Obsah (4)

§ 776§ 13§ 854§ 855

Tsiviilasi nr 2-06-17519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 09.märtsil 2007 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AS-i (registrikood

) sätetest. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga hagi aegumise kohta. Kostja on viidanud aegumise alusena Konventsiooni artikli 30 punktidele 1 ja

1. Nimetatud sätted aga reguleerivad pretensioonide esitamist olukorras, kus vaidluse all on vastuvõetud kauba olemasolu (kaotsiminek) ja/või seisund (vigastused). Antud asjas puudub vaidlus nimetatud asjaolude üle. Konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevate nõuete aegumistähtaegu ja selle tähtaja kulgemise alust reguleerib Konventsiooni artikkel 32, mille punkti 1 alapunktist c) nähtub, et käesoleva vaidluse aegumistähtajaks on üks aasta ning et seda tähtaega tuleb hakata lugema kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Samast punktist nähtub ka, et aegumistähtaja sisse ei arvata päeva, millest tähtaja kulg algas (seega siis lepingu sõlmimise päeva). Sama artikli punkti 2 kohaselt peatab kirjaliku pretensiooni esitamine hagi aegumise tähtaja kulgemise päevani, millal vedaja kirjalikult lükkas pretensiooni tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. Seega algas menetletava nõude aegumise tähtaja kulgemine kolme kuu möödumisel veolepingu sõlmimisest (see on 13.10.2005), oli peatunud 28.11.2005 kuni 01.11.2005 ja lõppes 15.10.
2. Hagiavaldus oli kohtule esitatud 10.07.
3. Kohus lähtub asja lahendamisel Konventsiooni artikli 9 punktist 1, mille kohaselt on saatekiri veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend „prima facie“.

§ 776

lõike 1 kohaselt tõendab saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. Konventsiooni artikli 4 kohaselt tõendatakse veoleping saatekirja koostamisega. Artikli 6 punkti 1 alapunkti j) kohaselt peab saatekiri muuhulgas sisaldama juhendeid, mis on vajalikud tolli- ja muude formaalsuste täitmiseks.

§ 13

lõike 2 kohaselt, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.

§ 854

lõike 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel.

§ 855lõike 3 kohaselt sõlmib ekspedeerija vajalikud lepingud oma nimel.

Sama sätte lõike 4 kohaselt peab ekspedeerija oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja huvides ning järgima tema juhiseid. Nimetatud sätete alusel asub kohus sisulise arutamise tulemusena seisukohale, et kauba 4 saatekirjale võrreldes veolepinguga teise tollimiskoha (tollilao) märkimist tuleb ja saab lugeda vedaja suhtes veolepingu muutmiseks saatja poolt. Asjas puudub vaidlus, et hageja tegutses vaidlusalust veolepingut sõlmides ekspedeerijana. Seega pidi ta olema ekspedeerimissuhte kaudu seotud kauba saatjaga ja järgima saatja juhiseid. Vaidlusaluses suhtes oli saatjaks Saksamaal asuv äriühing (nähtub saatekirja punktist 1). Vedajal puudus võimalus sekkuda saatja poolt kaubaga kaasa antud saatelehe vormistamisesse. Vedaja, saanud saatelehe, kuhu oli märgitud tollimiskoht, oli kohustatud kauba sinna kohale toimetama. Kuna saatelehel asuv koht erines eelnevalt veolepingul märgitud kohast, võis vedaja (kuid ei olnud kohtu arvates kohustatud) veo tellinud isikult asjaolusid täpsustama. Ka konventsiooni artikkel 14 reguleerib olukorda, kui veolepingu täitmine vedaja poolt on saatekirjas märgitud tingimustel võimatu täita või see muutub võimatuks enne kauba saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta. Antud juhul ei olnud vedajal probleemi toimetada kaup saatekirjas ettenähtud kohta. Igal juhul --- kui vedaja ekspedeerijalt ja/või kauba saatjalt saatekirjast ajaliselt hilisemat korraldust tollimiskoha suhtes ei saanud, oli ta kohustatud täitma senise hiliseima korralduse, milleks oli saatelehel märgitud asukoht. Eeltoodu alusel seega ei leidnud tõendamist kostja poolt võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine ja seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt selle kohustuse rikkumise alusel kahju hüvitamist. Isegi juhul, kui eelpool oleks leidnud tõendamist kostja poolt veolepingust tuleneva kohustuse rikkumine, oleks nõue summaliselt olnud tõendatud vaid osaliselt ja seda summas 4000.00 krooni AS-i poolt osutatud lao- ja laadimisteenuste eest. Nimetatud summa on tõendatud osutaja poolt kolmandale isikule esitatud arvega (t lk 66), kusjuures asjaolu, et see on küll vormistatud ebatäpselt, kuid ometi seotud vaidlusaluse kaubaga, on tõendatud AS-i kirjaga 13.12.2006 (t lk 65). Samas ei nõustu kohus hageja seisukohaga nagu saaks ja peaks kohus ülejäänud summa (kulud lisatranspordile) osas rakendama

-i § 28 alusel mõistlikku hinda. Nimetatud säte reguleerib lepingu hinna määramist juhul, kui hind ei ole määratud ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest. Antud juhul on aga tegemist olukorraga, kus hageja peab tõendama talle tekkinud kahju suurust. Antud asja piiridest väljub hageja ja talle võimalikku transporditeenust osutanud tundmatu isiku vahelise võimaliku lepingu hinna määramine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi rahuldamisele ei kuulu, antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok