2-05-22739 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2006, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-22739 Tsiviilasi TV hagi PS`i vastu 1 650 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TV, isikukood XXX, elukoht XXX, hageja lepinguline esindaja VP Kostja PS, isikukood XXX, asukoht XXX, lepinguline esindaja LG Kohtuistungi toimumise aeg 08.11.2006, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista TVlt. kohtukulu 37 927,00 (kolmkümmend seitse tuhat üheksasada kakskümmend seitse) krooni PSi kasuks. Välja mõista TVlt. menetluskulu 60 300 (kuuskümmend tuhat kolmsada) riigituludesse igakuiste maksetena kolme aasta jooksul Menetluskuluna väljamõistetu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number XXX, viitenumber XXX). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 2-05-22739 Kostja PS on 25.10.2001 kohtuotsuse alusel JV pankrotihaldur. Hageja TVon JV abikaasa, abielu on sõlmitud XXX. Kostja võõrandas hageja abikaasa JV pankrotimenetluses kinnistu suurusega 8903 m2 asukohaga XXX. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.02.2002.a. avaldatud enampakkumisteate kohaselt on kinnistu pandud enampakkumisele alghinnaga 1 900 000 krooni. Pankrotihalduri poolt koostatud jaotusettepaneku p 4 kohaselt realiseeriti nimetatud kinnistu 2 050 000 krooni eest. XXX kinnistu oli JV ja TV ühisvara, kinnistu on soetatud 26.01.1996. Pankrotihaldurina oli kostja 25.10.2001.a. pankrotiotsus ning kostja poolt 08.10.2001.a. koostatud ajutise pankrotihalduri aruannejärgi teadlik, et tegemist on ühisvaraga. Kinnistu on võõrandatud hageja teadmata ja tema nõusolekuta. Täiendavalt märgib hageja, et kinnistu võõrandati ajal, mil ta viibis välismaal. Hageja passi väljavõtte kohaselt viibis ta ajavahemikul 10.04.2002.a. – 29.05.2002.a. XXX tütre juures. ! "# $ # $ Kõnealune kinnistu oli 13.03.1996.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu järgi koormatud hüpoteegiga summas 5 550 000 krooni AS kasuks. Nimetatud lepingu p 2 kohaselt olid hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja AS vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX, 25.01.1996.a. Seega olid hüpoteegiga tagatud AS nõuded mitte JV vastu, vaid AS , s.t kolmandate isikute vastu. Hüpoteegi seadmine ei olnud toimunud perekonna huvides, vaid tagas ühe äriühingu nõudeid teise äriühingu vastu. Hageja arvates ei oma hüpoteegi olemasolu antud vaidluses üldse õiguslikku tähendust, kuna kinnistu on võõrandatud JV pankrotimenetluses, mitte AS vastu suunatud täitemenetluses. Võlgniku abikaasa, s.t hageja suhtes pankrotimenetlust ei toimu. Seega ei saaks hageja nõusolek hüpoteegi seadmiseks asendada abikaasa nõusolekut kinnistu võõrandamiseks hageja abikaasa pankrotimenetluses. Hageja on seisukohal, et poolte ühisvara ei muutu automaatselt pankrotivaraks. Pankrotivõlgniku abikaasat ei ole informeeritud asjaolust, et ühisvara on arvatud pankrotivara hulka. Võlgniku abikaasa ei oma võlgniku pankrotimenetlusega ka õiguslikku puutumust, mistõttu ei pidanudki ta sellest asjaolust teadlik olema. Antud juhul on ühisvara realiseerimisega rahuldatud JV võlausaldajate nõudeid mitte ainult võlgniku, vaid ka võlgniku abikaasale kuuluva vara arvelt ilma viimase nõusolekuta. Selline olukord on vastuolus nii pankrotiseadusest kui ka perekonnaseadusest tuleneva võlgniku isikliku vastutuse põhimõttega. Oluline on hageja arvates ka see, et hageja abikaasa võlausaldajate nõuded ei ole ülekantavad hagejale. Teisisõnu, hageja suhtes ei ole mingeid varalisi nõudeid esitatud. Tagatishüpoteegi realiseerimise õiguslikuks aluseks saaks olla üksnes võlaõiguslik kokkulepe tagatise andja (omaniku) ning tagatise võtja (hüpoteegipidaja) vahel, mille kohaselt hüpoteek peaks tagama kindlat nõuet omaniku või kolmanda isiku vastu. Paraku selline kokkulepe TV ja viimase abikaasa võlausaldajate vahel puudub. Ka seetõttu ei saaks võõrandamine toimuda hageja teadmata ja nõusolekuta. Eeltoodu põhjal on kostja õigusliku aluseta jätnud TVle edastamata temale seadusjärgselt kuuluva osa (1/2) kinnistu kui terviku müügist saadud tulust, kuigi oli teadlik asjaolust, et tegemist on ühisvaraga. Seega on hagejale tekitatud varalist kahju, mis väljendub hageja omandis olnud vara õigusvastases vähendamises. Kahju suuruseks tuleks lugeda poolt XXX kinnistu harilikust väärtusest. Vastavalt hageja esindaja poolt tellitud ning OÜ poolt koostatud eksperthinnangule on antud kinnistu turuväärtus hoonestuseta ja kehtivat detail-planeeringut arvestamata 20.10.2005.a. seisuga 3 300 000 krooni. Pool kinnistu harilikust väärtusest oleks 1 650 000 krooni, mille hüvitamist hageja soovib. Hageja on Lk 2
(5)2-05-22739 kostjale 21.09.2005.a. edastanud pretensiooni, milles palus hüvitada hagejale ühisvara müügiga tekitatud varaline kahju. Kostja esindaja 28.11.2005.a. vastusest nähtuvalt kostja pretensiooniga ei nõustunud. Arvestades, et hageja sai müügitehingust teada alles 15.04.2005, ta ei ole olnud müügitehingu pooleks, tänasel päeval on kinnistu kõnealune kinnistu hoonestatud ning jagatud korteriomanditeks (seega edasi võõrandatud heausksetele omanikele), võib ühisvara jagamise nõude esitamine ning seeläbi endise olukorra taastamine vaatamata müügitehingu võimalikule tühisusele (p 2.1.1) täitmise aspektist olla võimatu. Seetõttu peab hageja antud olukorras kõige efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõude esitamist. Hageja palub hagiavalduses välja mõista PS´ilt TV kasuks 1 650 000 krooni. Kostja jätnud täitmata PankrS § 52 lg 1 tuleneva kohustuse esitada ühisvara jagamiseks hagi.. Kostja hüpoteetilist laadi arutelu kahju tekkimise võimatuse kohta, kuna kinnistu oli koormatud hüpoteegiga, ei saa olla õigustuseks pankrotihalduri seadusest tulenevate kohustuste eiramisel. Hüpoteegi olemasolu ei vabasta pankrotihaldurit vastutusest oma kohustuste eiramise eest. Hüpoteek ei õigusta õigusvastast tegevust. Kostja väited selles, et kinnistu oleks niikuinii võõrandatud, tuleb jätta nende asjakohatuse tõttu tähelepanuta. Kinnistu on võõrandatud pankrotihalduri poolt JV pankrotimenetluse käigus, mitte kohtutäituri poolt AS vastu suunatud täitemenetluses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, mis on kahju hüvitamise kohustuse eeltingimus. Kahju on välistatud. Õige on hageja väide, et kinnistu oli koormatud hüpoteegiga AS`i kasuks summas 5 550 000 krooni. Kannet vaidlustatud ei ole. Hüpoteek oli tekkinud ka hageja ühisomandiosa suhtes hageja nõusolekul. Sundrealiseerimiseks ei ole vaja abikaasa nõusolekut, kuna mõlema abikaasa ühisomandiosad olid koormatud hüpoteegiga. Asjakohatud on viited kahju tekitamisele sellega, et hageja nõusolekut müügiks ei küsitud. Kuna kinnistu väärtus oli väiksem kui hüpoteegisumma ja võlg siis ei oleks hageja saanud mingitele summadele pretendeerida. Hageja poolt esitatud hindamisakt on asjakohatu, kuna see ei arvesta müügiaegset seisu ega hüpoteeki summas 5 556 075 krooni. Võlg ja hüpoteek ületasid hageja poolt nimetatud väärtust mitmekordselt. Sõltumata sellest, kas kinnistu võõrandati pankrotimenetluses või seda oleks tehtud sundmüügi või TMS alusel oleks hageja samasuguses olukorras, omandiõigus kinnistule oleks lõppenud ja müügist ei oleks raha hagejale laekunud. Kostja on seisukohal, et kogu kinnistut koormav kanne on õige ja tehtud hageja nõusolekul. Hageja oli teadlik, et kogu vara võidakse võla katteks sundkorras müüa. Kahjunõue on ebaadekvaatne õiguste kaitse viis, samuti et valitud on vale kostja. Poolte vahel puudub vaidlus, et müügist saadud raha laekus pankrotipessa, mitte aga haldurile. Nimetatud raha arvelt rahuldati hageja abikaasa võlausaldajate nõudeid, mille tulemusel vähenesid võlgniku kohustused. Väidetavalt tühise tehingu järgi saadud asja omandas mitte haldur vaid ostja. Hageja ei ole esitanud selgitust, miks ta ei esita tehingu tühisusest tulenevat nõuet asja ostja vastu. Hageja pretendeerides kinnistu ½ väidetavale väärtusele ei ole taotlenud ühisvara jagamist. Puudub ka vaidlus, et haldur ei esinenud tavapärases tsiviilkäibes. Võlgniku abikaasal puudub õigus esitada PankKRS alusel nõudeid halduri vastu. Kostja tegutses pankrotitoimkonna heakskiidul ja võlausaldajate huvides. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Lk 3
(5)2-05-22739 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune kinnistu asukohaga XXX oli koormatud hüpoteegiga AS kasuks summas 5 550 000 krooni. Hüpoteegi seadmiseks oli hageja nõusolek. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et kinnistu võõrandati hageja abikaasa pankrotimenetluses kostja poolt ning tegemist oli abikaasade ühisvaraga. Seega ei vaidle pooled hagi aluseks olevate asjaolude üle. Poolevaheline vaidlus on õiguslikku laadi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli abikaasa nõusolekuta õigus hüpoteek realiseerida, seega kas kostja tegevus on õigusvastane. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle. Kinnistu võõrandati kostja poolt pankrotimenetluse enampakkumisel, kinnistusraamatu kanne omandiõiguse ülemineku kohta on tehtud 30.08.
- Järelikult kuulub vaidluses kohaldamisele pankrotseaduse kuni 31.12.2002 kehtinud redaktsioon. AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega tähendab kinnistu hüpoteegiga koormamine seda, et kinnisasja omanik peab lubama kinnistu sundmüüki ning hüpoteegi pidajal on õigus nõuda võla tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadavast rahast. Hüpoteegi realiseerimisel ei ole vaja eraldi kinnisasja omaniku nõusolekut müügiks vaid selle nõusoleku on kinnisasja omanik eelnevalt hüpoteegi seadmisega andnud. Hageja nõustub hagiavalduses asjaoluga, et ta oli hüpoteegi seadmisel nõus seadma hüpoteegi ka tema osale ühisvarast. Seega andis hageja ka nõusoleku hüpoteegi realiseerimiseks e sundmüügi teostamiseks kogu kinnistu sh temale kuuluva ühisvara osa suhtes. Kinnistu võõrandamise tehing ei ole tühine, kuna hüpoteegi seadmisega nõustumisel nõustus hageja ka kinnistu sundmüügiga hüpoteegi realiseerimisel. Seega on asja lahendamise seisukohalt tähtis just see, et kinnistule oli seatud hüpoteek mitte see, et vara realiseerimine toimus pankrotimenetluse käigus. Pankrotiseadus ei näe ette hüpoteegi realiseerimise erisusi. Seega ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas hüpoteek, mis oli seatud hageja nõusolekul kogu ühisvarale, realiseeriti pankrotimenetluse käigus või mõnel muul moel nn tavamenetluses (täitemenetluses). Hüpoteegi puhul ei ole oluline, kas hüpoteek tagab kinnisasja omaniku või kolmanda isiku võlga. Igal juhul on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist, kui rahalist kohustust ei ole täidetud. Hüpoteegi realiseerimise ajal oli hageja abikaasa pankrotis, seega sai pankrotivara suhtes käsutustehinguid teha mitte hageja abikaasa vaid tema pankrotihaldur vastavalt PankrS § 18 lg
- Kohtule esitatud AS nõudest nähtub, et hüpoteegipidaja esitas nõude ning selle realiseerimisest keeldumiseks puudus pankrotihalduril alus. Asjakohatu on hageja väide, et ta ei teadnud ega saanudki teada kinnistu võõrandamisest, sest viibis sellel ajal XXX. Isiku viibimine Eesti Vabariigis või väljaspool riigi territooriumi ei ole kuidagi seostatav sellega, kas hageja teadis või pidi teadma tema vara suhtes toimuvat. Tuleb märkida, et hageja oli pankrotivõlgniku lähikondne ning tuleb eeldada, et ta teadis pankrotivõlgniku ja pankrotivara suhtes toimunud tehingutest. Lk 4
(5)2-05-22739 Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et PankrS § 52 lg 4 järgi oli ka hagejal endal võimalus esitada ühisvara jagamise hagi, kui tema ühisvara osa arvati pankrotivarasse. Seega sätestas seadus hageja enda võimaluse hoolitseda oma varaliste õiguste maksmapanemise eest. Hageja ei ole ühisvara jagamise hagi esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei teadnud, et tema abikaasa suhtes kuulutati välja pankrot ning pankrotivara hulka arvati ka tema osa ühisvarast. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri tegevus ei olnud õigusvastane, ei saanud hagejal ka kahju tekkida. Hageja on esitanud kinnisvara hindamise akti, mille kohaselt on kinnistu hinnaks 3 300 000 krooni. Samas ei nähtu aktist, et hindamisel oleks arvestatud asjaoluga, et kinnistu oli koormatud hüpoteegiga. Seega ei saa hageja poolt välja toodud kinnisaja väärtus pidada õigeks. TsMS rakendusseaduse § 3 alusel tuleb kohtukulude osas rakendada TsMS kuni 31.12.2006 kehtinud redaktsiooni. Hagejalt kuulub TsMS § 60 lg 1, 61 lg 1 p 1 ja 64 lg 1 alusel kostja kasuks väljamõistmisele kostja kantud õigusabikulud. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust on mõistlik õigusabi kulu 37 927,00.krooni. Samuti tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 60 300 krooni 3 aasta jooksul igakuiste osamaksetena, mille tasumisest oli kostja osaliselt vabastatud üksnes hagi esitamisel. Kai Härmand Kohtunik Lk 5
(5)