Obsah (6)

§ 60§ 61§ 50§ 51§ 52§ 49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 29. juuni 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07- 59

) § 50 on vanemal kohustus last 2 kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanema kohustus alaealist last ülal pidada on sätestatud

§ 60, § 61. Lapse õigusi reguleerib lastekaitseseadus (La

KS). Väide, et lapsele tehtud kulutused, millega taotletakse “eseme” mugavust, meeldivust või ilu s.o. toreduslikud ei kuulu hüvitamisele, on otseses vastuolus LaKS § 39, mille kohaselt on lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Lapse vaimsed ja füüsilised eeldused peavad olema seaduse kohaselt välja arendatud võimalikult maksimaalselt. Seetõttu kannabki ema kulutusi arvutile, et vaimseks arenguks vajalik informatsioon oleks lapsele kättesaadav, inglise keele tundidele, kuna lapsel on tõsiseid raskusi inglise keeles edasijõudmisega, balletitundidele, kuna pojal on vastavad eeldused, ning vaatamata sellele, et tunnid kuuluvad õppekavasse, on need tasulised. Kulutused eluasemele on vajalikud, sest eluasemeta ei oleks lapsele tagatud elu säilimine. Neidki kulutusi peavad kandma mõlemad vanemad. Kulutused mööblile, jalgrattale ja uiskudele ei ole ühekordsed. Lapse kasvades vajab ta järjest uusi uiske, jalgratast ja ka muid vaba aja veetmiseks ning arenguks vajalikke esemeid. Väide, et hagejal ei ole võimalik panustada lapsele kostjaga võrdset panust, ei vasta tõele. Kostja poolt käeoleval ajal lapsele makstava elatise suurus on 1 250 krooni. 2006.a jäi lapse vajaduste rahuldamiseks pärast tulumaksu mahaarvamist 962,50 krooni, varasematel aastatel vähemgi. Nagu nähtub lisatud ravimite arvetest, olid kulutused lapse ravimitele veebruaris 982,30 krooni, märtsis 931,40 krooni, aprillis 5.aprilli seisuga juba 748 krooni. Seega kostja poolt käesoleval ajal makstavast elatisest jätkub hädavaevu vaid ravimite ostmiseks. Kõik muud kulud lapse toidule, riietele, eluasemele, inglise keele õppele ja muule kannab hageja, kellele selleks vajalikud rahalised vahendid on andnud käesoleval ajal (seoses lapsehoolduspuhkusega) abikaasa. Lisaks sellele lasub hagejal lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine. Kostja ei soovi lapsega üldse suhelda ega tema eest hoolitseda, kuigi suusõnaliselt on väitnud vastupidist. Seoses sellega, et hageja noorem laps saab peagi kolmeaastaseks, on hageja asunud läbirääkimistele tööandjaga töötingimuste ja töötasu suuruse osas. Seega on temal lähitulevikus võimalik ka isiklikest rahalistest vahenditest lapse vajaduste rahuldamiseks 2 340 krooni ja rohkem investeerida. Kostja vastuväited

1. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väiteil on tema sissetulekuks 11 000 krooni, millest peab jätkuma lapsele elatise tasumiseks, kostjale endale ja praeguse perekonna toetamiseks. Kostja tugineb uurimusele, mille kohaselt terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat moodustab 2 182 krooni kuus. Inflatsiooni arvestades ei kulu lapsele rohkem kui 2 500 krooni. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist 1 800 krooni kuus. Kostja leiab, et kulutused arvutihoolduseks ja internetiks tuleb lugeda toreduslikeks kulutusteks, kuivõrd peab kool kindlustama lapsele arvutiõppe. Kostja vaidleb vastu eluaseme ja elektri kulutustele summas 372 krooni kuna hageja peaks neid kulutusi niikuinii kandma. Kulutused mööblile, arvutile, jalgrattale ja uiskudele saavad olla ühekordsed, mitte igakuised. Kostja väiteil kulub tõendite alusel allergia ravimitele 300 krooni kuus, mitte aga 600 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja soovib töötuna tema arvel alusetult rikastuda. Kohtu põhjendused 4.Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Kostja nõustus tasuma elatist 1 800 krooni kuus. 3 5.Tallinna Linnakohtu 15.06.2001 otsusega on kostjalt mõistetud poja KV ülalpidamiseks elatis summas 1 250 krooni kuus (t lk 7-10). Vaidlust ei ole, et hageja elab koos pojaga Tallinnas Paldiski mnt 155-
3. Tallinna Autobussikoondise AS-i ja kostja vahel 24.12.1998 sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et kostja töötab Tallinna Linnaliinide bussijuhina (t lk 20). AS-i palgatõenditega on tuvastatud, et kostja kuunetopalk on 12 825 krooni. Kostja tööandja on kinnitanud, et alates XXX tõstetakse bussijuhtide keskmist palka 10% (t lk 28, 43). Iseenesest on õige kostja väide, et tõendite alusel kulub allergia ravimitele 300 krooni kuus, mitte aga 600 krooni, küll aga on OÜ 31.01.2007 tõendiga leidnud kinnitust, et KV on allergiline laps, kes põeb XXX (t lk 11-13, 33-37). Kostja väited korteriliisingu tasumisest on väärad ja ümber lükatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtetega, mille kohaselt on kostja kantud Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX ja Harju jaoskonna registriossa nr XXX kaasomanikuna ¼ osas (t lk 54-55). Asjaolu, et kostja on võtnud XXX SEB Ühispangast laenu 45 000 krooni, ei anna alust jätta hagi rahuldamata (t lk 44-49). 7.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-157-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.

2. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 6 732 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud
3. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
4. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2 319 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu.

§ 50

lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (

§ 51

). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samas sätestab

§ 52lg 1 lahus elaval vanemal õiguse lapsega suhelda.

Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Asjakohane on hageja osundamine LaKS § 39, mille kohaselt on lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Ainetud 4 on kostja väited, et kulutused arvutihoolduseks ja internetiks tuleb lugeda toreduslikeks kulutusteks, kuivõrd peab kool kindlustama lapsele arvutiõppe. Lapse vaimsed ja füüsilised eeldused peavad olema seaduse kohaselt välja arendatud võimalikult maksimaalselt. Seega on põhjendatud, et hagejal tuleb kanda kulutusi arvutile, et vaimseks arenguks vajalik informatsioon oleks lapsele kättesaadav, inglise keele õppele, kuna lapsel on tõsiseid raskusi inglise keeles edasijõudmisega, balletitundidele, kuna pojal on vastavad eeldused. Meelevaldne on kostja seisukoht, et lapsele eluaseme ja elektri kulutusteks arvestatud 372 krooni peaks hageja niikuinii kandma kuna kulutused eluasemele on vajalikud, sest eluasemeta ei oleks lapsele tagatud elu säilimine. Neidki kulutusi peavad kandma mõlemad vanemad. Väär on kostja seisukoht, et kulutused mööblile, jalgrattale ja uiskudele on ühekordsed, kuna lapse kasvades vajab ta uusi uiske, jalgratast ja ka muid vaba aja veetmiseks ning arenguks vajalikke esemeid. 9.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit.

Kohus määrab elatise suuruseks 2 500 krooni. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa oluliselt seadusega kehtestatud elatise miinimummäära.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
2. Tallinna Linnakohtu 15.06.2001 otsuse alusel on kostja maksnud elatist igakuiselt 1 250 krooni. Vastavalt

§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 20.02.2007.a. Seega tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 15.06.2001.a otsust ja kostjalt välja mõista elatis 2 500 krooni kuus kuni KV täisealiseks saamiseni 17.01.2015.a. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna otsus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 5 TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 6