Obsah (6)

§ 9§ 7§ 26§ 92§ 93§ 95

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-760 Otsuse kuupäev 5. veebruar 2007. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi S. S.kaebus Viljandi Linnavalitsuse 9. jaanuari 2006. a korr

) § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldab kohus

§ 9

lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse esitamiseks kasutanud riigi õigusabi, siis tuleb

§ 9

lõike 1 eesmärgi ja mõtte kohaselt kaebuse esitamise kuupäevaks lugeda 13.02.2006.a. Tartu Halduskohtu 20.03.2006.a määruse (tl 10-12) kohaselt on riigi õigusabi taotlus kaebuse esitaja poolt esitatud 13.02.2006.a ja arvestades vaidlusaluse haldusakti andmist 09.01.2006.a ning posti tavapärast liikumiskiirust, on kaebus esitatud seega tähtaegsena. Liiatigi sätestab ORAS § 19 lõige 1 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vaidlustes kahe kuulise kaebuse esitamise tähtaja. 15.

§ 7

lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lõike 1 punkti 1 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Seega tuleneb osundatud sätete koosmõjust, et halduskohtu pädevusse kuulub ainult isiku subjektiivseid õigusi piirava õigusvastase haldusakti tühistamine.

1. Halduskohus, kuulanud ära kaebuse esitaja seletuse kohtuistungitel ja menetlusosaliste esindajate selgitused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, on tõendite kogumi hindamisel seisukohal, et vaidlusaluse haldusakti puhul ei ole tegemist õigusvastase haldusaktiga ning et vaidlusalune haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korralduse nr 19 (tl 5) kohaselt kuulub Veere tn 8 ½ osas Viljandi linnale ja ½ osas kaebuse esitajale. Korraldus näeb ette tähtaja pikendamise Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute (katastriüksuse moodustamise toimiku esitamine) lõpuleviimiseks kuni 01.05.2006.a. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel kohaldab kohus üldnormina Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lõiget 1, mille kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidlusaluse haldusaktiga lahendatavaks üksikjuhtumiks on seega Viljandis Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaja pikendamine. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a määruse nr 36 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta punkt 56 neljas lõik sätestab, et õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud maa tagastamise menetluses vajalikud toimingud lõpule viima hiljemalt järgmisteks kuupäevadeks: 1) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni (edaspidi komisjon) poolt enne
2. jaanuari
3. a vastuvõetud otsuste alusel
4. jaanuariks
5. a; 2)
6. jaanuarist
7. a kuni
8. detsembrini
9. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel
10. juuliks
11. a; 3)
12. jaanuarist
13. a kuni
14. juunini
15. a vastuvõetud 4 komisjoni otsuste alusel
16. novembriks
17. a; 4) pärast
18. juulit
19. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel ühe aasta jooksul, arvates komisjoni otsuse vastuvõtmisest. Sama punkti viies lõik sätestab, et kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos käesolevas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa tagastamise toiminguid lõpule viia, võib kohalik omavalitsus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja pikendamise. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja lõpetab korraldusega tagastamismenetluse. Viljandi Linnavalitsuse 13.06.2005.a korraldusega nr 471 (tl 96) on tõendatud, et linnavalitsus on pikendanud Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaega
20. detsembrini 2005.a. S. S.29.12.2005.a avaldusega Viljandi Linnavalitsusele (tl 104) on tõendatud, et kaebuse esitaja ise taotles pikendada maa tagastamisega seotud tähtaega, mille tõttu andiski vastustaja 09.01.2006.a vaidlusaluse korralduse ja pikendas vastava tähtaja. Vaidlusaluse korralduse puhul on seega sisuliselt tegemist kaebuse esitaja jaoks soodustava haldusaktiga, millega ei ole lähtudes haldusakti andmise eesmärgist võimalik rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni 15.10.1997.a otsusega nr 60-9898 (tl 59) on tõendatud, et komisjon on tunnistanud S. S.ja L. S.a omandireformi õigustatud subjektideks Viljandis Veere 8, 8a (kvartal 51 krunt 8 kinnistu 302) õigusvastaselt võõrandatud 1874 m 2 maa suhtes. Kaebuse esitaja ei ole aga arvestanud asjaoluga, et teda ei ole selleks pädev maakonnakomisjon tunnistanud omandireformi õigustatud subjektiks Veere 8a asuvate hoonete suhtes, seega oli vastustaja õigustatud vaidlustatud haldusaktiga lahendama ainult Veere tn 8 asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaja. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja ei ole arvestanud asjaoluga, et ½ mõttelist osa Veere tn 8 majavaldusest on Viljandi linna omandis, kuna 11.07.2001.a majavalduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 76) andis L. S. Viljandi linnale üle ½ mõttelise osa Viljandis Veere tn 8 majavaldusest. Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et Viljandi linn ei ole Viljandis Veere tn 8 asuva majavalduse ½ mõttelise osa omanikuks. Seega on ka Viljandi linnal õigus temale kuuluva ½ mõttelise osa ehitise juurde maa munitsipaliseerimiseks maareformi käigus. Kehtivast õigusest ei tulene, et kaebuse esitajale ja Viljandi linnale kuuluva ehitise juurde peaks moodustama ühe katastriüksuse, mistõttu ei ole vaidlusalune korraldus õigusvastane ka sellel alusel. Kuna ½ mõttelist osa Veere 8 majavaldusest on Viljandi linna omandis, on Viljandi linn õigustatud munitsipaliseerimise käigus saama maad temale kuuluvate ehitiste teenindamiseks, mistõttu ei teki kaebuse esitajal õigust maa tagastamisele ka nõudeõigusest suuremas osas vastavalt maareformi seaduse vastavatele sätetele. 5 Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2006.a korraldusega nr 359 (Viljandi Linnavalitsuse toimik lk 257) on tõendatud, et linnavalitsus on pidanud vajalikuks pikendada veelkordselt Veere tn 8 asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaega kuni 31.12.2006.a. Seega on vaidlusalune korraldus kohtuotsuse tegemise ajal kehtetu, kuna HMS § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlusaluse haldusaktiga antud õigus oli antud tähtajaga kuni
21. maini 2006.a ja vaidlusalust küsimust reguleeris peale selle tähtaja möödumist juba uus haldusakt. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei ole vastuolus HMS § 55 lõikes 1 sätestatuga ega HMS §-ga 58 ja vastustaja ei ole rikkunud uurimisprintsiipi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vaidlusalune haldusakt ei rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi haldusakti andmise ajal ega riku ka kohtuotsuse tegemise ajal. Tegemist on kehtivale õigusele vastava haldusaktiga. 17.

§ 92

lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist, mille tõttu seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte vahelist menetluskulude jaotust ei toimu. Tartu Halduskohtu 20.03.2006.a määrusega (tl 10-12) rahuldati kaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus ja võimaldati kaebuse esitajale riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Eesti Advokatuur saatis 23.03.2006.a (tl 13) kohtumääruse täitmiseks Advokaadibüroole Rein Napa büroos töötava advokaadi nimetamiseks. Halduskohtumenetluses osutas kaebuse esitajale riigi õigusabi advokaat Anne Nurmi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lõigete 1 ja 2 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu ja riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. Kaebuse esitaja kohtukulu nimekirja (tl 132-133) kohaselt on riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks käesolevas haldusasjas 2121 krooni ja 5 senti, mille kohus loeb vajalikeks kuludeks, mis kuuluvad riigieelarvest väljamõistmisele, kuna puudub alus

§ 95sätestatu kohaldamiseks.

Roby Koik Kohtunik 6