2-06-31621/8

(9)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD Viru Maakohtu

1. juuni 2006 kohtuotsusega määrati kindlaks avaldaja … ja tema tütre … suhtlemise kord. … esitas
2. oktoobril 2006 kohtule avalduse lepitusmenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt ei ole avaldajal võimalik lapsega suhelda, kuna lapse üleandmist ei toimu. Avaldaja väitel takistab asjast puudutatud isik … tal lapsega suhelda ja sellega rikub Viru Maakohtu
3. juuni 2006 kohtuotsust. Avaldaja palub alustada lepitusmenetlus alaealise lapse … suhtlemise korraldamiseks. Kohtutäitur Andrei Krek leidis, et Viru Maakohtu
4. juuni 2006 kohtuotsust ei ole võimalik täita, kuna kohus ei ole kohtuotsuses nimetanud, milliseid sunnivahendeid on võimalik määrata. Kohtutäituri poolt
5. oktoobril 2006 koostatud „Lapse isale suhtlemiseks üleandmise akti“ kohaselt lapse üleandmist ei toimunud. Kuigi lapse ema oli nõus last üle andma, ei olnud laps nõus isaga suhtlema ja keeldus isaga kaasa minemast. Kohtutäitur lõpetas Viru Maakohtu
6. juuni 2006 kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluse nr 066/2006/
7. Avaldaja esindaja teatas
8. aprillil 2007 kohtule, et kohtumine
9. aprillil 2007 ebaõnnestus. Laps ei soovinud isaga kaasa minna, lapse ema korraldas lapse juuresolekul isale skandaali, mille käigus rebiti katki avaldaja jope. Kohale kutsuti politsei. Avaldaja on seisukohal, et lepitusmenetlust ei ole võimalik jätkata ning see tuleb tunnistada ebaõnnestunuks. Asjast puudutatud isik manipuleerib lapsega, mille tagajärjel laps väldib isaga suhtlemist. Avaldaja ei soovi, et laps seostaks teda ebameeldivuste ja skandaalidega ning seega ei ole tal võimalust lapsega kohtuda. Avaldaja esitas
10. juunil 2007 kohtule kirjaliku vastuse, millest selgub, et viimane kohtumine, mis toimus Sillamäe linnas, lõppes skandaaliga. Asjast puudutatud isik ähvardas avaldajat ja tema abikaasat füüsilise vägivallaga. Kohale kutsuti politsei. Laps viibis küll skandaali ajal toas, kuid hiljem ikkagi toodi õue. Laps nägi hüsteerilist ema ja politseid. Avaldaja leiab, et sellisel viisil lapsega kohtumine ei ole võimalik, sest see traumeerib nii last kui ka avaldajat ennast. Olukorra muutmiseks on avaldaja nõus pöörduma perenõustaja või psühholoogi poole. Avaldaja jõuab järeldusele, et lapse ema manipuleerib lapsega ning tal puudub soov kujunenud olukorda lahendada. Avaldaja leiab, et lapse ema tuleks trahvida, sest laps ei ole manipuleerimise vahend. Avaldaja on seisukohal, et lühiajalised kohtumised, mida soovitab sotsiaalhoolekande osakond, ei anna häid tulemusi ning seda on juba ka proovitud. Lühiajaliste kohtumiste ajal on laps ikkagi emaga ja see mõjub kohtumistele negatiivselt. Avaldaja arvates tuleks lapse huvidest lähtuvalt kaaluda lapse elukoha muutmist. Kohus vestles
11. juunil 2007 avaldaja esindajaga telefoni teel ja selgitas välja, et esialgselt on avaldaja nõus kohtuma lapsega laupäeviti ning kohtumise pikkuseks võiks olla neli kuni kuus tundi. Asjast puudutatud isiku vastus Asjast puudutatud isik, lapse ema, esitas kohtule kirjaliku arvamuse lepitusmenetluse alustamise kohta, milles väidab, et asjast puudutatud isik ei riku Viru Maakohtu
12. juuni 2006 kohtuotsusega määratud lapsega suhtlemise korda ning ei raskenda kohtuotsuse täitmist. Raskused kohtuotsuse täitmisel tekkisid põhjusel, et tütar … on isast võõrdunud ning ei soovi temaga suhelda ja temaga koos olla. Asjast puudutatud isik selgitab, et tütar on seitsme aastane ja vajab turvatunnet. Kui tal tuleb isaga, keda laps praktiliselt ei mäleta, kaasa minna, satub laps stressiseisundisse. Isaga kaasa minemisest keeldumine on kaitsereaktsioon. Asjast puudutatud isik leiab, et tekkinud olukorras tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ning seega peaks avaldaja ilmutama maksimaalset kannatlikkust ja 2

(9)delikaatsust, et tütar harjuks isaga, hakkaks tundma end isa juuresolekul turvaliselt ning sooviks temaga koos olla ja suhelda. Asjast puudutatud isik teeb ettepaneku muuta lapsega suhtlemise korda selliselt, et isa kohtuks tütrega iga reede alates kella 18.00-st kuni 20.00-ni ja iga pühapäev kella 11.00-st kuni 18.00-ni. Esialgu tuleks kohtumisi korraldada ainult lapse ema juuresolekul, et laps harjuks isaga. Asjast puudutatud isik leiab, et kujunenud olukorras puudub võimalus anda last ära ööbima avaldaja juurde, kuna avaldaja elab üürikorteris, mis ei ole sisustatud väikese tüdruku ööbimiseks, mängimiseks ja õppimiseks. Asjast puudutatud isik esitas

1. aprillil 2007 kohtule avalduse, milles teatas, et avaldaja ei teinud mingeid katseid lapsega kohtumiseks. Asjast puudutatud isiku väitel oli avaldaja ise määranud tähtpäeva, millal tütrega kohtuda. Sellel päeval,
2. märtsil 2007, helistas asjast puudutatud isik avaldajale, et viimane võib tulla lapsega kohtama. Avaldaja kohtumisele ei tulnud. Peale
3. märtsi 2007 avaldaja enam ei helistanud ning kokkulepitud päevadel 13.,15.,16.,17.,18.,20.,22.,27.,29.,
5. märtsil ja 01.,03.,05.,10.,12.,13.,14.,
6. aprillil avaldaja tütrega kohtumisele ei ilmunud. Asjast puudutatud isik helistas
7. aprillil 2007 kohtuistungi sekretärile ja teatas, et
8. aprillil 2007 toimus avaldaja kohtumine lapsega. Laps ei läinud kuhugi, oli välja kutsutud politsei patrull ja koostati protokoll. Viru Maakohtu
9. aprilli 2007 kirjaga tegi kohus asjast puudutatud isikule ettepaneku pöörduda nõustamiseks perenõustaja poole. Asjast puudutatud isik esitas
10. juunil 2007 kohtule avalduse, milles teatab, et kunagi ei ole ta keelanud lapse isal tütrega kohtumast. Kuna kohtumised toimuvad raskustega, siis otsustas asjast puudutatud isik pöörduda psühholoogi poole. Psühholoog soovitas, et esimese kohtumise aeg peaks olema lühike, kohtumised tuleb eelnevalt lapsevanemate vahel kooskõlastada ja määrata kindlaks kohtumise täpne kuupäev ja kellaaeg, kohtumine peaks toimuma neutraalsel territooriumil (lastekohvik, mänguväljak vms) ning kunagi ei tohiks unustada, et ka lapse soovidega ja seisukohtadega tuleb arvestada. Kohus vestles
11. juunil 2007 asjast huvitatud isikuga telefoni teel ja selgitas välja, et avaldaja ja lapse kohtumised võiks toimuda laupäeviti kella 12.00-st kuni 15.00-ni. Hiljem võiksid kohtumise ajad olla pikemad. Kohtuistungid Kohtuistungil
12. veebruaril 2007 teatasid avaldaja ja asjast puudutatud isik nõusolekust külastada perenõustajat. Menetlusosalised leppisid kokku, et kohtuvad
13. veebruaril 2007 ja
14. veebruaril 2007 Sillamäel lasteaias nr 13 ning telefoni teel teatavad kohtule
15. veebruaril 2007 avaldaja, asjast puudutatud isiku ja lapse ühise jalutuskäigu tulemustest. Kohtuistungil
16. märtsil 2007 teatas avaldaja, et laps oli kohtumisel nõus isaga suhtlema tingimusel, et ema lubab. Sellest järeldab avaldaja, et lapse ema on keelanud lapsel isaga suhelda. Samuti teatas avaldaja, et koolis laps suhtles isaga kui lapse ema juures ei olnud. Asjast puudutatud isik väitis, et ta ei ole vastu kui laps suhtleb isaga ilma ema juuresolekuta. Avaldaja palus jätta kohtuotsusega kehtestatud lapsega suhtlemise kord muutmata. Asjast puudutatud isik nõustus avaldaja ettepanekuga jätta kohtuotsusega kehtestatud kord muutmata. Kohus tegi ka ettepaneku, et laps võiks nädalavahetusel laupäevast pühapäevani isa juures ööbida. Seda tingimusel, et kui laps soovib koju minna, siis avaldaja ei tee selleks takistusi ja toimetab lapse koju. Avaldaja ja asjast puudutatud isik nõustusid kohtu ettepanekuga. Kohtuistungil
17. aprillil 2007 selgus, et avaldaja ja asjast puudutatud isik suhtlevad omavahel raskustega ja süüdistavad teineteist. Avaldaja väitel asjast puudutatud isik takistab avaldajal 3

(9)lapsega kokkusaamist ja asjasse on segatud ka politsei. Asjast puudutatud isik ei nõustunud avaldaja väidetega ning teatas, et avaldaja ei ole püüdnudki peale

1. märtsi 2007 lapsega kohtuda. Asjast puudutatud isik selgitas, et ta ei tee takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid ta ei saa ka last selleks sundida. Lapsega on küll vesteldud sel teemal, kuid laps kardab isaga suhelda. Kohus määras, et avaldaja võtab lapse enda juurde
2. aprillil 2007 kell 10.00 ja tagastab lapse
3. aprill
4. Asjast puudutatud isik teatab
5. aprillil 2007 kohtule telefoni teel, kuidas kohtumine möödus. Kohus hoiatas, et asjast puudutatud isikule võib määrata trahvi kohtumääruse mittetäitmise eest. Eestkosteasutuse arvamus Sillamäe Linnavalitsus esitas
6. mail 2007 kohtule omapoolse arvamuse avaldaja ja lapse suhtlemise korraldamise kohta. Arvamuse kohaselt vestles Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vaneminspektor lapse vanematega. Asjast puudutatud isik ei ole vastu isa ja tütre suhtlemisele. Lapsevanemate sõnul on nad teinud kõik endast oleneva, et laps saaks suhelda isaga. Eestkosteasutuse esindaja soovitab lapsega kohtumiste korraldamisel arvestada psühholoog … antud soovitustega. Psühholoogi arvamus Psühholoog …
7. mail 2007 koostatud arvamuse kohaselt võib lapse ja lapsevanematega läbi viidud vestluste põhjal järeldada, et lapsevanemad on teinud kõik endast oleneva selleks, et laps suhtleks isaga. Vestluse läbiviimise ajal oli lapse emotsionaalne seisund ebastabiilne, suhtumine isasse negatiivne. Lapse selline suhtumine on peegeldus ema suhtumisest oma endisesse abikaasasse ning tegemist ei ole lapse meelestamisega isa vastu. Psühholoog soovitab töötada lapsevanematel koos psühholoogiga. Arvestamaks lapse emotsionaalset seisundit, tuleb lapse isale soovitada spetsialisti konsultatsiooni. Arendamaks suhtlemist lapsega, tuleb lapse isale soovitada külastada psühholoogia kursust (näiteks kursus „Efektiivne lapsevanem“). Soovitatavad on isa ja lapse lühiajalised kohtumised, mis peaksid toimuma neutraalsel pinnal, kuna pikemaajalised kohtumised võivad antud ajahetkel olla lapse psühholoogilist seisundit arvestades traumeerivad. Isale soovitatakse pikendada kohtumiste aega järk-järgult. Lapse ärakuulamine Kohus kuulas
8. juulil 2007 ära 7-aastase lapse …. Laps väljendas selgelt, et ta ei taha isaga suhelda. Peamiseks etteheiteks isale oli asjaolu, et isa ei ole teinud lapsele kingitusi, mida laps on isalt palunud, samal ajal kui ema ja ema uus abikaasa seda teevad. Laps arvas, et isaga suhtlemine oleks võimalik kui isa maksaks talle väga suure summa raha; sealjuures laps teadis, et isal sellist raha ei ole. Isaga suhtlemise osas otsest vastumeelsust kohus lapsel ei täheldanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
9. juuni 2006 kohtuotsusega määrati kindlaks avaldaja … ja tema tütre … suhtlemise kord. Lapse isa esitas kohtule avalduse, millest selgub, et lapse ema ei täida Viru Maakohtu
10. juuni 2006 kohtuotsust ning takistab isal lapsega suhelda. Kohus algatas avalduse põhjal lepitusmenetluse. Lepitusmenetluse ebaõnnestumine 4

(9)Lepitusmenetluse käigus on kohus korraldanud kolm kohtuistungit. Lapse vanemad, avaldaja ja huvitatud isik, on kohal olnud kõikidel istungitel. Kohus kuulas ära ka eestkosteasutuse ja lapse arvamuse. Lapsega suhtlemise korra osas menetlusosalisi rahuldava kompromissini ei jõutud. Lapse vanemad on lepitusmenetluse käigus sõlminud lapsega suhtlemise korra osas erinevaid kokkuleppeid, kuid sellele vaatamata on lapse ja isa kohtumised nurjunud. Lapse isa on korduvalt väitnud, et lapse ema mõjutab last ja manipuleerib temaga, et isal ei oleks võimalik lapsega kohtuda. Lapse ema omakorda heidab isale ette, et ta ei pea kinni lapsega kohtumiseks kokku lepitud ajast ning ei ilmu kohtumisele. Viimane katse lapse ja isa suhtlemiseks

1. aprillil 2007 ebaõnnestus. Isa väitel korraldas lapse ema skandaali ning sealjuures rebis katki tema jope. Kohale oli kutsutud politsei. Ema toimunut ei eita. Teatas, et laps isaga kaasa ei läinud. Kohtuistungil
2. aprillil 2007 selgus, et lapse vanemad suhtlevad omavahel raskustega ning süüdistavad vastastikku teineteist. Isa väitel lapse ema takistab tal lapsega suhtlemist. Ema väitel ei soovi laps ise isaga suhelda. Kohus leiab, et vanemate selgitused on vastuolulised, nende omavahelised pingelised suhted ei võimalda jõuda kompromissile ning lapsega suhtlemise korra osas kokku leppida. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei ole lapse ema isa ja tütre suhtlemise vastu ning lapse vanemad on teinud kõik endast oleneva, et laps saaks isaga suhelda. Kohus leiab, et eestkosteasutuse arvamus on pealiskaudne ning ei lähtu tegelikust olukorrast. Eestkosteasutuse esindaja arvamus kujunes ainult vestlusest lapse vanematega. Menetlusosaliste avaldustest ning kohtuistungil antud ütlustest selgub, et eestkosteasutuse esindaja lapse ja isa kohtumiste juures ei viibinud. Seega võib eeldada, et eestkosteasutuse esindaja ei saa olukorrale vastavat arvamust esitada. Eestkosteasutuse esindaja on ka oma arvamuses viidanud, et soovitab lapsega kohtumiste korraldamisel arvestada psühholoogi antud soovitustega. Psühholoogi
3. mai 2007 arvamusest selgub, et psühholoog vestles lapse ja lapse vanematega ning jõudis vestluse põhjal järeldusele, et lapse vanemad on teinud kõik endast oleneva, et laps saaks isaga suhelda. Lapse suhtumine isasse oli psühholoogi arvates negatiivne, kuid tegemist ei ole lapse meelestamisega isa vastu. Lapse selline suhtumine isasse on peegeldus ema suhtumisest oma endisesse abikaasasse. Kohus ei nõustu psühholoogi arvamusega selles osas, et lapse vanemad on teinud kõik endast oleneva, et laps saaks isaga suhelda. Lapse vanemad on täisealised ja teovõimelised isikud, kes teavad oma tegude tähendust ning oskavad neid juhtida. Tsiviilasja materjalidest selgub ka, et mõlemal vanemal on uus perekond, mis näitab, et vanematel on olemas kogemus nii perekonnas kui ka lastega suhtlemise alal. Võib eeldada, et vanemate vahel kokkuleppe saavutamine on seega vaid tahte küsimus, mis nõuab mõlemapoolset valmisolekut kompromissi saavutamiseks. Kuna lepitusmenetluses kokkulepet saavutatud ei ole, ei saa väita, et lapse vanemad on teinud kõik endast oleneva, et laps saaks isaga suhelda. Kohtuistungil
4. veebruaril 2007 teatasid lapse vanemad ühiselt nõusolekust külastada perenõustajat. Viru Maakohtu
5. aprilli 2007 kirjaga tegi kohus lapse emale ettepaneku pöörduda nõustamiseks perenõustaja poole. Lapse isa teatas
6. juuni 2007 avalduses, et olukorra muutmiseks on ta nõus pöörduma perenõustaja või psühholoogi poole. Lapse ema esitas
7. juunil 2007 kohtule avalduse, milles teatab, et lapse ja isa kohtumised toimuvad raskustega ning ta pöördus psühholoogi poole. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole lapse vanemad lepituse saavutamiseks koos perenõustaja poole pöördunud. Lapse ema külastas küll psühholoogi, kuid tegi seda omal algatusel, ilma lapse 5

(9)isale teatamata. Psühholoog jagas vaid soovitusi, kuidas tuleks lapse ja isa kohtumine korraldada, kuid sihipärast tööd vanemate omavahelise suhtlemise taseme parandamiseks tehtud ei olnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 6 p 1-3, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust, milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Kohus ei tuvastanud objektiivseid asjaolusid, mille tagajärjel oleks Viru Maakohtu

1. juuni 2006 kohtuotsuse, millega määrati kindlaks avaldaja … ja tema tütre … suhtlemise kord, osutunud võimatuks. Kohus leiab, et lapsega suhtlemise korraldamise ebaõnnestumise on põhjustanud vanemad oma käitumise ning erimeelsustega nii omavahelise kui lapsega suhtlemise korraldamisel. Samuti ei ole vanemad pöördunud omavahelise ja lapsega suhtlemise parendamise osas kvalifitseeritud abi saamiseks perenõustaja või psühholoogi poole. Kohus leiab, et vanemate vahel lapsega suhtlemise osas kokkulepet saavutada ei ole võimalik. Lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks ja lepitusmenetlus lõpetada. Lapsega suhtlemise korra muutmine Kohus ei saavutanud lapsega suhtlemise korraldamises vanemate kokkulepet. Perenõustaja poole vanemad ei pöördunud. Kohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning leiab, et Viru Maakohtu
2. juuni 2006 kohtuotsusega kindlaks määratud avaldaja … ja tema tütre Julia Trenina suhtlemise korda tuleb muuta. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 49, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lähtuvalt PKS § 50 lg 1, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt PKS § 52 lg 1, lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 kohaselt, lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanema-lapse suhtest tuleneb õigus seadusjärgseks suhtlemiseks, mis on vanema õiguse loomulik koostisosa. Kohus on seisukohal, et laps vajab vanusele vastavat hoolitsust ja kasvatust, mida ei saa teostada rahatähtede, E-meili, sms sõnumite vms abil. Vanema ja lapse vahelist võõrdumist on võimalik ületada vaid vahetu suhtlemise teel ning suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada, et lapsel on keeruline alustada suhtlemist isaga, kellega ta pikemat aega ei ole koos viibinud. Psühholoog avaldas arvamust, et arendamaks isa ja lapse suhtlemist, tuleks soovitada lühiajalisi kohtumisi, mis peaksid toimuma neutraalsel pinnal. Pikemaajalised kohtumised võivad antud ajahetkel olla lapse psühholoogilist seisundit arvestades traumeerivad. Kohtumiste aega tuleks pikendada järk-järgult. Eestkosteasutus nõustus psühholoogi arvamusega. Lapse ärakuulamisest selgus, et lapsel ei ole vastumeelsust isaga suhtlemise osas. Kuigi laps algul väitis, et ei soovi isaga suhelda, kujunes kohtul lapsega vestlusest arvamus, et lapse soovimatus isaga suhelda tuleneb eelkõige isa vähesest tähelepanust lapse suhtes. Laps on jõudnud arusaamisele, et need lähedased, kes teevad kingitusi, hoolivad tema soovidest ja on seega head tema vastu. Isa ei ole talle kingitusi teinud, kuigi laps on oma soovidest talle teda andnud. Lapsel 6

(9)on isa suhtes kujunenud arvamus, et isa ei hooli temast. Edasisel lapsega suhtlemisel on isal võimalus kujunenud olukorda parandada ning lapse suhtumist muuta. Avaldaja, lapse isa on teatanud kohtule, et esialgselt on ta nõus lapsega kohtuma laupäeviti ning kohtumise pikkuseks võiks olla neli kuni kuus tundi. Asjast puudutatud isik, lapse ema avaldas arvamust, et isa ja tütre kohtumised võiksid toimuda laupäeviti kella 12.00-st kuni 15.00-ni. Kohus on seisukohal, et lapsega suhtlemise korraldamisel tuleb hoiduda lapsele surve avaldamisest ning lapse soov isaga suhtlemiseks peaks kujunema sundimatult ja lapse psüühikat traumeerimata. Kohus nõustub, psühholoogi arvamusega, et esialgselt võiks lapse ja isa kohtumised olla lühiajalised ning vastavalt kujunenud suhetele tuleks kohtumisi järk-järgult pikendada ning kohtumised peaksid toimuma väljaspool isa või ema elukohta, neutraalsetes tingimustes ja võimalusel ilma ema kohalolekuta. Kohus leiab, et Viru-Maakohtu 22. juuni 2006 kohtuotsusega kindlaks määratud avaldaja ja tema tütre suhtlemise korda tuleb muuta. Avaldajal, lapse isal on õigus lapsega kohtuda igal nädalavahetusel, laupäeviti kella 12.00-st kuni 16.00-ni. Kohtumised peavad toimuma väljaspool lapse või isa alalist elukohta, isa äranägemisel ning võimalusel ilma ema juuresolekuta. Ema annab lapse isale üle oma elukohas ning isa toob lapse sinna tagasi. Lapse ema peab võimaldama isal lapsega kohtuda. Kohtumiste korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel suurendada kohtumiste arvu ja kestvust, arvestades sealjuures lapse soove. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et vanem, kelle juures laps elab, on kohustatud kindlustama eraldi elavale vanemale lapsega kokkusaamise. Lapse eitav suhtumine ei saa siinkohal olla takistuseks, et kohtumised ei toimuks. Lapsega koos elav vanem peab last suunama ja teda selles vaimus kasvatama, et lapsel tekiks huvi eraldi elava vanemaga suhtlemiseks. Vanema õiguste muutmine Muudatuste tegemist kummagi vanema õigustes lapse suhtes ei pea kohus vajalikuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde ning vastavalt PKS § 54 lg 1 p-de 1-4, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Kohus ei tuvastanud, et vanema, kelle juures laps elab, senise käitumisega oleks lapse huvidele kahju tekitatud või last oleks selle vanema juurde ohtlik jätta. Psühholoogi arvamuse kohaselt lapse ema ei mõjuta last isasse negatiivselt suhtuma. Lapse ärakuulamisel selgus, et laps otseselt ei ole isaga suhtlemise vastu, kuid võib järeldada, et laps on isaga suhtlemisest võõrdunud. Lapse peamine etteheide isa suhtes oli, et isa ei ole teinud talle kingitusi, kuigi laps on ise neid palunud. Lapse ema ja tema abikaasa seevastu teevad talle kingitusi. Nimetatud asjaolu viitab ka isa poolt lapsele osutatava tähelepanule vähesusele. Lapse ärakuulamisel ei selgunud ka asjaolusid, mis viitaksid lapse õiguste rikkumisele või asjaoludele, mille tõttu tuleks muuta lapse senist elukohta. Eestkosteasutus ei ole kohut teavitanud võimalikust ohust lapsele või lapse õiguste rikkumisest lapse senises elukohas. Samuti ei ole nimetatud asjaolusid tuvastatud lapse isa osas. 7

(9)Kohus leiab, et muudatuste tegemine vanema õigustes ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Sunnivahendid Tsiviilasja materjalidest selgus, et kohtutäitur koostas

1. oktoobril 2006 lapse isale üleandmise akti, kuna lapse üleandmist ei toimunud. Lapse ema oli küll nõus last üle andma, kuid laps keeldus isaga kaasa minemast. Kohtutäitur lõpetas Viru Maakohtu
2. juuni 2006 kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluse nr 066/2006/2048, kuna kohtuotsuse täitmine sundkorras ei olnud võimalik. Vastavalt TsMS § 563 lg 7, lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes juhul kui kohus on määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §179 lg 1-4 kohaselt, lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada täitemenetluse seadustiku § 183 sätteid. Vajaduse korral võib kohtutäitur tõstatada lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse. Kohtutäitur ei või kasutada lapse ega lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu ning lähtuvalt TMS § 183 lg 1-4, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes. Enne trahvimise otsustamist kuulab kohus võlgniku võimaluse korral ära. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata võlgnikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta võlgnikku täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Kohus leiab, et kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks on otstarbekas sunnivahendina kasutada rahatrahvi ning kohtutäitur võib täitemenetluse seadustiku § 183 alusel teha kohtule ettepaneku trahvi määramiseks. Kohus loeb, et käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisega on menetlusosalist trahvi kohaldamise osas hoiatatud. Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, „saab täitetoiminguid teha eelkõige trahvimääruse täitmiseks, kuid mitte vanema ja lapse kohtumise korraldamiseks vastavalt kohtu määratud suhtlemiskorrale“. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /---/. Avalduse lepitusmenetluse algatamiseks esitas alaealise lapse … isa …. Avalduse kohaselt takistab asjast puudutatud isik … lapsega suhtlemist ning sellega rikub Viru Maakohtu
3. juuni 2006 kohtuotsust lapsega suhtlemise korraldamise osas. 8

(9)Kohus viib lepitusmenetluse läbi ning lahendab tsiviilasja lähtudes eelkõige lapse huvidest. Lapse huvid puudutavad võrdselt mõlemaid vanemaid. Seega on lepitusmenetluse lahend nii avaldaja kui asjast puudutatud isiku huvides. Eestkosteasutuse kohustus kaitsta lapse huve ja osaleda lapse huve puudutavas menetluses tuleneb seadusest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamine TsMS § 660 lg 3 kohaselt, maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise kohtumäärusega on kitsendatud vanemate õigusi lapsega suhtlemise korraldamisel. Samuti puudutab kohtulahend lapse õigusi. Menetlusosalistel, avaldajal, asjast puudutatud isikul ja eestkosteasutusel, on õigus esitada lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise kohtumääruse peale määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Iris Kangur Kohtunik 9