Vaidlust ei ole selles, et kostjad on revisjonikomisjoni liikmetena hageja poolt esitatud faktiväiteid hagejate kui juhatuse liikmete suhtes esitanud. Asjaolu, et kostjad OD ja BG kostja PRi arvamusest distantseerusid, ei ole kohtu arvates veenev ja tõendatud. BG on kirjutanud küll 08.08.2005.a koosoleku protokollile, et jääb eriarvamusele, kuid milles, nimetatud tõendist ei selgu. Kuivõrd revisjonikomisjon oli kolmeliikmeline, pidanuks kostjad esile tooma ja tõendama, millistest hagejate poolt esile toodud faktiväidetest nad distantseerusid. Vaidluse lahendamisel tuleb arvestada nii seda, et revisjonikomisjon oli õigustatud kahtluste korral kontrollima hagejate tegevust kui ka seda, et hagejaid käsitleti kostjate kui revisjonikomisjoni liikmete poolt kui isikute gruppi, korteriühistu juhatust. Seega toimus väidetav au teotamine olukorras, kus kostjatel oli õigus saada andmeid, kuid neile jäi mulje, et hagejad neid tahtlikult ei esitanud. Kostjad kui faktiväidete esitajad ei ole samas tõendanud, et hagiavalduses esitatud üheksa faktiväite avaldamisel ei teadnud kostjad andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (
Kohus on seisukohal, et kostjatel revisjonikomisjoni liikmetena oli küll andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi, kuid kostjad ei ole toonud esile asjaolu ja tõendanud, et nad kontrollisid andmeid või asjaolusid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostjad ei ole konkretiseerinud, milliseid algdokumente hagejad ei esitanud ja tõendanud, et hagejad sellest keeldusid. Kostja 5 PRi poolt esile toodud asjaolud katuse vaegtööde kohta ei ole süüks pandavad hagejatele kui juhatuse liikmetele, sest hagejad ei teostanud remonttöid isiklikult. Kostja PRi poolset hagejate nimetamist kirjaoskamatuteks ja sklerootilisteks saab käsitleda isiku au teotamisena ebakohase väärtushinnanguga. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul hinnata rikkumise liiki, põhjust või ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmägi ja rikkumise raskuse vahel. Ka põhjendatud kahtlus ühistu raha mittesihipärasest kasutamisest ei anna kohtu arvates põhjust isiku au teotamiseks selliste väärtushinnangutega. Hagejad pidid tõendama, et kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hagejad nõuavad, samuti et hagejatele tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate tegevusega (
Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Hagejate mujale elama asumist ei saa siduda automaatselt ebamugavustega, selliseid asjaolusid hagejad esile ei ole toonud. Samuti ei tulene hagejate esile toodust, et nende maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Korteriühistu juhatuse liikme töötasu kaotust ei saa käsitleda mittevaralise kahjuna. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanud hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Hagejate väitel on nende maine kahjustatud. Samas ei ole hagejad toonud esile konkretiseeritud andmeid, millest tulenevalt võib väita, et nende mainet ka tegelikult korteriühistu teiste liikmete või muude isikute ees kahjustati. Hagejad ei ole esitanud andmeid selle kohta, et levitatud andmete adressaadid on neid käsitlenud kui kahjustatud mainega isikuid. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (
128 lg 5). Kohus leiab, et mitte igasugune kannatus, füüsiline või hingeline valu ei saa olla mittevaralise kahju nõude tekkimise ja rahuldamise aluseks.
lg 2 sätestab, et vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hageja ME ja EK poolt esitatud tõenditega (t. 96, 97) loeb kohus tõendatuks, et hagejad kannatavad närvisüsteemi ülepinge all. Hageja V.-E.E poolt esitatud tõendiga (tl 98) loeb kohus tõendatuks, et hagejal on psüühilise pingega seoses süvenevad häired terviseseisundis aastatel 2005-2006.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hagejatel on tekkinud sellises ulatuses püsiv terviserike ja sellest tulenevalt mittevaraline kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise määramist kohtu poolt. Hagejad pole tõendanud, et nende au oleks eriti teotatud ja et oleks tekkinud rahaliselt kompenseerimist vajavat mittevaralist kahju. Seega jääb hagi kui põhjendamatu rahuldamata. Kuivõrd hagejatel ei ole tekkinud sellist moraalset kahju, mis õigustaks hüvitise määramist kohtu poolt, ei analüüsi kohus, kas hagejatel tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate poolt esitatud andmete või kostja P.R poolt esitatud väärtushinnangute esitamisega hagejatele. Kohus ei analüüsi järgmisi venekeelseid avaldusi ja tõendeid (tl 45-49, 53-55, 57-59, 101). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostjatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos 6 nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik: 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.