2-05-14977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-14977 Tsiviilasi I. M. hagi Võru linna ja E. P. va

§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Hageja on avalduses üürilepingu väljanõudmise hagist loobumise kohta kinnitanud, et hageja on teadlik

§-s 432 sätestatud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hagejat esindab advokaat. Hageja kinnitab ka suuliselt kohtule, et talle on menetluse lõpetamise tagajärjed teada (tl 438, 447). Kohus leiab, et hageja hagist loobumine hageja taotluses märgitud hagist tuleb vastu võtta kuna see on kooskõlas

§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb selles hagiasjas menetlus

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada otsust tegemata.

Seega tuleb vastu võtta I. M. loobumine hagist Võru linna ja E. P. vastu üürilepingu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja lõpetada selles nõudes menetlus otsust tegemata. 2. Kostjate esindaja on esitanud taotluse lõpetada menetlus hagis, millega hageja palub tuvastada, et XXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXX XXX XX-X (endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud (tl 446-450). 2

§ 428

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtulahend.

§-s 435 lg 2 on sätestatud, et kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. Seega toimub menetluse lõpetamine ka jõustunud kohtuotsusega. 3. Kostjate esindaja taotluse lahendamiseks on kohtul vaja tõlgendada

§-s 428 lg 1 p 2 sisalduvat mõistet „vaidlus samal alusel sama hagieseme üle“. Riigikohus on selgitanud 28. novembri 2005 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05 mõiste „sama nõue samal alusel“ kohta järgmist: Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena ei ole vaadeldavad hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Hagi aluse määratlemine nõuab teatavat üldistust ning eristamist üksikutest asjaoludest. Erinevate asjaolude paljusust arvestades, viiks nende käsitamine üksikute hagi alustena olukorrani, kus igasugune hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluda võiv täiendav faktiväide looks võimaluse uue hagi esitamiseks, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja. Kolleegiumi arvates mõeldakse

§ 149

lg 2 p-s 3, § 217 p-s 3 ja § 242 lg-s 3 mõiste "sama nõue samal alusel" all kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Riigikohtu selgitus on antud 1. jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele viidates, kuid kuna analoogilised sätted menetluse lõpetamise kohta on ka praegu kehtivas Tsiviilkohtumenetluse seadustikus, siis leiab kohus, et Riigikohtu selgitustega tuleb arvestada ka praegu kehtiva

§ 428lg 1 p 2 tõlgendamisel.

1. Võru Maakohtu otsusega
2. märtsist 2004 tsiviilasjas nr 2-211/2001 I. M. hagis Võru linna ja E. P. vastu jäeti rahuldamata I. M. hagi E. P. ja Võru linna vastu E. P. omandi tekkimise õigustoimingu, endise kinnistu X XX kooseisus oleva elamu üleandmise ja vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise nõudes. Sama kohtuotsusega vaidluses samade poolte vahel jäeti rahuldamata I. M. hagi E. P. ja Võru linna vastu üürileandja õiguse tekkimise õigustoimingu, endise kinnistu X XX koosseisus oleva elamu eluruumide üürnike üürilepingute üleandmise ja vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise nõudes (tl 399-404). See Võru Maakohtu otsus on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega
3. märtsist 2005 (tl 405-408). Kohtuotsusest (tl 399-404) nähtuvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kokkuvõtlikult oli hagi esitatud sel alusel, et E. P. on tagastatud elamu endisel kinnistul X XX, kuid aktidega on E. P. üle antud üürilepingud endisel kinnistul X XX asuva elamu kohta, mille tagastamist E. P. üleandmise aktide aluseks oleva korraldusega ei korraldatud. Hagiavalduse terviktekstis on näidatud menetluses oleva hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (tl 422-425). Need asjaolud seisnevad lühikokkuvõttes selles, et E. P. on tagastatud endine kinnistu X XX, kuid elamu, milles asuva korteri kohta on hagejal üürileping, asub endisel kinnistul X XX, mida ei ole E. P. tagastatud. Samadele asjaoludele viitab ka hageja oma kirjalikus seletuses (tl 436-437). Seega on ka menetluses oleva hagi aluseks asjaolu, et E. P. tagastatud majavaldus ja majavaldus, mille kohta on I. M. üürileping, on erinevad majavaldused. Jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt on samasugustele hagi aluseks olevatele asjaoludele, tegeliku elu juhtumile, faktikogumile, viidanud hageja ka hagiasjas, milles on 3

§ 428

lg 1 p 2 mõttes ei tähenda hagi aluste täpset kattumist, vaid seda, et haginõuet põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga, faktikogumiga. Neil asjaoludel peab kohus tõendatuks, et käesolev hagi on esitatud samal alusel, mis hagi samade poolte vahel, milles menetlus on lõpetatud jõustunud kohtuotsusega.

1. Kostjate esindaja väidab, et võrreldes Võru Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-211/2001, on ka hagi ese sama. Hageja esindaja väidab, et hagi esemed on erinevad (tl 446-450). Sellega seoses leiab kohus järgmist. Tsiviilasjas nr 2-211/2001 palus I. M. :
2. Tunnistada kehtetuks E. P. omandi tekkimise õigustoiming, endise kinnistu X XX kooseisus oleva elamu üleandmine ja vastuvõtmine;
3. Tunnistada kehtetuks E. P. üürileandja õiguse tekkimise õigustoiming, endise kinnistu X XX koosseisus oleva elamu eluruumide üürnike üürilepingute üleandmine ja vastuvõtmine. Käesolevas hagis palub hageja tuvastada, et XXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXX XXX XX-X(endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud. Hageja on ise selle hagi eseme kohta selgitanud, et ta soovib, et kohus tuvastaks, et enne elumaja omandireformi õigustatud subjektile, E. P. üleandmist, anti
4. augustil 1998 Võru linna poolt allakirjutatud üürileping üle valele isikule, E. P. (tl 436-437). Kohus nõustub hageja esindajaga, et hagi esemed ei ole sõnaliselt kattuvad. Samas leiab kohus, et mõlema hagi esemed tähendavad sisuliselt üht ja sama hageja nõuet, üht ja sama hagi eset. Tsiviilasjas nr 2-211/2001 oli hagi esemeks: tunnistada kehtetuks E. P. XXXXXXXXXXXX XXX XX elamu ja selle elamu korteri nr X üürilepingu üleandmine. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esemeks: tuvastada, et E. P. XXXXXXXXXXXX XXX XX elamu ja selle elamu korteri nr Xüürilepingu üleandmine, toimus valele isikule. Kohus leiab, et sisult ühe ja sama hagi eseme erinev formuleerimine ei tähenda

§ 428lg 1 p 2 mõttes uut hagi eset.

Ka kohtuotsuses eespool viidatud Riigikohtu otsuses käsitletud juhul ei kattunud hagi esemed sõnastuslikult, kuid Riigikohus leidis, et tegemist on sama hagiesemega. Seega hageja on esitanud samade poolte vaidluses hagi samal alusel ja sama hagieseme üle, mille kohta on jõustunud menetluse lõpetanud Võru Maakohtu kohtuotsus, mistõttu kohus lõpetab menetluse otsust tegemata. I. M. hagis nõudega tuvastada, et Võru linnas XXXXXXXXXXX XXX XX-X (endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud.

1. Kostjate esindaja on esitanud kuludokumendid ja palunud välja mõista hagejalt kostjate kasuks menetluskulu (tl 446-450). 5.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 kohaselt, enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus alustatud
3. aastal, seega tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada
4. jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikku. 4

§ 62

lg 1 kohaselt, kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kohus on vastu võtnud hageja hagist loobumise ühe nõude osas ja kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja hagist loobumine oleks seotud kostjate poolt selle nõude rahuldamisega. Seega on kostjad õigustatud selle nõude osas menetluse lõpetamisega seoses,

§-s 62 lg 1 sätestatut arvestades, taotlema hagejalt kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmist. 5.

1. Kohus leiab, et põhjendatud on ka kostjate taotlus hageja teises nõudes menetluse lõpetamisega seoses hagejalt kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.
2. jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
3. peatükis on sätestatud kohtukulud ja nende jaotamine, kuid selles ei ole sätestatud kohtukulude jaotamist juhul, kui asjas lõpetatakse menetlus, kuna vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus.

§ 9

lg 2 kohaselt kohaldab kohus protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Kui selline seadusesäte puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Kohus leiab, et

§-s 9 lg 2 sätestatut arvestades, tuleb seoses protsessisuhet reguleeriva seadussätte puudumisega kohaldada sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet kuna ei ole mingit mõistlikku põhjust menetluse lõpetamisel asjas seoses sellega , et hageja on esitanud hagi samade kostjate vastu samal alusel sama hagieseme kohta, milles juba on jõustunud kohtuotsus, jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Kohus leiab, et hagi ei ole küll jäetud rahuldamata, kuid menetluse lõpetamisega

§ 428

lg 1 p 2 alusel on tekkinud hagi rahuldamata jätmisega analoogiline olukord menetluskulude jaotamise osas. Neil asjaoludel rakendab kohus

§ 9

lg 2 alusel menetluskulude jagamise osas nõude suhtes, milles menetlus on lõpetatud

§ 428

lg 1 p 2 alusel, vaieldavale suhtele lähedast protsessisuhet reguleerivat sätet, so menetluskulude jaotamist hagi rahuldamata jätmise korral, so 1. jaanuarini 2006 kehtinud

§-s 60 lg 1 sätestatut.

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sealjuures arvestab kohus ka järgmiste asjaoludega. Kostjate menetluskulud on tekkinud suures osas seoses sellega, et hageja on korduvalt muutnud hagi eset (tl 126-129, 130-132, 157-158, 214-215, 422-425, 439), mis on tinginud asja arutamise edasilükkamist. Hageja poolt korduvalt hagi eseme muutmine ei ole võimaldanud kohtul varem, kui pärast hagiavalduse tervikuna esitamist, asuda lahendama küsimust, kas on tegemist jõustunud kohtuotsusega sama hagi aluse ja eseme kohta. Hageja hagi ei ole rahuldatud ja kostjatele on põhjustatud menetluskulud hageja poolt sellise hagi esitamisega, milles on menetlus lõpetatud seoses samal alusel sama hagieseme suhtes jõustunud kohtuotsusega. Neil asjaoludel hageja poolt kostjatele menetluskulude tekitamine tingib ka õiguse üldisest mõttest, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttest menetluskulude jaotamise kohta tulenevalt, kostjate menetluskulude väljamõistmise hagejalt. Pealegi kannab alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg 2 kohaselt menetluse lõpetamisel menetluskulud hageja. 5

§ 61

lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus leiab, et arvestades töö mahtu, asjas on toimunud palju istungeid ja hageja on esitanud palju tõendeid, kusjuures hageja on korduvalt muutnud hagi eset, on need kostjate menetluskulud õigusabi eest

§ 61

lg 1 p 2 mõttes vajalikud ja põhjendatud ning ei ületa justiitsministri poolt kehtestatud suurust. Neil asjaoludel tuleb hagejalt välja mõista menetluskuluna Võru linna kasuks 8 100 krooni ja E. P. kasuks 10 500 krooni. 6. Kohus on määranud anda I. M. riigi õigusabi kohustusega hüvitada pooles ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdsete summadena üks kord kvartalis, alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi hüvitamise ulatus (tl 313-314). Kohus määras hagejale riigi õigusabi osutajaks advokaadi Vello Luik, kes on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude määramiseks summas 12 354,60 krooni koos käibemaksuga (tl 452-453). Kohus leiab, et taotluses toodud suuruses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude määramine on põhjendatud taotluses esitatud põhjendusi ja asja töömahukust arvestades 12 354,60 krooni ulatuses ning kohus määrab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks kokku 12 354,60 krooni. Kohtunik: 6