KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kai Kullerkupp 05.06.2007, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06
§ 94
lg 1 sätestab, et nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõueavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
§ 106
lg-st 1 tuleneb, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
§ 107
järgi nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. 5. Võlausaldaja esitas 11.12.2006 kohtule hagi nõude tunnustamiseks esialgselt 16 859,07 krooni, millist summat ta 30.01.2007esitatud avalduse kohaselt vähendas 14 949,07 kroonini. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule nõude tunnustamise nõude kooskõlas
§ 107
, so samal alusel ja ulatuses kui nõue, milline oli esitatud nõuete kaitsmise koosolekule 09.08.2006 ühes nõuet tõendavate dokumentidega.
- Võlaõigusseaduse § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste p 3.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Kohus leiab, et vaidlusalused vara realiseerimisega kantud kulud on põhjustatud kõnealuste liisingulepingute ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 3.7 tähenduses. Kuivõrd hagetavad lisakulutused so seoses liisinglepingute ülesütlemise ja vara realiseerimisega kantud kulutused on käsitletavad lisakulutustena VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 3.7 tähenduses on mõistlikud ja on kohtumenetluses tõendamist leidnud, tuleb hageja nõuet kostja pankrotimenetluses tunnustada summas 14 949,07 krooni. Kostja liisinglepingu nr 0052665L ülesütlemist ja vara realiseerimisega kantud kulude, summas 11 999,07 (vara tagasiteenuse maksumus 3000 krooni, vara müügieelne hooldus keemilise puhastuse näol 1228,81 krooni, remont aku vahetuse näol 366,02 krooni, vara müügiteenuse maksumus 7404,24 krooni) krooni, ega liisinglepingu nr 0054657L osas ülesütlemisest ja vara realiseerimisega kantud kulude, summas 2950 krooni (vara tagasiteenuse maksumus 2950 kr) suurust, vaidlustanud ei ole. Kostja vastuväited põhinevad üksnes sellele, et hageja ei esitanud vara realiseerimise kulutusi tõendavaid dokumente koheselt ühes nõudeavaldusega. Maakohus asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada ning AS Hansa Liising Eesti nõuet summas 14 949,07 krooni tuleb tunnustada II järgu nõudena OÜ Nora (pankrotis) pankrotimenetluses. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse. Maakohus rahuldas AS Hansa Liising Eesti hagi ja tunnustas AS Hansa Liising Eesti nõuet 14 949, 07 krooni II järgu nõudena OÜ Nora (pankrotis) pankrotimenetluses. Apellant on arvamusel, et võlausaldaja peab oma nõude suurust põhistama koos haldurile esitatud nõudeavaldusega ja hilisemalt ei saa täiendavaid tõendeid esitada. Haldur vaidles 10.11.2006 nõuete kaitsmisel hageja nõudele 16 859,07 krooni (s.o vara realiseerimisega kantud kuludele) vastu, kuna nõudeavalduses ei olnud viidatud arvete numbritele ja kuupäevadele. Alles hagi esitamisel 10.12.2006 lisas hageja täiendavate tõenditena arvelduskonto väljavõtted nimetatud arvete tasumise kohta. Õiglane oleks jätta poolte kohtukulud poolte kanda. 2
(3)Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastastikuses koostöös pankrotihalduritega on välja kujunenud, et juhul kui halduril on kahtlusi nõudeavalduses väljatoodud kulutuste kandmise kohta, pöördub haldur võlausaldaja poole ja palub tal esitada vastavad tõendid. Asjaolu, et vastustaja oli valmis esimesel nõudmisel lisatõendeid (sh arved, vara realiseerimisega seotud kuludokumendid jms) esitama, on vastustaja märkinud ka oma nõudeavalduses. Haldur ei käitunud heauskselt. Olles teadlik, et vastustaja nõudeavalduses esinevad puudused, mille tõttu haldur kavatseb nõude pankrotimenetluses vaidlustada, ei esitanud ettepanekut nõudeavalduse täpsustamiseks, vaatamata sellele, et võlausaldaja oli avalduses märkinud, et on valmis esitama täiendavaid tõendeid esimesel nõudmisel. Kohtuotsus on õige, sest vastustaja on nimetatud kulutused reaalselt kandnud. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
- Maakohus tuvastas õigesti, et AS Hansa Liising Eesti poolt kohtule esitatud hagiavaldus nõude tunnustamiseks oli esitatud samal alusel ja ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Haldurile esitatud nõudeavaldusele oli AS Hansa Liising Eesti lisanud nõuet tõendavad tõendid- liisingulepingud koos lisadega (sh maksegraafikute, üldtingimuste, üleandmise- vastuvõtu aktidega) ja teatise lepingute ülesütlemise kohta. Ülejäänud tõendite kohta oli nõudeavalduses märgitud, et vajadusel on võlausaldaja valmis esitama need (sh kõik arved, varade realiseerimisega seotud kuludokumendid jms) esimesel nõudmisel.
- Seega leiab ringkonnakohus, et pankrotihaldur ei käitunud AS Hansa Liising Eesti suhtes heauskselt, kui ei esitanud talle ettepanekut esitada tõendeid, vaid jättis nõude tunnustamata tõendamatuse tõttu. Võlausaldaja oli haldurit tõendite olemasolust informeerinud (t.lk.53). Haldur pidi eeldama, et võlausaldajal on tõendid olemas ja nõude ebaselguse korral tuluks teha võlausaldajale ettepanek nende esitamiseks.
§ 94
lg 1 kohaselt lisatakse nõudeavaldusele avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid ja kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, siis sama paragrahvi lõige 3 kohaselt annab haldur esitajale kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks. 12. Maakohtus hagi menetlemisel võib võlausaldaja kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid ja nõude põhjendatusele annab hinnangu kohus. Menetluskulude jaotus vastab TsMS § 173-s sätestatule. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi OÜ Nora (pankrotis) kanda. U.Loonurm A.Tänav K.Kullerkupp 3
(3)