Lepinguga (t.l. 3-4) loeb kohus tõendatuks, et lepingu p-des 4.1 ja 4.2 leppisid pooled kokku tasumise korras. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud tasumata arved nr XXX-XXX, ja XXX ajavahemikul 15.07.2006.a kuni 15.10.2006.a. Kostja on väitnud, et pole teenuseid selle ajaperioodi eest tarbinud. Poolte kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks, et 12.12.2005.a saadetud kirjas on kostja palunud lepingu peatamist XXX objekti suhtes alates 13.12.2005.a, 14.01.2006.a on kostja palunud lepingu peatada tähtajatult seoses XXX korteri võõrandamisega (t.l. 34-35) ja hageja on teatanud lepingu jätkamisest ja teenuse osutamise jätkumisest alates 01.06.2006.a (t.l. 21) ning selgitanud kostjale, et kostja võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud lepingut ühepoolselt tähtajatult peatada. Selline võimalus ei tulene seadusest ega pooltevahelisest lepingust. Kostjal oli õigus leping üles öelda, kuid nagu selgub kostja vastusest ei teinud ta seda teadlikult. 3 Kostja on esitanud ka väite, et kostja ei ole lepingut rikkunud, vaid see lõppes täitmise võimatusega. Täitmise võimatuse olukorda reguleerib
sätestatu, mis hõlmab nii lepinguliste kohustuste täitmisel tekkinud raskuste, tehingu aluse äralangemise kui ka vahekorra olulise muutumise. Seejuures sätestab
lg 1 ühe lepingupoole õiguse nõuda lepingu muutmist, kui lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad sellisel määral, et sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Õiguslikku tähendust omavad ainult niisugused muudatused lepingupoolte kohustuste vahekorras, millega kaasneb kohustuste täitmise kulude oluline suurenemine või teiselt lepingupoolelt lepingu alusel saadava väärtuse oluline vähenemine. Kostja lepingu muutmist taotlenud ei ole. Samuti on kostja oma vastuses kinnitanud, et ta ei ole lepingut üles öelnud (
Seetõttu ei ole kostja väide lepingu lõppemisest täitmise võimatuse tõttu asjakohane, sest leping ei lõppe automaatselt, vaid võimalik on taotleda lepingutingimuste muutmist või leping üles öelda. Hageja on lepingu üles öelnud alates 11.10.2006.a, hoiatades sellest eelnevalt kostjat (t.l. 7). Kostja ei ole hagejat informeerinud oma uuest aadressist, milline kohustus oli tal vastavalt lepingu p-le 7.1, mistõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et kostja ei ole arveid ega hageja kirju kätte saanud. Asjaolu, et kostja teenust ajavahemikul 01.06.2006.a-11.10.2006.a ei tarbinud, ei muutnud olematuks hageja kohustust teenust osutada pooltevahelise lepingu kohaselt, kuivõrd leping ei olnud kostja poolt üles öeldud ja hageja lepingulised kohustused eksisteerisid. Kui kostja teenust tegelikult ei tarbinud või teenuse osutamine ei olnud kostjast tulenevalt võimalik, sest kostja ei täitnud lepingu p-st 3.1 tulenevaid kohustusi, ei muuda see lepingust tulenevalt olematuks hageja kohustust objekti valvata. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt arvete tasumist ja tasumisega viivitamise korral viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga päeva eest tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 4.1 (
Seega on hageja nõue võlgnevuse summas 977,30 kr ja viivise summas 146,86 kr kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmis lepingu koduvalve kampaania raames. Lepingus leppisid pooled kokku, et valvesüsteem ja selle paigaldus ning kodukino on kliendile tasuta tingimusel, et sõlmitud lepingut ei lõpetata varem kui 4 aasta möödudes ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi kui leping öeldakse tellija süül üles 1.-2.aasta vahel 6’500.- kr (lepingu p-d 3.7, 7.3 ja 7.4). Samuti on pooled kokku leppinud, et leppetrahvi tasumisel või nelja aasta möödumisel lepingu sõlmimisest läheb kostjale üle omandiõigus häiresüsteemile ja kodukino komplektile XXX (7.4). Kostja leiab, et leppetrahv on liiga suur ja tüüptingimus leppetrahvi osas kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas tüüptingimus leppetrahvi osas on kehtiv. Kostja on väitnud, et tüüptingimus on kehtetu, tuues asjaoluna välja vaid selle, et kodukinokomplekti hind on 3’000.- kr, kostja on lepingut täites selle hinna juba täielikult hüvitanud ja leppetrahv on sellest tulenevalt liiga suur. Kostja vastuväide on sisuliselt suunatud sellele, et kostja arvates on ta hageja lepinguliste soorituste eest liiga kallist hinda maksnud. Kuigi kostja ei ole tõendanud, et kodukinokomplekti maksumus oli teistsugune (TsMS § 230 lg 1), ei omagi see tähendust, kuivõrd
lg 1 nimetatud ebamõistliku kahjustamise all ei ole peetud silmas sellist olukorda. Tüüptingimuste regulatsiooni kaudu ei sekku seadusandja pooltevahelise lepingu sisusse osas, mida võimaldab kontrollida või korrigeerida poolte vahel kokkulepitud lepingukohustuse ja selle eest tasutava hinna vahekorda (
Leppetrahvi tingimust tuleb vaadelda koosmõjus olukorraga, kui kostja oleks lepingut kohaselt täitnud ja seda poleks üles öelnud. Nimelt ei ole vaidlust poolte vahel selles osas, et koduvalve kampaania leping sätestas endas, et valvesüsteem ja selle paigaldus ning kodukino on kliendile tasuta tingimusel, et sõlmitud lepingut ei lõpetata enne 4 aasta möödumist, seega sisaldus leppetrahvi hinnas nii häiresüsteem kui selle tasuta paigaldus, samuti kodukino komplekt. Seejuures on hageja arvestanud kodukino amortiseerumisega ehk jääkväärtusega olenevalt lepingu täitmise kestusest (lepingu p 7.3). Nimetatud asjaolusid 4 arvestades leiab kohus, et leppetrahv ei ole ülemäära suur ega seetõttu kehtetu ning kostjalt kuulub leppetrahv summas 6’500.- krooni väljamõistmisele hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.