2-06-31764/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31764 Tsiviilasi OV’u hagi EV’u vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OV (isikukood XXX, elukoht XXX); kostja EV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.
3. a Istungil osalenud isikud kostja EV RESOLUTSIOON Rahuldada OV’u hagi EV’u vastu elatise saamiseks osaliselt. Välja mõista EV’ult OV’u kasuks igakuine elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni tütar MV’u (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni tütre MV täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 30.10.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXX tütar MV. Pooled lahutasid abielu XXX. Tütar M elab koos emaga üürikorteris ning on ema ülalpidamisel ja kasvatusel. Hageja kavatseb kolida Saaremaale, kus on lapse kasvatamiseks rahulikum ja turvalisem keskkond. Lapsele kulub kuus umbes 3500 krooni, millest toidule kulub 2000 krooni, riietele, esmatarvetele ja arvimitele 300 krooni, hobid, ringid, mänguasjad 700 krooni, koolitarbed 300 krooni ja taskuraha 200 krooni. Korterikulutused ( üür, elekter, kommunaalkulud ja telefon) on 6500 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpdiamiseks igakuine elatis 3500 krooni. 16.11.2006.a. teatas hageja kohtule oma ja lapse elukoha muutusest, elama asumisest Saaremaale. Kostja vastuväited Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 2400 krooni kuus nagu kostja on seda igakuiselt teinud alates poolte lahkuminekust. Kostja on huvitatud tütre heast käekäigust, arengust ja tulevikust ja tal on tütrega head suhted. Kostja on ühemehe firma omanik, juhatuse liige ja töötaja ühes isikus. Kostja sissetulek on piiratud, maksab endale juhatuse liikme tasu orienteeruvalt 5000 -10 000 kruuni kuus ja samas on tal ka kohustused panga ees, kuna maksab pangale laenulepingu järgi laenu tagasi, mille võttis seoses sellega, et peale abielu lahutamist tuli hagejale välja maksta ühisvara jagamisel ½ vara väärtuse kompensatsioon. 25.04.2007.a. esitas hageja avalduse, mille kohaselt jääb ta oma esitatud hagi juurde ja seoses suurte sõidukuludega palub asja arutada ilma tema osavõtuta. 06.06.2007.a. toimunud istungil teavitas kostja, et on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 2800 krooni. Kohtu põhjendused MV sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on OV ja EV. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-5704 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Hageja on hetkel töötu ning elab poolte ühise tütrega Saaremaal, kus üürib üürilepingu alusel korterit. Hageja on esitanud kohtule lapse ülalpidamiskulude arvestuse summas 3500 krooni ja korteriga seotud kulude arvestuse kuus (igakuine üürilepingu järgne üür 3500 krooni, pluss kommunaalmaksed 2164 krooni, telefon 745 krooni, elekter 135 krooni) kokku summas 6534 krooni.. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 3500 krooni kuus. Kostja vaidleb hageja elatise nõude suurusele vastu. Põhiline vastuväide on see, et hageja üürib kallist korterit. Kostja on kohtule tõendanud, et ta on peale poolte lahkuminekut maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks orienteeruvalt 2400 krooni kuus. Samuti kannab kostja lapse telefoni kulud, teeb lapsele kingitusi, võimaluse korral veedab lapsega koos aega. Kostja märgib, et ta ei pea mõistlikuks lapse kallite hobide toetamist, kui tekib erivajadus, on nõus osalema lapse kulude katmisel. Kostja on oma sissetulekute ja kohustuste juures nõus maksma elatusraha lapse ülalpidamiseks 2800 krooni kuus. Kohus leiab, et kostjal tuleb kanda ka osa tütre eluaseme kuludest, mis sõltuvad üüritava elamispinna üüri suurusest ja kommunaalkuludest. Hageja esitatud eluaseme kulud Kuressaare linnas summas 6534 krooni kuus on võimaluste ja hindamise küsimus ning sõltub üüripindada pakkumisest antud piirkonnas. Kohus märgib, tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumeis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis tütar MV’u ülalpidamiseks 3000 krooni alates 30.10.2006.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o XXX. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik