Poolte vahel oli suuline kokkulepe montaažtööde teostamiseks ja kauba ostmiseks. Kostja on hageja poolt tehtud tööd ja üleantud kauba vastu võtnud, mida tõendab saateleht nr 60034. Hageja esitas 09.10.2006 kostjale arve summas 13 297,20 krooni, mille on kostja jätnud tasumata. Seega on kostja jätnud oma kohustused täitmata ning hageja nõue 13 297,20 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohtuistungil ei vaielnud kostja põhivõla nõudele vastu. Hageja nõuab arvete nr XXX ja XXXtasumisega viivitamise eest viivist 0,5 % päevas. Kohus leiab, et kostja vastuväide viiviste nõudele on põhjendatud. Viivise osas ei ole pooled kokkulepet sõlminud. Hageja poolt esitatud arvete tingimusi ei ole kostja aktsepteerinud. Arvestades, et viivise maksmise eeldus tuleneb poolte vahel kehtivast võlasuhtest oleks hagejal antud juhul õigus nõuda viivist vastavalt
. Hageja ei ole küll viivise nõudes tuginenud nimetatud materiaalõigusnormile, kuid asja lahendamisel otsustab kohus millisele materiaalõigusnormile tuginedes ta asja lahendab.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.