2-07-9340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-9340 Tsiviilasi AS Koht

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1,

§ 146

lg 1, § 147 lg 1, § 142 lg1- Kostja leidis, et hageja poolt koostatud arvelduste ajavahemikus 01.08.1998-30.10.2002 kohaselt tekis võlg 11.199907.2001 perioodil. Seega lõpeb aegumistähtaeg 01.07.2005. Hagiavaldus on menetlusse võetud 26.04.2007, s.o. aegumistähtaja möödumisega. Kostja leidis, et tema ei rikkunud kohustust tahtlikult ja seega ei ole alust kohaldada kostja osas

§ 146lg 4 ettenähtud 10-aastast aegumisaega.

Hageja seisukoht seoses kostja vastusega 11.06.2007.a. esitas hageja kohtule oma seisukoha seoses kostja vastusega hagiavaldusele. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja poolt esitatud tõend teenustasu arveldusest ei ole asjakohane, kuna on väljastatud „Tammiku Maja“ poolt ning tõendil märgitud periood ei hõlma hagetavat perioodi. Hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga Raidkula 6, Kohtla-Järve hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tuli asjaõigusseaduse § 26 ja korteriomandiseaduse § 13. Seega tuleneb kostja kohustus hageja ees seadusest, mitte tehingust. Tsiviilseadustiku § 176 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat alates selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega leidis hageja, et hagetav nõue ei ole aegunud. Hageja esitas kohtule Kohtla-Järve Elektrijaama ja AS Tammiku Maja vahel 31.08.1995.a. sõlmitud lepingu soojusenergia kasutamisest kaugkütte veega koopiat. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse,

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne

1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. See tähendab, et seadusest tulenevale võlasuhtele laieneb enne
2. juulit 2002 kehtinud normistik, seal hulgas tsiviilkoodeks. Sama seaduse § 12 alusel enne
3. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
4. juulist 2002

s ning võlaõigusseaduses 2 2-07-9340 sätestatut. Seega tuleb lahendada vaidlus lepinguga seotud osas tuginedes

le ja võlaõigusseadusele. Võlaõigusseaduse § 3 näeb ette võlasuhte tekkimist lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alust. Arvestades antud tsiviilasja asjaoludega, on küsimuseks eelkõige lepingulise (võlaõigusseaduse § 3 p 1 tuleneva) või muu seadusest tuleneva (võlaõigusseaduse § 3 p 6) võlasuhte olemasolu poolte vahel. Alguses käsitleb kohus seadusest tulenevat võlasuhet. Antud asjas on olemas vaidlus poolte vahel võlasuhte olemasolu üle. Nimelt on hageja kohtule 11.06.2007.a. esitatud dokumendis avaldanud, et hageja ja kostja vaheline leping puudus ning korteriomanikust kostja kohustus hageja ees tulenes seadusest mitte tehingust. Nimelt tulenes see kohustus korteriomandiseaduse §

1. Korteriomandiseaduse § 13 näeb ette, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kinnistusraamatu andmete kohaselt 25.11.2003.a. oli kostja kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 17.11.2003.a. esitatud kinnistamiseavalduse alusel. Hageja poolt on kohtule esitatud T. S. (kinnistusraamatus G.) ja kostja vahel 16.09.1999.a. sõlmitud leping, mille punkti 7.
2. alusel läks omandiõigus aadressil . asuvale korterile lepingule allakirjutamise hetkel, s.t. 16.09.1999.a. Kostja sellele asjaolule vastu ei vaielnud ega lepingu õigsust vaidlustanud. Arvestades asjaõigusseaduse § 56 lg 1, § 119 ja § 120 leiab kohus, et isik võib olla kinnisasja omanik kehtiva asjaõiguslepingu olemasolu korral ilma selle kohta kinnistusraamatusse kannet tegemata. Seega on kostja olnud kinnisasja omanik (ehk korteriomanik korteriomandiseaduse mõttes) võlgnevuse tekkimise perioodil, s.t. alates 11.1999.a. kuni 07.2001.a. Asjaõigusseaduse § 70 lg 3 alusel on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Korteriomandiseaduse § 2 lg 1 alusel on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Seega on reaalosaks selgelt piiritletud ruum ehk korter, keldri osa, parkimiskoht, garaaž või muu selgelt piiritletud korteriomaniku omandis asuv kinnisasja osa. Vastavalt korteriomandiseaduse § 1 lg 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Arvestades seda ja kinnistusraamatu andmeid, ei ole kostjale kuuluv korteriomand kaasomandi. Kohus leiab, et korteriomandiseaduse § 13 peab silmas korteriomandiks jagatud kinnisasja omanike 3 2-07-9340 kaasomandis olevaid ruumi, mis ei ole reaalselt piiritletud ning selle tõttu ei saa nende korrapärase majandamise ja nendega kaasnevate maksude ja koormatiste tasumise kandmise vastutada kindel korteriomandi omanik. Seega kannavad korteriomanikud vastutust nende ühises kasutuses olevate piiritlemata kaasomandis olevate ruumide üle, niisugusteks ruumideks on näiteks treppikojad, ühises kasutuses olevad rõdud, maja välisseinad, kuid mitte reaalselt piiritletud korteriomand. Eeltoodu alusel ei saa tugineda hageja korteriomandiseaduse § 13 tulenevale kohustusele. Järgnevalt käsitleb kohus lepingust tulenevaid võlasuhteid. Kohtule 11.06.2007.a. esitatud 31.08.1995.a. Kohtla-Järve Elektrijääma ja AS Tammiku Maja vahel sõlmitud lepinguga on reguleeritud soojusenergia kasutamine kaugkütte veega. Lepingu punkti 10 lg 1 kohaselt „Ostja „ hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arvestab „Müüja“ vahetult nende eluruumide (korterite) üürnikega. Leping on suunatud püsiva kohustuse täitmisele ehk tegemist on kestvuslepinguga võlaõigusseaduse § 195 lg 3 tähenduses. Lepingu lisa punkt 57 kohaselt kuulub lepinguga hõlmatud objektide hulka aadressil . asuv hoone. Seega on võlaõigusseaduse rakendamine õigustatud. Arvestades lepingu punkti 10 lg 1, on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga võlaõigusseaduse § 80 lg 1 tähenduses ehk leping näeb ette, et kohustust võib võlausaldaja asemel täita ka kolmas isik. Antud juhul on kolmandaks isikuks isik, kellele korteriomand kuulub. Võlaõigusseaduse,

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1

s ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele.

§ 146lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Poolte eitatud dokumentidest ei tulene, et tegemist on tahtliku kohustuse rikkumisega, seega ei ole aegumistähtaja pikendamine kümne aastani

§ 146

lg 4 alusel võimalik.

§ 147

lg 3 kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Eeltoodu ja hageja poolt esitatud arvelduse keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest 01.12.1993 kuni 30.10.2002 alusel teeb kohus järelduse, et aegumistähtaja alguseks on 31.12.2002.a. Seega oleks lepingust tulenev hageja nõue kostja vastu aegunud 01.01.2006.a. ning kostja keeldumine kohustuse täitmisest on vastavalt

§ 142lg 1 õigustatud.

Arvestades seda, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, jätab kohus nõude suuruse küsimuse käsitlemata. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 438 lg 2, § 173 lg 1 ja lg 3 esitab kohus käesolevas kohtuotsuses menetluskulude jaotust ja näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 4 2-07-9340 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud tsiviilasjas teeb kohus otsuse hageja AS Kohtla-Järve Soojus kahjuks. Seega tuleb hagejal kanda ka kohtumenetluse kulud. Otsus on tehtud eeltoodud asjaolude ja põhjenduste alusel ning juhindudes võlaõigusseaduse,

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9, § 11, § 12, võlaõigusseaduse § 3, § 80 lg 1,

§ 142

lg1, § 146 lg 1, § 147 lg 3, korteriomandiseaduse § 1 lg 1, § 2 lg 1, § 13, asjaõigusseaduse § 59 lg 1, § 70 lg 3, § 119, § 120, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, § 173 lg 1, 3, § 436, § 438, § 439, § 441, § 442, § 452 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 5