← Eesti

2-06-9934/1

Obsah (4)§ 477§ 463§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2006.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-9934 Menetlustoiming Avalduse läbi

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 5).

  1. Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud ajalises järgnevuses: - 29.07.1999 VB, KS ja PJ sõlmisid notariaalse laenu- ja pandilepingu nr 9915 laenusummaga 240 000 krooni, laenu tagastamise tähtpäevaga (ilma intressideta) 10.08.2001.a, KS pantis võla tagatiseks XXX ehitised (vallasasjad) ja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele (t.l. 15-16). - 03.05.2001 suri KS. - 27.11.2001 notariaalse lepinguga nr 13776 PJloovutas nõude Marek Sillaperele (t.l.18 – 19). - 18.12.2001 kohtutäitur P. L saabub M. S avaldus täitemenetluse algatamiseks (tl 40). - 04.07.2002 VB sai kätte teate täiteavalduse esitamise kohta, võla suuruse ja vastuväite esitamise õiguse (väljastusteade täitetoimikus). - 07.08.2002 M. S loovutab notariaalse lepinguga nr XXX/2002 nõude VBvastu OÜ-le (t.l. 2021). - 07.10.2002 kohtutäitur HN algatas täitemenetluse sissenõudja PJ avalduse ja pandilepingu nr XXX alusel. - 16.01.2006 PJ esitas kohtutäiturile H. N avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. - 29.01.2003 HNl õpetas täitemenetluse PJ avalduse alusel, laekunud summa tagastati B (t.l. 17) - 2005 lõpus MS vormistas KS pärandi vastuvõtmise. - 02.03.2006 P. L arestis täitemenetluses oleva nõude tagamiseks panditud vallasvara. - 07.04.2006 kohtutäitur tegi vaidlustatud otsuse VB ja MS kaebuste lahendamiseks.
  2. Kaebuse esitajad taotlevad tühistada vallasvara arestimise akt ja lõpetada täitemenetlus, kuna: - puudub kehtiv täitedokument; - nõudesumma suurus ei tulene lepingust; - laenu- ja pandilepingust tulenev nõue on PJ täidetud; - täitemenetlus sama nõude osas on lõpetatud nõudest loobumise tõttu.
  3. Tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära ning uurinud ja hinnanud täitetoimiku nr XXX materjale ja kohtule esitatud tõendeid, kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
  4. Täitetoimikus olevate dokumentidega on tõendatud, et kohtutäitur P. L saabus 18.12.2001 M S avaldus täitemenetluse alustamiseks summas 1 000 000 krooni, 09.01.2002 on M.S esitanud kohtutäiturile viiviste arvestuse seisuga 01.01.2002, arvestusele on M.S lisanud omakäelise taotluse vormistada nõue 700 000 kroonile. ELS kviitungi koopiaga on tõendatud, et VB on 04.07.2002 kell 9.58 isiklikult vastu võtnud kohtutäituri P. L 02.07.2002 koostatud teate eelnimetatud täitmisavalduse esitamise kohta.
  5. 1993.a. kehtima hakanud täitemenetluse seadustiku M. S avalduse esitamise ja V.B sellest teatamise ajal, 01.06.2001-01.07.2002 kehtinud redaktsiooni (edaspidi TMS1993) § 1 lg 1 p 13 kohaselt kuulus selle seaduse alusel täitedokumendina täitmisele notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese 4 sundtäitmisega. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes. Laenu- ja pandileping nr XXX vastab nendele nõuetele.
  6. Avaldajad tuginevad täitedokumendi kehtetusele, kuid ei ole täitemenetluse aluseks olevat laenuja pandilepingut hagimenetluses vaidlustanud. Võlaõiguslikku lepingut ei ole võimalik vaidlustada hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusega. 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist (TMS § 221 lg 3). Avaldajad ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud, kuigi taotlevad täitemenetluse lõpetamist, kuna nõue on rahuldatud. Seega laenu- ja pandileping nr XXX on kehtiv täitedokument.
  7. Vastavalt TMS1993 § 23 lg-le 1 kohtutäitur algatab täitemenetluse sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS1993 § 23 lg 4 kohaselt kohtutäitur oli kohustatud saatma võlgnikule või kinnisasja omanikule täitedokumendi saamisest teate, milles viitab õigusele esitada vastuväide ning selgitab vastuväite esitamata jätmise tagajärgi. Teatele lisatakse täitedokumendi ärakiri. Täitemenetlus algatatakse võlgnikule või omanikule täitedokumendi saatmisest arvates kahe nädala möödudes, kui võlgnik või kinnisasja omanik ei esita kohtutäiturile vastuväidet (TMS1993 § 23 lg 4 p 1). VB vastuväidet ei esitanud.
  8. 27.11.2001.a. nõude MSle loovutamise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 216 lg 3 alusel läksid nõude omandajele üle kohustise täitmist tagavad õigused, sama sätestab ka PJ ja MS vaheline nõude loovutamise leping. Nõude loovutamise lepingut avaldajad vaidlustanud ei ole. Seega kohtutäitur oli õigustatud algatama täitemenetluse MS avalduse alusel.
  9. MS poolt 07.08.2002 nõude OÜ-le loovutamise järel OÜ astus vastavalt 01.07.2002 jõustunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-le 2 senise võlausaldaja asemele. VÕS § 167 lg 4 kohaselt nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eeltoodu alusel jätkus MS avalduse alusel alustatud täitmenetlus, kuid muutunud sissenõudjaga. Avaldajate esindaja tõi esile, et MS avaldusel puudub täiteasja number, kuid täitetoimiku pealdisel on täiteasja number olema ja selles sisaldub aastaarv
  10. Kohus leiab, et nimetatud asjaolust ei saa järeldada, et täitemenetlus on vahepeal katkenud või lõpetatud. Justiitsministri 25.10.2001 määrusega nr XXX „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ asutati täitemenetluse register, määrus jõustus 10.11.2001.a., s.t. mõned nädalad enne MS avalduse esitamist. Viidatud määruse rakendussätetest nähtuvalt tuli
  11. veebruariks
  12. aastal täitemenetlusregistrisse kanda kõik
  13. aasta
  14. märtsi seisuga menetluses olnud ja edaspidi menetlusse võetud täitemenetlused (§ 16 lg 2). Isegi kui MS avaldusel puudub täiteasja number seetõttu, et kohtutäitur täitemenetluse registrisse nõuetekohaselt andmeid ei sisestanud, ei muuda see täitemenetlust olematuks või ebaseaduslikuks. Täitetoimikus olevad dokumendid (MS avaldus, viivisearvestus, kviitung V. B täitmisteate kättetoimetamise kohta 2002.a.) ei anna alust kahtlustada, et täitetoimiku dokumente on võltsitud ning MS tegelikult täiteavaldust 2001.a. ei esitanud ning tegelikult alustati täitemenetlus 2004.a., s.o. pärast seda, kui kohtutäitur H.N oli samast lepingust tuleneva nõude osas täitemenetluse lõpetanud nõudest loobumise tõttu.
  15. Avaldajad on ekslikul seisukohal, et pandilepinguga tagati nõue summas ainult 240 000 krooni. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 3 ja 4 kohaselt pandiga võib tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. Pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Laenu- ja pandilepingu punkti 1.
  16. kohaselt laenuandja andis laenajale 240 000 krooni, punkti 1.
  17. kohaselt tuli laenusumma ilma intressideta 5 tagastada lepingus sätestatud maksegraafiku kohaselt hiljemalt 10.08.2001.a. Lepingu punkti 2 kohaselt pantija tagas punktides 1.
  18. ja 1.
  19. nimetatud laenusumma koos kõrvalnõuetega. Kõrvalnõudena on lepingu punktis 1.
  20. sätestatud viivis 0,5 % tasumata graafikujärgselt laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et tasumata summalt kindla protsendina sätestatud viivis on piisavalt selge nõue. Lepingu sõlmimise ajal ei saa tulevast võimalikku võlgnevuse suurust ja viivitatud päevade arvu ette näha ja täpse summana lepingus sätestada, mistõttu tuleb viivis vastava vajaduse tekkimisel igakordselt välja arvestada. MS on viiviste arvestuse esitanud kohtutäiturile, V. B ja MS oli võimalik sellega tutvuda.
  21. M. B väited, et võlg on PJ tasutud, on paljasõnalised ja tõendamata. Avaldajate esindaja kohtuistungil täiendavaid tõendeid võla tasumise kohta esitada ei soovinud. Kohtuistungi algul vihjamisi nimetatud võimaliku tunnistaja PJ ülekuulamist esindaja ei taotlenud ja oli nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega. Samuti avaldas esindaja kohtuistungil arvamust, et kohus oleks võinud asja lahendada olemasolevate tõendite alusel kirjalikus menetluses. Avaldajate esindaja leidis, et võla tasumiseks on piisav tõend kohtutäituri H. N otsus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et HNtäitemenetluse lõpetamise otsus ei tõenda võla tasumist PJ. Otsusest nähtub vaid, et 07.10.2002 alustatud menetlus on lõpetatud seoses PJ esitatud avaldusega nõudest loobumiseks, nõudest loobumise põhjuseid otsusest ei nähtu.
  22. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, millisel põhjusel PJ nõudest loobumise avalduse kohtutäiturile HN esitas. HN poolt PJ avalduse alusel täitemenetluse algatamisel 07.10.2002 ei olnud PJ enam laenu- ja pandilepingust nr XXX tuleneva nõude omanik, kuna oli nõude 27.11.2001 loovutanud MSle. Seega P. J puudus tegelikult nõue, mille täitmist kohtutäiturilt nõuda, juba täitmisavalduse kohtutäitur H. N esitamisel. Kohus jagab sissenõudja seisukohta, et PJ poolt HN algatatud täitemenetluse käigus täitmise vastuvõtmine oleks vaadeldav kelmusena. See võib olla ka PJ nõudest loobumise avalduse esitamise põhjuseks.
  23. Iseenesest õige on avaldajate viide, et lõpetatud täitemenetlust ei saa uuesti alustada, TMS1993 § 35 lg-s 3 vastav sõnastus jõustus 01.03.
  24. Kohus leiab aga, et käesolevas tsiviilasjas ei ole see viide asjakohane. Kohtutäitur P. L algatas täitemenetluse varem, kui kohtutäitur H. N . Juba alustatud täitemenetlusega paralleelselt sama nõude täitmiseks teisele kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks ja lõpetamiseks avalduste esitamine (pealegi nõudeõigust mitteomava isiku poolt) ei saa kaasa tuua varem alustatud täitemenetluse suhtes õiguslikke tagajärgi TMS1993 § 35 lg 3 alusel. Samuti ei lõpe varem alustatud täitemenetlus ainuüksi seetõttu, et hilisem täitemenetlus lõpetatakse.
  25. Avaldajad taotlevad 02.03.2006 vara arestimise akti tühistamist. Kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. TMS § 55 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige siis, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et oli olemas kehtiv täitedokument, võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud. Avaldajad ei ole seadnud kahtluse alla kohtutäitur P. L pädevust arestimise toimingu tegemiseks. Samuti ei ole tõendeid täitemenetluse läbiviimisel võlgniku õiguste rikkumise kohta. Avaldajad on täitemenetluses mitme aasta vältel kasutanud kvalifitseeritud õigusabi. Avaldajad on oma õigusi täitemenetluses realiseerinud, esitades tähtaegselt TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse kohtutäituri toimingu - vara arestimise – peale.
  26. Kõike eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes

§ 463

– 466 ja § 478 sätetest kohus jätab V.B ja MS kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 17. TMS § 37 lg 2 alusel kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, 6 kelle huvides lahend tehakse.

§ 173

lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Heli Käpp Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.