2-03-575/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.september

1. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-575 (endine nr 2/32-8940/03) Tsiviilasi KK hagi AK vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: advokaat RN (OÜ XXX) Kostja: AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: advokaat MM (Advokaadibüroo XXX) Asja läbivaatamine 05.september 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja: KKja tema esindaja advokaat RN Kostja: AKja tema esindaja advokaat MM Juures viibis Sekretär VK Kohtuotsuse resolutsioon
2. Lahutada KK ja AK abielu, milline registreeriti XXX, kanne nr XXX.
3. Jätta KK perekonnanimi muutmata.
4. Jätta XXX sündinud KJK ema KK juurde.
5. Välja mõista A Kkohtukulu 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni KK kasuks.
6. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, millest taotleb poolte abielu lahutamist ja ühisvara jagamist. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu XXX. Abielust sündis XXX poeg KJ. Hagejat on kooselus häirinud kostjapoolne sage alkoholi tarvitamine ja vägivallatsemine. Kostja ei ole perekonda vajalikul määral materiaalselt toetanud, mõtleb peamiselt enda heaolule, ignoreerib hageja seisukohti ühisvara haldamisel. Kostja suhtub laste heaolusse ükskõikselt, mistõttu hageja ei pea võimalikuks kooselu jätkamist kostjaga. Alaealise poja palub hageja jätta enda juurde, perekonnanime hageja muuta ei soovi. Kohtuistungil seletas hageja, et lahus elavad pooled alates XXX, kuid abielu lahutamist soovib koos ühisvara jagamisega, mitte osaotsusega põhjendades seda sellega, et esitas mõlema nõude osas ühise avalduse. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 krooni ja õigusabi tasu kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited Kostja taotles kohtuistungil abielu lahutamist osaotsusega põhjendades seda asjaoluga, et ühisvara jagamise vaidlus võib kesta aastaid hageja tõttu. Kostja abielu lahutamise vastu ei vaidle. Abielusuhted on lõppenud. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud lahutuse põhjustele, hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja ei soovi jätkata abielu isikuga, kes esitab alusetuid süüdistusi. Kostja ei vaidle vastu ka alaealise lapse hageja juurde jätmisele. Menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda, kostja on nõus hüvitama hagejale 150 krooni tasutud riigilõivust. Kuna lahutuse nõudes vaidlus puudub, vaidleb kostja vastu õigusabi kulude väljamõistmisele. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet: abielu lahutamise nõude ja ühisvara jagamise nõude. Abielu lahutamise üle pooled ei vaidle, mistõttu on täidetud TsMS § 450 lõikes 1 märgitud tingimused osaotsuse tegemiseks. PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu jätkamist ei soovi kumbki pool. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud, pooled elavad erinevates elukohtades. Nimetatud asjaoludega on tõendatud PkS § 29 lg 2 märgitud asjaolud, mis on aluseks abielu lahutamisele. Lapse elukoha üle vaidlus puudub, alaealine laps – XXX sündinud poeg KJ - tuleb jätta ema juurde. Kooskõlas PkS § 31 tuleb hageja perekonnanimi jätta muutmata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuludeks on tasutud riigilõiv 300 krooni suuruses ja tasu õigusabi eest. Kostjalt tuleb välja mõista hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 4 alusel riigilõivuna hageja poolt tasutud 300 krooni. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista kostjalt TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks arvestades asja mahtu, menetluse kulgu 1 000 krooni. T. Hiiuväin 2 kohtunik 3