Menetluskulude jaotus Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse sisu Avaldaja palub ära võtta GK´ilt vanema õigused poja MK´i ( ik XXX) suhtes. Avaldaja tugineb oma nõudes PKS § 50, § 54 lg 1 p 1, § 60 lg 1,
Kohtule 10.04.2006.a. saabunud avalduse kohaselt on pooled endised abikaasad. Abielu lahutati XXX. Abielust on pooltel XXX. sündinud poeg MK. Avaldaja palub GK´ilt ära võtta vanema õigused, kuivõrd lapse isa ei ole võtnud osa lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest. Tallinna Linnakohtu 23.11.1994.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-5552/94 on avaldaja kasuks mõistetud välja elatusraha ¼ GK töötasust, kuid GK on hoidnud kõrvale elatise maksmisest ja ei ole ka muud abi lapsele osutanud. Lapse isa ei tunne huvi lapse vastu. Alates 1994.a. ei ole GK poega kasvatanud ega muud abi lapsele osutanud. Laps on täielikult ema ülalpidamisel ega tunne isa. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik GK avaldas kohtule 17.04.2007.a. toimunud kohtuistungil, et on nõus, et temalt vanema õigused ära võetakse. GK on seisukohal, et kui poeg tahab, siis pole tal pojaga kohtumise ja suhtlemise vastu midagi. Kui poeg soovib suhelda, siis suhtleb ta ka siis, kui vanema õigused ära võetakse. Puudutatud isik MKon kohtule avaldanud 17.04.2007.a. toimunud kohtuistungil, et pole isaga kohtunud ja ei soovi isaga kohtuda ega suhelda. MK´i esindaja seisukoht MK´ile on määratud riigi arvel esindajaks advokaat HR. Esindaja leiab, et hagi on põhjendatud. MKpole näinud oma isa alates 1994.a. Vanema õiguste äravõtmisega ei kaasne MK´i õigustele halbu tagajärgi, sest vanemal säilib kohustus last üleval pidada, samuti lapse õigus oma vanemat tunda, kuivõrd see sõltub siiski lapse ja vanema tahtest mitte vanema õiguste olemasolust. MK´i huvides isalt vanema õiguste äravõtmine tagab MK´ile täisealiseks saamisel õiguse mitte ülal pidada isa laskumata sellekohastesse vaidlustesse. Eestkosteasutuse seisukoht L L V sotsiaalhoolekande osakond leiab, et avaldus on põhjendatud, kuivõrd lapse isa GK ei ole osa võtnud poja kasvatamisest ega materiaalselt last toetanud. Lapse ja isa vahel on puudunud igasugused kontaktid alates 1994 aastast. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning eestkosteasutuse arvamuse ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nähtub, et M K ´i vanemateks on avaldaja ITja puudutatud isik GK. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras (PkS § 38 lg 1). Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) §-ile 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et puudutatud isik GK kohustusi oma poja MK´i suhtes täitnud ei ole. GK lapse MK´i kasvatamises ja tema eest hoolitsemisest osa ei võta ning pole siiani huvi ka tundnud lapse käekäigu vastu. GK on ka ise tunnistanud, et pole osa võtnud lapse kasvatamisest ega tunne huvi poja vastu ja on nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse. Samas aga on seisukohal, et kui poeg soovib temaga suhelda, siis pole tal selle vastu midagi ja sel juhul teeb ta seda ka pärast vanema õiguste äravõtmist. GK avaldas 17.04.2007.a. toimunud kohtuistungil, et tal on probleeme alkoholiga ja et pole 1994.a. alates pojaga kohtunud, kuigi peale poja pole talle kedagi jäänud. Avaldaja IT jäi 17.04.2007.a. toimunud kohtuistungil avalduse juurde ning leidis, et vanemaõiguste äravõtmine on oluline, et poeg ei peaks hakkama tulevikus isa ülal pidama. Samas polnud avaldaja kategooriliselt vastu sellele, et isa ja poeg tulevikus suhtlema hakkavad, kuid leidis, et see poleks õige poja M ´i jaoks. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis vabandaksid puudutatud isiku GK´i poolt oma kohustuste täitmata jätmist. Kohus peab asja menetlemisel arvestama eelkõige lapse huve. Lapse huvidega on vastuolus olukord, kus tal on olemas vanem, kes tema suhtes vanematundeid üles ei näita ning kohustusi ei täida. L L V sotsiaalhoolekande osakond leiab samuti, et avaldus on põhjendatud, kuivõrd lapse isa GK ei ole osa võtnud poja kasvatamisest ega materiaalselt last toetanud. Lapse ja isa vahel on puudunud igasugused kontaktid alates 1994 aastast. Tallinna Linnakohus on 23.11.1994.a. GK´ilt välja mõistnud elatise, mida ta tasus seni, kuni töötas. GK olevat olnud pikka aega töötu, mistõttu polnud tal võimalik elatisraha maksta. Erinevate trahvide tõttu olevat tal ka pangaarved arestitud. Käesoleval ajal GK töötab, kuid ei oma kindlat elukohta. Kohus ei loe nimetatud põhjuseid mõjuvateks, miks GK pole täitnud ega täida oma kohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et asjast puudutatud isik GK ei ole täitnud vanema kohustusi juba pikema aja jooksul ega ole ka huvi tundnud lapse käekäigu kohta ja tema tundmaõppimise suhtes. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. PkS § 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (PkS § 55 lg 3). Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Vastavalt
Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Kohtunik Liili Lauri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.