkirja nr 30-i peale kaebuse halduskohtusse (t.l. 2-3). Tallinna Halduskohtu 20.03.2007.a. määrusega võeti kaebus menetlusse (t.l. 11-12). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Murru Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist M. Koitla tegi

1. aasta detsembri alguses vangla direktori nimele ettekande, et avaldaja paigutataks vangistusseaduse § 69 lg 2 p-i 4 alusel eraldatud lukustatud kambrisse selleks et konflikte ära hoida. 1 Märtsi alguses esitas julgeolekuosakonna spetsialist N. Henk ettekande, mille kohaselt avaldaja ei ole muutunud ja taotles lukustatud kambrisse paigutamise pikendamist kolmeks kuuks, kuni 07.06.2007.a. Kaebuse esitaja leiab, et otsustus oli ebaõiglane, sest avaldaja on ennast muutnud. Eluosakonnas nr 9 ei ole kaaskinnipeetavatega konflikte olnud. Peale seda kui 3-kuuline lukustatud kambris viibimise periood lõppes, taotles avaldaja üleviimist eluosakonda nr
2. Seal ei saaks konflikte olla. Otsustati, et pikendatakse viibimist eluosakonnas nr 9 paiknevas lukustatud kambris. N. Henk ei selgitanud miks avaldajat ei ole võimalik teistesse eluosakondadesse paigutada. Avaldaja palub tühistada Murru Vangla direktori 07.03.2007.a. käskkirja nr 30-i. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vangistusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Avaldaja väidab, et julgeolekuabinõude pikendamisega tehti ebaõiglane otsustus, sest konflikte ei ole olnud. Konflikte kaaskinnipeetavatega ei ole fikseeritud, kuid eraldatud kambris ongi konfliktide tekkimise võimalused piiratud. Arvestades aga avaldaja käitumist ning suhtumist vanglaametnikesse, ei saa väita, et kaebuse esitaja oleks muutunud. N. T. ’i karistati vangla direktori 13.03.2007.a. käskkirjaga nr 282-dm, sest avaldaja käitus 19.02.2007.a. vanglateenistujatega ebaviisakalt ja kasutas solvavaid väljendeid. Samuti on alustatud kriminaalmenetlust seoses sellega, et kaebuse esitaja laimas vanglaametnikke. Julgeolekuosakonna spetsialisti N. Henk 05.03.2007.a. õiendi kohaselt ei ole eraldamist tinginud asjaolud ära langenud. Eraldamine toimus seetõttu, et avaldaja oli kaaskinnipeetavate suhtes vägivaldne ja tekitas neile vigastusi, mille suhtes alustati ka kriminaalmenetlust. Kaks kinnipeetavat, kellele avaldaja vigastusi tekitas, viibivad endiselt eluosakonnas nr
3. Eluosakonda nr 7 soovitakse kujundada ümber erikohtlemisega osakonnaks ning kinnipeetava sinna paigutamine ei oleks otstarbekas. Arvestades avaldaja käitumist lukustatud kambris viibimise ajal, ei saa konfliktide ja probleemide tekkimist välistada. Samuti ei saa kinnipeetavad valida, millises osakonnas nad karistust kannavad. Kinnipeetava vanglasse paigutamine toimub täitmisplaani alusel, arvestades kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Individuaalse täitmiskava kohaselt paigutati avaldaja eluosakonda nr
4. Väited kambrite tingimustele mittevastamise kohta on alusetud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Vaidlustatud käskkirja andmisel on viidatud vangistusseaduse § 69 lõikele 1 ja sama paragrahvi teise lõike punktile
5. Lähtuvalt vangistusseaduse § 69 lg-st 1 on võimalik kohaldada julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või 2 põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Vangistusseaduse § 69 lg 1 p-i 4 alusel on võimalik kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Antud juhul ei ole avaldaja vaidlustanud esialgset kolmekuulist lukustatud kambrisse paigutamist, vaid käskkirja, mille alusel paigutati kaebuse esitaja eelnimetatud perioodi lõppemise järgselt uuesti kolmeks kuuks lukustatud kambrisse. Avaldaja leiab, et see ei olnud põhjendatud. Käesoleva vaidluse puhul tulebki hinnata eelkõige seda kas ja kuivõrd oli teistkordne lukustatud kambrisse paigutamine põhjendatud. Vangistusseaduse § 69 lg-s 3 on sätestatud, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Antud juhul on vaja hinnata kas lukustatud kambrisse paigutamise esialgsed põhjused olid ära langenud või mitte. Varasema käskkirjaga (t.l. 5) kohaldati julgeolekuabinõusid seetõttu, et kaebuse esitaja oli teiste kinnipeetavate suhtes vägivaldne ja juhtumi kohta alustati ka kriminaalmenetlust. Vastustaja on julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist põhjendanud ning lisanud kaebusele esitatava vastuse juurde vangla direktori 13.03.2007.a. käskkirja nr 282-dm (t.l. 34), millega karistati avaldajat distsiplinaarkorras ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega, sest N. T. oli käitunud vanglateenistujatega ebaviisakalt ja kasutanud solvavaid väljendeid. Murru Vangla esitas ka julgeolekuosakonna spetsialisti 05.03.2007.a. õiendi, millest nähtub, et teistest eraldamise tinginud asjaolud ei olnud ära langenud. Vastustaja selgitas, et julgeolekuosakonnal oli kinnipeetava käitumise kohta põhjalik informatsioon ning direktoril on võimalik kahtluste korral küsida õiendite ja ettekannete kohta täpsustusi (kohtuistungi protokoll, t.l. 62). Sellelt pinnalt andiski vastustaja 07.03.2007.a. käskkirja nr 30-i ning lähtuvalt eeltoodust ei saa seda põhjendamatuks pidada. Murru Vangla on küsimust kaalunud ja vastava otsustuse tegemine kuulubki vangla direktori pädevusse. Selles osas on vastustajal küllaltki ulatuslik kaalutlusruum. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 3