KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-408 Haldusasi Natalja Midzanovskaja kaebus Tallinna Vangla direktori 5.mai 2005 käskkirja nr 1019-p tühistamiseks ja ebaseaduslikult teenistusest vabastamise eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.oktoobri haldusasjas nr 3-720/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14.november 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Natalja Stanislav Buldakov 2005 Midzanovskaja, otsus esindaja Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Halduskohtu 28.oktoobri 2005 otsus haldusasjas nr 3-720/2005 muutmata ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Mõista Tallinna Vanglalt Natalja Midzanovskaja kasuks välja menetluskulu 1600 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, so 29.novembrist
- 3-05-408 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla direktori 5.mai 2005 käskkirjaga nr 1019-p määrati vangistusosakonna valvur Natalja Midzanovskajale teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 118 lg 2 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine alates 6.maist
- Käskkirjas märgitu kohaselt ei kontrollinud kinni peetavate isiklike asjade laos töötav N. Midzanovskaja 7.aprillil 2005 laos abitöölisena töötava kinnipeetav Viktor Ivanovi tegevust, kes pani kokku alkoholi sisaldava paki ja edastas selle kambrisse nr 248 kinnipeetav Dmitri Parmakovile. Vastavalt ametijuhendi alajaotuse „Teenistusülesanded“ punktidele 4 ja 7 on loas töötav valvur kohustatud välistama keelatud esemete sattumise kinni peetavate isikute kätte ja korraldama kinnipeetavatest abitööliste tööd laos. Nende nõuete täitmata jätmisega pani N. Midzanovskaja toime ATS § 84 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise. Arvestades kinni peetavate isikute kätte alkoholi sattumisega vanglale kaasnevat julgeolekuriski, on V. Ivanovi tegevuse kontrollimata jätmine jäme teenistuskohustuste rikkumine. Tallinna Vangla direktori 5.mai 2005 käskkirjaga nr 1020-p määrati vangistusosakonna valvur Jelena Šustrovale distsiplinaarkaristuseks noomitus selle eest, et ta 7.aprillil 2005 võimaldas kinni peetavate isiklike asjade laos abitöölisena töötanud kinnipeetav V. Ivanovil anda kambrisse nr 248 kinnipeetav Dmitri Barmakovile edasi alkoholi sisaldava paki. J. Šustrova ei kontrollinud, kas vastab tõele V. Ivanovi väide, et edastatav pakk on valvur N. Midzanovskaja poolt eelnevalt kontrollitud ja registreerimisraamatusse sisse kantud. Selle tulemusel sattus kontrollimata, alkoholi sisaldav pakk kinnipeetav D. Barmakovi kätte. J. Šustrova jättis täitmata ametijuhendi nõude, mille kohaselt on valvur kohustatud välistama keelatud esemete sattumise kinni peetavate isikute kätte.
- Natalja Midzanovskaja esitas 2.juunil 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas ja täpsustas.
- Kaebaja palus Tallinna Vangla direktori 5.mai 2005 käskkiri nr 1019-p tühistada ning seoses teenistusse ennistamisest loobumisega mõista kaebaja kasuks ATS § 135 lg 2 alusel välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis ebaseaduslikult teenistusest vabastamise eest. Kaebaja põhjendused: 1) Käskkirja seisukoht alkoholi kambrisse toimetanud kinnipeetava tegevuse kontrollimata jätmisest on põhjendamatu ja vastuolus tegelike asjaoludega. 7.aprillil 2005 tuli lattu tellimus raamatule kambrist nr
- Kambrisse nr 248 tellimust ei olnud ja sinna viimiseks midagi ei komplekteeritud. Tellimuse toimetasid kätte lao valvur J. Šustrova ja kolm aastat abitöölisena laos töötanud kinnipeetav V. Ivanov. Kaebaja töötas sel päeval arvutiga, seega juhendas abitöölisest kinnipeetavat teine lao valvur J. Šustrova. Kinni peetavate isiklike asjade loas alkohoolseid jooke ei hoita. V. Ivanov ei saanud laost alkoholiga väljuda. Pole tõendatud, kes toimetas kambrisse alkoholi. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt J. Šustrovaga. 2) Juhtunust sai kaebaja teada peaspetsialistilt ja julgeoleku teenistuse ülemalt, kui nad tulid selgitusi nõudma. Juurdluse käigust ja tehtud järeldustest kaebajat ei informeeritud ning teenistusest vabastamine tuli talle täiesti ootamatult.
- Tallinna Halduskohtu 28.oktoobri 2005 otsusega kaebus rahuldati. Kohtu põhjendused: 1) Distsiplinaarkaristuse määramine peab rajanema kindlatele, tõendatud faktidele ning nende faktide ja ametniku süü tõendamise kohustus lasub karistuse määrajal. Karistuse määramiseks 2
(10)3-05-408 kaebajale peab olema tõendatud tema poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine, so teenistuskohustuste süüline rikkumine. 2) Kaebaja oli oma ametikoha poolest võrdne teise loas töötava valvuri J. Šustrovaga. Kinnipeetavast abitöölise töö korraldamine ja tagamine, et kinnipeetavate kätte ei satuks laos kokkupandavate pakkidega keelatud esemeid, oli mõlema laos töötava ametniku kohustuseks. Vangla direktor leidis, et oma ametikohustusi abitöölise töö korraldamisel rikkus kaebaja. 3) Kaebaja selgitas, et töö laos toimus kolmes ruumis: kahes neist on kinnipeetavate esemed ning ühes arvuti, viimati nimetatud ruumis toimub esemete registreerimine. Laotöötajate vahel oli sisemine tööjaotus: esimese korpuse kambritega tegeles reeglina kaebaja ning teise korpuse kambritega tema kaastöötaja. Esemete laost väljaandmine ja vastuvõtmine ei toimunud iga päev, vaid graafiku kohaselt. Kõnealusel päeval pidi töökorralduse järgi J. Šustrova teisest korpusest asju vastu võtma. Kaebaja töötas arvutiga ning pakkide komplekteerimise või korpusest lattu antavate asjade kokkukorjamisega ei tegelenud. Kaebaja sellekohaste seletuste ning tunnistaja J. Šustrova ütluste vahel puudub vastuolu. Asjas on selgitatud, et laos abitöölisena töötav kinnipeetav osaleb pakkide komplekteerimiseks asjade kokkukorjamisel, enne paki tegemist kontrollib selle üle laotöötaja. Samuti rakendati abitöölist pakkide kambritesse viimiseks ja asjade kambritest lattu toomiseks. Esemete üle arvestuse pidamisel abitöölist ei kasutatud. 4) Distsiplinaarjuurdluse materjalidest ei nähtu, milles seisnes kaebaja poolt abitöölise töö kontrollimata jätmine ja seega komplekteeritavate pakkide üle kontrolli teostamata jätmine. Nii distsiplinaarmenetluse käigus kui kohtus on mõlemad laos töötanud valvurid seletanud, et kambrist nr 248 avaldust asjade saamiseks ei esitatud, ka ei palunud kaebaja J. Šustroval anda teise korpusesse minnes midagi kambrisse nr 248, vaid ainult kambrisse nr 227, kusjuures ka seda pakki ei komplekteerinud kaebaja. Seega sai kaebaja süü seisneda üksnes selles, et kinnipeetavast abitöölise töö korraldamisel laos puudus tema üle pidev järelevalve, mis võimaldas viimasel ka omapäi toimetada. Asjast ei nähtu, mille põhjal on jõutud järeldusele, et nimelt kaebaja ja mitte teine laos töötav valvur või kogunisti mõlemad olid süüdi selles, et laotöötajate teadmata saadi kokku panna pakk kambrisse nr 248, ning kuidas seda asjaolu hinnata seoses sellise paki üleandmise võimaldamisega. Kaebaja seletusest ja J. Šustrova ütlustest ei järeldu, et vastavalt lao valvurite omavahelisele tööjaotusele ning asjade väljaandmise ja kokkukorjamise graafikule oli kõnealusel päeval kinnipeetavast abitöölise töö korraldajaks kaebaja. Juurdluse materjalidest nähtuvalt ei ole neid asjaolusid tuvastatud ega kaebaja ülesannete täitmisele hinnangu andmisel arvestatud. Vastustaja poolt kohtumenetluses väidetu kohaselt võeti distsiplinaarsüüteo aluseks asjaolu, et kaebaja oli seotud paki kokkupanekuga. Menetluse käigus on aga selgunud, et kambris nr 248 asuva kinnipeetava 1.aprilli 2005 avalduse alusel komplekteeriti ja anti kambrisse taotletud esemetest pakk 4.aprillil 2005. Seega on ära langenud tõendid, kinnitamaks vastustaja järeldust kaebaja poolt kambrisse nr 248 paki komplekteerimise või selleks korralduse andmise kohta. Asjas ei ole tõendatud, et 7.aprillil 2005 jättis kaebaja täitmata ametijuhendist tulenevad kohustused, millele on viidatud vaidlustatud käskkirjas. Pole tõendatud, et kõnealuse paki kambrisse nr 248 komplekteerimine oleks toimunud kaebaja kontrollimisel. Tõendatud on, et kaebaja ei esitanud 7.aprillil 2005 teisele valvurile palvet kambrisse nr 248 paki üleandmiseks. 5) Distsiplinaarkaristuse õige kohaldamise eelduseks on süüteo toimepanemise kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamine. Vastasel juhul tekib karistuse määramise otsuse õigsuses kahtlus, kuna sel juhul ei saa rääkida kõigi tähtsust omavate asjaolude kaalumisest süüteole vastava karistuse määramisel. Kambrist nr 248 1.aprillil 2005 esitatud avalduse 7.aprillil 2005 täitmise ebaõige tuvastamine, samuti loas töötavate valvurite omavahelise tööjaotuse ning kõnealusel päeval täidetud tööülesannete tuvastamata ja arvestamata jätmine, paki kokkupaneku ja laost 3
(10)3-05-408 koos valvur J. Šustrovaga korpusesse läinud kinnipeetava poolt selle paki kaasavõtmist võimaldanud asjaolude välja selgitamata jätmine võis mõjutada karistuse määramise otsust. 6) Süüteoga seonduva informatsiooniga tutvumise ning selle alusel selgituste ja vastulause esitamise mittevõimaldamine on kaebaja menetlusõiguste oluline rikkumine, mis toob kaasa karistuse määramise õigusvastasuse. Kaebajalt on nõutud kirjalikku seletust 7.aprillil 2005 vahetult pärast paki üleandmist ning kaebaja on selgitanud, et kambrisse nr 248 ei ole ta pakki üle anda palunud; kontaktisik esitas kambrist nr 227 saabunud avalduse, mille kaebaja palus täita J. Šustroval. Juurdluse käigust ja tehtud järeldustest kaebajat ei informeeritud. Distsiplinaarmenetluse tulemustega tutvus kaebaja samal päeval, kui talle tehti teatavaks teenistusest vabastamise käskkiri. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid, et vaatamata palvetele konkretiseerida, milles teda süüdistatakse, ei esitatud kaebajale mingeid fakte. Ärakuulamise õigus peab menetlusosalisele tagama võimaluse olla teadlik tema suhtes menetletavast asjast ning esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid, mis puudutavad väidetavat tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut. Karistatavale vastuväidete esitamiseks võimaluse andmist tuleb pidada eriti oluliseks juhul, kui kavandatakse raskeima distsiplinaarkaristuse määramist. 7) Kaebaja on väitnud võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist, leides, et väidetavalt alkoholi sisaldanud paki üleandmine sai võimalikuks seetõttu, et J. Šustrova ei järginud paki kambrisse andmisel selleks kehtestatud nõudeid ning et kõnealusel päeval oli kavandatud töö sisust tulenevalt kinnipeetavast abitöölise juhendajaks J. Šustrova. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, kohaldades kokkulangevatel asjaoludel toimepandud distsiplinaarsüütegude puhul teise laos töötava valvuri suhtes kaebajaga võrreldes oluliselt leebemat karistust, mistõttu ei saa pidada kaebajale määratud karistust ka proportsionaalseks. J. Šustrovale on määratud karistuseks noomitus selle eest, et ta ei kontrollinud, kas vastab tõele kinnipeetav V. Ivanovi väide, et edastatav pakk on valvur N. Midzanovskaja poolt eelnevalt kontrollitud ja registreerimisraamatusse sisse kantud, mille tõttu sattus kontrollimata, alkoholi sisaldav pakk kinnipeetava kätte. J. Šustrova süüks on pandud ametijuhendi teenistusülesannete punktis 4 märgitu täitmata jätmine. Kaebaja puhul on selle sätte rikkumist hinnatud jämeda rikkumisena, J. Šustrova puhul aga ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmisena. Sealjuures on J. Šustrova vähese töökogemusega põhjendatud seda, et ta ei täitnud sätestatud nõudeid, mis seisnesid kambrikaardile esemete üleandmisel märkuse tegemises ja allkirja võtmises, ning mis lõpptulemusena võimaldas alkoholi sattumise kambrisse. Vastustaja hinnangul kergendab J. Šustrova vastutust asjaolu, et tal oli katseaeg ning ta oli tööl olnud veidi üle nelja kuu, kaebaja puhul oli aga tegemist kogemustega ametnikuga, kellele on seatud vastustaja väitel kõrgendatud nõudmised. Karistuse määraja on arvestanud ametniku senise teenistusega, kuid senine laitmatu teenistus on olnud ametniku vastutust raskendavaks asjaoluks. Eeltoodu tõendab võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud. Nii kaebaja kui J. Šustrova olid laos töötavate valvuritena kohustatud muude ülesannete hulgas ka välistama keelatud esemete sattumise kinni peetavatele isikutele ja korraldama kinnipeetavast abitöölise tööd, tagama abitööliste liikumise vastavalt sisekorraeeskirjadele. Kaebaja süüline teenistuskohustuste täitmata jätmine seisnes selles, et kinnipeetavast abitöölise töö ei olnud korraldatud viisil, mis oleks taganud 4
(10)3-05-408 tema liikumise vastavalt sisekorraeeskirjale ning välistanud keelatud esemete sattumise kinni peetavatele isikutele. Kaebajal oli kohustus, mis oli praktiliselt realiseeritav – kontrollida kinnipeetavast abitöölise tööd laos. Laos olevate asjade eest vastutavad laos töötavad vanglaametnikud, sest neil lasub järelevalvekohustus kinnipeetavast abitöölise üle. Ruumis, kus hoitakse kinnipeetavate asju, ei ole kinnipeetavast abitöölisel ilma vangla ametniku järelevalveta lubatud viibida. Ehkki laos töötas kaks valvurit, kes olid formaalselt samal tasemel, seostati rikkumine kaebajaga, sest ta oli kogenud töötaja, kes pidi olema teadlik kinnipeetavate õigustest ja kohustustest. Tal pidid olema teadmised vangla valve ja järelevalve korraldamise ja kontrollimise põhimõtetest, oskus lahendada probleeme ning täita teenistuskohustusi täpselt ja korrektselt. Kaebaja töötas alates 1998. aastast vangla majandusosakonnas ning alates 1.jaanuarist 2002 vanglaametnikuna. Kogenud ametnikul tekib uue ametniku suhtes paratamatult kontrollifunktsioon. Samuti suhtles abitöölisega enamasti kaebaja. J. Šustrova oli sündmuse eelsel perioodil (14.märtsist kuni 28.märtsini 2005) olnud haiguslehel. Kõnealusel päeval jättis kaebaja oma korpuse taotluse lahendamata ja delegeeris ülesande - viia pakk esimesse korpusesse – teisele töötajale, kellel ei olnud suurt vanglatöö kogemust. J. Šustrova tegeles sel päeval oma korpusega, mis tähendab seda, et enne lõunat käidi kambrikaartidele korpuses vastavaid muudatusi tegemas. Hommikul ei olnud J. Šustrova enamus ajast laos ega saanud lao eest vastutada. Laos viibis kaebaja koos kinnipeetavast abitöölisega. Asjaolu, et kambrisse nr 248 antud pakis oli alkohol, tõendab R. Potapovi ettekanne. Abitöölise seletus kinnitab, et pakk pandi kokku laos. Marsruuti, kinnipeetava liikumist vanglaametniku saatel ja piirkonna järelevalvet arvestades on praktiliselt välistatud, et pakk võeti kaasa väljaspool ladu. Asjaolu, et lao töös esines suuri puudusi, tuvastati ka distsiplinaarmenetluse käigus. Kohus jättis tähelepanuta selgitused, et rikkumine seisnes järelevalve töö puudulikkuses – kaebaja ei kontrollinud pidevalt ja piisavalt lao tööd, sh lao töölist, mistõttu sai võimalikuks alkoholi laos hoidmine ja alkoholi sisaldava paki kokkupanek. Lisaks puudus ülevaade laos hoitavatest esemetest ja üleüldisest töö korraldusest. Abitöölise kontrollimise võimatusega seonduvad väited näitavad kaebaja töösse suhtumist. Pole tähtsust kohtu poolt tuvastatul, et kaebaja ei andnud J. Šustrovale korraldust kõnealuse paki kambrisse nr 248 toimetamiseks, kuna kaebajat ei süüdistatud selles, et ta oleks isiklikult palunud alkoholi sisaldavat pakki kambrisse viia. Väär on tõendite pinnalt tehtud kohtu järeldus, et sel päeval oli abitöölise juhendajaks J. Šustrova. Ebaõige on ka kohtu seisukoht, et kambrist nr 248 1.aprillil 2005 esitatud avalduse täitmisega seonduv võis mõjutada distsiplinaarmenetluse läbiviijat, sest nimetatud avaldust ja selle täitmist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei arvestatud. Oma ülesannete nõuetekohasel täitmisel kaebaja poolt olnuks alkoholi kambrisse sattumise võimalus praktiliselt välistatud. Teisele, temaga võrdsel positsioonil, kuid kogenematule ametnikule töö delegeerimisel pidanuks ta seda kontrollima. Arvestades kinni peetavate isikute kätte alkoholi sattumisega vanglale kaasnevat julgeolekuriski, oli kaebaja poolt kinnipeetavast abitöölise tegevuse kontrollimata jätmine jäme teenistuskohustuste rikkumine. Distsiplinaarmenetluse käigus leiti, et lao töös on olnud pikema perioodi jooksul puudusi. Sellega arvestati kaebajale kui pikaajalisele laotöötajale karistuse määramisel. 2) Kaebajalt võeti seletusi ning talle tagati ärakuulamisõigus. Vangla direktori 11.aprilli 2005 käskkirjaga algatati distsiplinaarmenetlus kambrisse nr 248 alkoholi 7.aprillil 2005 sattumise asjaolude, kinnipeetav V. Baumannilt vanglasse saabumisel äravõetud mobiiltelefoni laost kadumise asjaolude ja laost leitud dokumentideta mobiiltelefoni kuuluvuse kindlakstegemiseks. Alkoholi üleandmise päeval, so 7.aprillil 2005, võeti kaebajalt seletus. 29.aprillil 2005 võeti isikult seletusi algatatud distsiplinaarmenetluse asjaolude kohta. Kui isik menetluse osa asjaolude suhtes enam ei pidanud vajalikuks seletusi anda, on ta sellest teadlikult loobunud. Kaebaja teadis, mille kohta menetlus algatati ning et see oli seotud lao tööga. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, milles on välja toodud ametiülesannete täitmata 5
(10)3-05-408 jätmine, koostati ja seda tutvustati kaebajale 5.mail 2005 ning kaebaja ei kirjutanud kokkuvõttele muud, kui et ta ei ole nõus. Õige pole kohtu seisukoht, et kaebajale ei võimaldatud süüteo informatsiooniga tutvuda ning selgitusi ega vastulauset esitada. Vastustaja ei oleks sellest keeldunud ning vastulauset ka küsiti. Ärakuulamisõiguse realiseerimist ei takistatud. Paljasõnalised on väited, et kaebajale keelduti palvetele vaatamata konkretiseerimast, milles teda süüdistatakse ning esitamast fakte. 3) Kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid rikutud. Isikuid ei pea kohtlema ühetaoliselt, kui erinev kohtlemine on põhjendatud ja ratsionaalne. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Karistuse määraja lähtus sellest, et kaebaja oli töötanud laos üle kolme aasta, kuid sellele vaatamata esines lao töös puudusi. J. Šustrova oli aga tööl olnud veidi üle nelja kuu ja tal oli katseaeg, mis erinevalt ATS-st on vangistusseaduse kohaselt pikkusega kuni aasta. Samuti oli ta olnud eelnevalt ning oli ka sel päeval haige. J. Šustrovale otsustati anda võimalus teenistust jätkata. Kaebaja kogenud vanglaametnikuna oleks pidanud erinevalt uuest töötajast oskama sellist situatsiooni vältida. Kogenematu isiku puhul saab tegemist olla kergemeelsuse, kogenud töötaja puhul aga lohakusega, et laos saab tekkida olukord, kus selline pakk kokku pandi. Kohus pole põhjendanud, miks sellistest kaalutlustest lähtumine on väär.
- Kaebuse esitaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus on tõendeid põhjalikult analüüsinud ja andnud neile hinnangu. Kohus hindas õigesti ka kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse puudulikkust. Kaebajalt pole võetud seletuskirja konkreetsete asjaolude väljaselgitamiseks. Ta ei teadnud, et on algatatud distsiplinaarmenetlus. Sellest sai ta teada töölt vabastamise päeval. Distsiplinaarmenetluse käigus ei suudetud tõendada, kuidas oli alkohol sattunud kinnipeetav Ivanovi kätte. Ainult selle tõendatuse korral saab formuleerida, mida jättis kaebaja tegemata, et vältida alkoholi kinnipeetava kätte sattumist. Kohus järeldas õigesti, et kaebaja töölt vabastamisega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud.
- Ringkonnakohtu istungil toetas vastustaja esindaja apellatsioonkaebust, kaebaja esindaja vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus kontrollib esmalt halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (I) ning seejärel jagab kohtukulud (II). I
- Ringkonnakohus nõustub karistuse määramise käskkirja tühistamise aluseks olevate halduskohtu järeldustega, et ärakuulamisõiguse piisaval määral tagamata jätmine oli menetlusviga, mis võis tingida ebaõige otsuse; et karistuse määramisel on jäetud arvesse võtmata mitmed olulised asjaolud hindamaks toimepandud rikkumise tõsidust; et kaalutlusotsuse tegemisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmiseks alust. Kaebajale on karistus määratud õigusvastaselt. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea 6
(10)3-05-408 ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib järgmist.
- Väited sellest, nagu olnuks kaebaja distsiplinaarmenetluse käigust igakülgselt informeeritud, et tema ärakuulamisõiguse realiseerimist ei takistatud ning et ta ise loobus selgituste andmisest, ei ole veenvad. Halduskohus on õigesti märkinud, et isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste kaitse reaalse võimaluse tagab isiku teavitamine sellest, millistes minetustes teda konkreetselt süüdistatakse, ja väidetavat süütegu puudutava informatsiooniga tutvustamine. Heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetele vastav ei ole administratsiooni tegevus, mille puhul kaebajal on sisuliselt olnud võimalus juhtunu kohta selgitusi anda üksnes vahetult pärast alkoholi sisaldava paki kambrisse sattumise avastamist ning vahetult enne teenistusest vabastamist on talle tutvustatud ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet. Pole tõenäoline, et kaebaja loobunuks selleks distsiplinaarmenetluse käigus võimaluse olemasolu korral omapoolsete seisukohtade selgitamisest, mida ta on teinud kohtule esitatud kaebuses ja kohtumenetluse käigus. Vastustaja on teinud menetlusvea, mis suure tõenäosusega takistas süüteo toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist karistuse mõistmisel.
- Apellatsioonkaebuse selgitused sellest, milles kaebaja rikkumine seisnes ja mille eest teda karistati (ei korraldanud abitöölise tööd viisil, mis taganuks tema liikumise vastavalt sisekorraeeskirjale ning välistanuks keelatud esemete sattumise kinni peetavatele isikutele; ei täitnud vanglaametniku järelevalvekohustust; võimaldas abitöölisel üksinda viibida ruumis, kus hoitakse asju; ei kontrollinud pidevalt ja piisavalt lao tööd, sh abitöölist; tööd teisele ametnikule delegeerides ei teostanud kontrolli; võimaldas tekkida laos olukorra, kus alkoholi sisaldav pakk kokku pandi), ei veena ringkonnakohut kohtuotsuse ebaõigsuses, vaid pigem kinnitavad kohtu järelduste põhjendatust, et käskkirjas viidatud teenistuskohustuste 7.aprillil 2005 täitmata jätmine ei ole tõendatud, karistus on määratud puuduliku menetluse tulemusena ning diskretsiooni ei ole teostatud kooskõlas õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.
- Käskkirjas on kaebajale süüks pandud järelevalveosakonna valvuri ametijuhendi alajaotuse „Teenistusülesanded“ punkti 4 ja 7 rikkumine. Teenistusülesannete p 4 sätestab: „Vastavalt kodukorra sätetele ning välistades keelatud esemete sattumise kinni peetavatele isikutele, väljastab kambritesse (võtab kambritest) isiklikud asjad, teeb vastavad sissekanded kambrikaartidele“. Teenistusülesannete p 7 sätestab: “Korraldab kinnipeetavatest abitööliste tööd, tagab abitööliste kinnipeetavate liikumise vastavalt sisekorraeeskirjadele.“
- Kaebaja ja J. Šustrova selgituste kohaselt oli neil omavaheline tööjaotus: kaebaja tegeles põhiliselt esimese korpuse, J. Šustrova teise korpusega. Samuti oli välja kujunenud töökorraldus: asju väljastati esimese korpuse kambritesse reeglina esmaspäeviti ja toodi tagasi lattu kolmapäeviti, teise korpusesse viidi asju teisipäeviti ja toodi tagasi neljapäeviti. Kõnealune sündmus toimus neljapäeval, mil J. Šustrova pidi teise korpuse kambritest asju tooma. Vastustaja ei väida, et selline tööjaotus oleks vastuolus õigusaktidega või muul viisil sobimatu. Apellatsioonimenetluses ei vaielda ka halduskohtu poolt tuvastatu üle, et kaebaja kõnealusel päeval vastavalt valvurite omavahelisele tööjaotusele asjade kambritesse viimise ega toomisega ei pidanud tegelema ega tegelenud. Küll aga palus ta J. Šustroval teise 7
(10)3-05-408 korpusesse minnes ühtlasi viia sama päeva lõuna ajal kontaktisiku vahendusel saabunud avalduse täitmiseks paki raamatutega esimese korpuse kambrisse nr
- J. Šustrova sõnul teatas kinnipeetavast abitööline pärast selle ülesande täitmist, et on veel üks pakk, mis tuleb üle anda esimese korpuse kambrisse nr 248, ning kinnitas, et kaebaja on sellest teadlik ja et registreerimistoimingud on tehtud. Kuna kaebaja ei tegelenud ei ise ega teise valvuri vahendusel paki kambrisse nr 248 väljastamisega, mille puhul nõuab teenistusülesannete p 4 keelatud esemete kinni peetavatele isikutele sattumise välistamise, pole alust väita, et kaebaja rikkus punktis 4 sätestatud teenistuskohustust.
- Halduskohus ja vastustaja on erinevalt sisutanud teenistusülesannete punktis 7 sisalduva kohustuse korraldada kinnipeetavast abitöölise tööd. Vaidlust pole selles, et abitöölise tööülesanneteks oli laos asjade väljaotsimine, valvuri kontrolli all pakkide komplekteerimine ning koos valvuriga pakkide kambritesse ja asjade kambritest tagasi kandmine. Nende tööülesannete põhjal on kohus järeldanud, et kinnipeetavast abitöölise töö korraldamine tähendab talle konkreetsete tööülesannete andmist ning et abitöölise tööd korraldab ning ülesannete täitmist kontrollib see valvur, kes pakkide komplekteerimiseks või kandmiseks abitööjõudu kasutab. Kuna kaebaja ei täitnud kõnealusel päeval abitööjõudu vajavaid teenistusülesandeid, vaid töötas põhiliselt arvutiga, küll aga kasutas abitöölist valvur J. Šustrova, on loogiline kohtu järeldus, et kaebaja puhul pole alust sel päeval abitöölise töö korraldamata jätmist väita.
- Vastustaja väited kaebaja rikkumise sisustamisel kohtumenetluses viitavad aga sellele, et vastustaja mõistab kinnipeetavast abitöölise töö korraldamise all vanglaametniku pidevat järelevalvet kinnipeetava üle ja seda viisil, et abitööline ei viibiks kinnisel lao territooriumil üheski ruumis ilma, et tema kõrval oleks valvur, kes abitöölise tegevust jälgib. Teenistusülesannete punktide 4 ja 7 koosmõjust on vastustaja tuletanud laos töötava valvuri kohustuse korraldada lao töö nii, et kinni peetavate isikute kätte keelatud esemete sattumine on välistatud sõltumata sellest, kas valvur laost asju kambritesse väljastab või mitte. Sellise kohustuse praktiliseks teostamiseks pidanuks kaebaja kõnealusel päeval viibima J. Šustrova äraoleku ajal kinnipeetavast abitöölise kõrval või siis otsima enne seda, kui abitööline koos teise valvuriga laost lahkub, läbi tema asjad ja korraldama abitöölise enda läbiotsimise samast soost valvuri poolt. Keelatud esemete abitöölise kaudu lattu sattumise välistamiseks tulnuks läbiotsimise protseduuri toimetada ka abitöölise lattu saabumisel. Et abitöölise järelevalve ja keelatud asjade kambritesse sattumise välistamise kohustus on pidev, tuleks valvuritel selliseid nõudeid järgida iga päev.
- Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et laost keelatud esemete kambrisse sattumine on välistatav ka laos töötava valvuri poolt, kes asju kambritesse ei saada, kuid leiab, et eespool kirjeldatud teenistuskohustused ei ole tuletatavad kaebaja ametijuhendi teenistusülesannete punktidest 4 ja 7 ei eraldi ega nende koosmõjus. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käskkirjas viidatud ametijuhendi kohustuste rikkumine ei ole tõendatud. Samas, alahindamata vanglaametniku teenistuse eripära ja arvestades julgeolekuriske, ei saa välistada, et just eespool kirjeldatud viisil toimimine on valvuri teenistuskohustuste täitmine vajalikku hoolsust täielikult järgides ning et sellised kohustused võivad vanglaametnikule tuleneda muudest, käskkirjas viitamata õigusaktidest. Ametijuhend ei ole ainule õigusakt, millest võivad ametniku teenistuskohustused tuleneda. Halduskohtu otsuses ei ole välistanud, et kaebaja võib olla alkoholi kambrisse sattumise eest vastutav ja seetõttu ongi halduskohus analüüsinud, kas kaebajale karistuse määramisel on järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet ja 8
(10)3-05-408 kas karistus on proportsionaalne. Kui kohus oleks distsiplinaarsüüteo toimepanemise välistanud, puudunuks kohtul vajadus neid asjaolusid hinnata.
- Apellatsioonkaebuses leitakse, et kambrist nr 248 1.aprillil 2005 esitatud avaldust ja selle täitmist distsiplinaarmenetluses ei arvestatud ning seetõttu on ebaõige kohtu seisukoht, et selle avalduse 7.aprillil 2005 täitmise ebaõige tuvastamine võis mõjutada distsiplinaarkaristuse määramise otsust. Selline vastustaja väide ei anna alust asuda seisukohale, et halduskohtu järeldus rajaneb tõendite ja vastustaja selgituste ebaõigel hindamisel, vaid pigem kinnitab halduskohtu seisukohta, et karistuse määramiseks olulised asjaolud jäeti distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitamata ja arvesse võtmata. Tundmata distsiplinaarmenetluses huvi juhtumi üksikasjade vastu, püüdis vastustaja kohtumenetluse käigus karistuse määramise põhjendatuse õigustamiseks siduda kaebajat kambrisse nr 248 paki koostamisega. Ringkonnakohus kordab siinkohal halduskohtu otsuses sisalduvat tsitaati kohtuistungi protokollist: „Distsiplinaarsüüteo aluseks võeti see, et kuna Midzanovskaja oli seotud paki kokkupanekuga, mida tõendab ka raamatu väljavõte, avaldus, fakt, et alkohol kambrisse sattus ja see pidi sinna sattuma ajal, kui see pakk oli veel laos ning see, et alates 10.01.2005.a. on esimese korpuse pakkide komplekteerimine täidetud kaebaja käekirjaga.“ Hiljem on vastustaja korrigeerinud väidet 1.aprilli 2005 avalduse täitmise aja suhtes ja leidnud, et eksituse ilmnemine ei muuda sisuliselt midagi. Ka ringkonnakohus ei nõustu sellise seisukohaga, sest ametniku seotus paki kokkupanemisega viitab tema teadmisele vähemalt paki koostamisest, kui mitte sisust, samuti tema poolt teadlikult või hooletusest paki kontrollimata jätmisele. Vastustaja ei korrigeerinud esimese astme kohtus väidet, et distsiplinaarsüüteo aluseks võeti kaebaja seotus alkoholi sisaldanud paki kokkupanekuga. Sellest väitest apellatsioonimenetluses taganemisest võib küll järeldada, et 1.aprilli 2005 avalduse täitmise tuvastamine ei saanud karistuse määramist mõjutada, kuna tuvastamist (ei õiget ega ekslikku) pole distsiplinaarmenetluses toimunud, kuid see üksnes kinnitab halduskohtu lõppjäreldust, et süüteo toimepanemise oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine võis mõjutada karistuse määramise otsust.
- Õige on halduskohtu seisukoht, et karistuse valikul on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning kaebajale määratud karistus ei ole proportsionaalne. Juhtumi eest vastutuse jagamisel sedavõrd erineva raskusega karistuste määramine ühesuguste tööülesannetega valvuritele ei ole põhjendatav J. Šustrova katseaja ja terviseseisundi ning kaebaja suuremate töökogemustega, sest kaebaja võimaliku üleastumise raskus oli noomituse saanud teenistuja omast oluliselt väiksem. Valvur, kelle suhtes piirduti noomitusega, usaldas pimesi kinnipeetavat ning rikkus selgeid protseduurireegleid, mille järgimisega olnuks tal lihtne keelatud eseme kambrisse sattumist ära hoida. Kaebajal oli küll suurem töökogemus, kuid temale etteheidetav tegu on negatiivse tagajärje – alkoholi kambrisse sattumisega – vaid kaudses põhjuslikus seoses ja sellise tagajärje ärahoidmine oli tema jaoks märksa raskemini teostatav. Asjast ei nähtu, et karistuse määraja oleks arvestanud sellega, kelle käitumine oli tagajärjega vahetus põhjuslikus seoses ja kelle oma mitte. J. Šustrova väiksemad töökogemused ja terviseseisund võisid anda aluse tema suhtes noomitusega piirdumiseks, kuid kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud teise valvuri teoga kõrvutades õiglane. Sellises olukorras ei olnud valvurite ebavõrdne kohtlemine põhjendatud. On mõistlik eeldada, et kogenud töötaja, isegi kui ta pole juht, õpetab ja juhendab katseajal olijat, kuid talle ei saa panna vastutust lisaks enda omale ka teise teenistuja eksimuse eest. 9
(10)3-05-408
- Apellatsioonkaebuses on korduvalt osutatud sellele, et distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati pikema perioodi jooksul laos aset leidnud suured puudused ning seda arvestati kaebajale karistuse määramisel. Lao töös üldisest korralagedusest muljet luua püüdev väide on eksitav, sest sellise järelduse õigsust distsiplinaarjuurdluse materjal ei kinnita. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kajastab kahte juhtumit: kinnipeetav I. Baumannilt 2.detsembril 2002 vanglasse saabumisel ära võetud mobiiltelefoni kadumist ning selle telefoni otsimise ajal 8.aprillil 2005 kaebaja poolt üle antud mobiiltelefoni laos asumist ilma telefoni arvele võtmist ja kuuluvust tõendavate dokumentideta. Dokumentideta laos asunud telefoni kinnipeetavast omanik tehti menetluse käigus kindlaks. Selle juhtumi puhul võib hoiustatavate asjade üle arvestuse pidamise nõuetele mittevastavus olla tõepoolest lao valvurile etteheidetav (karistust selle eest kellelegi ei määratud), kuid I. Baumannilt äravõetud telefoniga seoses hoiustatavate asjade säilimise tagamata jätmisega arvestamine kaebajale karistuse määramisel, nagu seda apellatsioonkaebuse väidetest järelduvalt on tehtud, kujutab endast diskretsiooniviga. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes märgitakse, et telefon kadus laost ja selle kadumise aega ei õnnestunud menetluse käigus välja selgitada. Samas nähtub kokkuvõtte lisaks olevast V. Bulahhovi ettekandest, et telefon ei läinud kaduma, vaid väljastati I. Baumanni advokaadi kaudu tema sugulastele juba karistusaja alguses. Muid lao töö puudujääke distsiplinaarmenetluse materjal ei kajasta, mistõttu tuleb pidada väidet pika aja vältel laos aset leidnud suurtest puudustest vähemalt kohtule esitatu põhjal ilmseks liialduseks. II
- Esimese astme kohus rahuldas kaebuse ja mõistis kaebaja kasuks vastustajalt välja õigusabikulu 7000 krooni. Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsust ega tee otsust vastustaja kasuks, mistõttu on kaebuse esitajal HKMS § 92 lg 1 alusel õigus nõuda ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamist.
- Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 1600 krooni vastustajalt väljamõistmist, esitades menetluskulude nimekirja ja kuludokumendi. Õigusteenus seisnes apellatsioonkaebusele vastuse koostamises, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamises ja istungil osalemises. Kulu kandmist tõendab Buldakovide Juriidilise büroo 27.augusti 2006 kviitung-order nr
- Vastuväiteid kulu kantuse ja suuruse suhtes vastustaja ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Taotlus kuulub rahuldamisele ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 1600 krooni. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 10
(10)