a ütlustega selle kohta, et R lubas 31.detsembriks või 1.jaanuariks 2006.a asjad ära viia, korduvalt võeti AS kõrvalasuvas hoones töötavate töötajate poolt hagejale kuuluvast hoonest asju ja tunnistaja käis korduvalt kostja töötajatele selleks uksi avamas. Asjaolu, et hageja hoones asuva vara kuulumist kostjale on kinnitanud kostja juhatuse liige J.R , on tõendatud ka hageja juhatuse liikme Jaan Altmetsa vande all antud seletusega selle kohta, et ta kohtus isiklikult hoone omandamise järgselt kostja juhatuse liikmega, kes kinnitas, et ta toimetab vara ära 01.jaanuariks 2006.a ja ei eitanud, et vara kuulub talle, on andnud lubadusi vara väljaviimiseks, kuid ei ole seda käesoleva ajani teinud. Kostja ei ole eitanud, et kogu vara kuulub talle. Ladustatud on mööblidetailid, puitlaastplaadid, kõik vajalikud detailid diivanite valmistamiseks. Hageja nõue on suunatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ja valduse rikkumise kõrvaldamisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus
§-s 1043 sätestatust, mille kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamise on õigusvastane muuhulgas eelkõige siis, kui see tekitati kannatanud omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (
Kostja on omavoliliselt rikkunud hageja valdust vaidlusalusele hoonele sellega, et hoiustab hagejale kuuluvas hoones oma vara ning takistab omanikule sellega asja üle tegeliku võimu teostamist, muuhulgas rentimist (AÕS § 40 lg-d 2 ja 3). Asjaolu, et hagejale on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol (
87) selle kohta, et alates veebruarist 2006.a otsustas hageja rentida hoone seda laona kasutada soovinud isikule, kes oleks hoonet soovinud rentida juba alates 01.jaanuarist 2006.a, kuid kuna vara oli seal sees, mistõttu hageja ei julgenud rendilepingut enne 01.veebruarit sõlmida. Rendilepingut ei saanud asuda täitma, sest rentnik hoonet koos selles asuva varaga ei soovinud ja kostja vara välja ei viinud. Nimetatu on tõendatud samuti üürilepinguga nr XXX (t.l. 13-18), millest nähtub, et hageja sõlmis vaidlusaluse hoone osas tähtajalise üürilepingu OÜ-ga , üürihinnaga 49’000.- kr kuus. Hageja on esitanud väljavõtte ajalehest Äripäev (t.l. 64-66), millest nähtub, et Tallinna ligiduses asuvad lao- ja tootmispinnad on hetkel turul nõutud. Kuigi nimetatud tõend ei tõenda vaidlusaluse hoone rendi turuhinda, loeb kohus sellega tõendatuks, et analoogsetele laohoonetele on üüriturul nõudlus. Kui kostja poleks oma vara hageja hoones hoidnud, oleks hageja saanud hoone üürida välja ja sellest tulenevalt üüritulu. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja arvestuste kohaselt on hagejale tekkinud kahju saamatajäänud renditulu näol 340’000.- kr (6 kuu ja 28 päeva rent, ilma käibemaksu ja kommunaalkuludeta), seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt nimetatud summa väljamõistmiseks (
3 Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Oma vara hagejale omandiõiguse alusel kuuluvas laohoones hoidmisega teostab kostja hageja valduse rikkumist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tema vara äraviimist (AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 alusel) hageja omandis olevast hoonest, kuivõrd omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, omaniku nõue on suunatud seejuures omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu, millega kostjat kohustatakse välja viima hageja ehitisest, aadressiga XXX asuv kostja vallasvara. Asjakohaseks ei saa pidada kostja väiteid, et hageja ei ole kahju kannatanud, kuna rentnik ei ole rendilepingut üles öelnud. Rendilepingu ülesütlemine on ühepoolne kujundusõigus ja selle kasutamine või mittekasutamine ei oma käesolevas asjas tähendust, kui hageja tegelikult üürilepingut kostja tegevusest tulenevalt täita ei saanud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.